Kaitsepolitsei peadirektor: Venemaalt tulenev oht Eesti julgeolekule pole muutunud
Kipub olema nii, et seda, mis on korras ja hästi, võtame nii mõnigi kord enesestmõistetavalt ja lahkame pigem ikka seda, mis veel saamata või tegemata, ning keskendume vahest ehk liialt negatiivsetele või halbadele arengutele. See on loomulik ja inimlik. Julgeoleku tagamisel tuleb teha kõik selleks, et ennetada kõige negatiivsemat stsenaariumit ja vältida teisi halbu tagajärgi. Teabe kogumine ja töötlemine ning julgeolekuteabe edastamine, et teha julgeolekupoliitilisi otsuseid ja tagada põhiseaduslik kord, ongi julgeolekuasutuste eesmärk ja mõte.
Teabekülluse olukorras on tänapäeval julgeolekuasutuste roll veidi muutunud. Meie oskusi ja teavet on vaja selleks, et luua adekvaatne olukorrapilt ning teha vahet sisuliste ja valeuudiste vahel. On vaja aru saada, kas Eesti riigi julgeolekut ja riigikaitset ründavad vaenulike või ebasõbralike võõrriikide eriteenistused ja teised riiklikud asutused või on tegu lihtsalt kodanike aktiivsusega oma ideoloogiliste või ka pragmaatiliste eesmärkide saavutamisel. Lühidalt öeldes tuleb eristada – kas vaenulik mõjutustegevus või tavaline omakasupüüdlik manipuleerimine.
Rahvusvahelistes sotsiaalvõrgustikes ja meedias laiemalt levitatakse valet ning püütakse inimesi veenda lõpututes vandenõuteooriates. Seda laadi süüdistused ja etteheited on tihti suunatud ka julge-olekuasutuste vastu. Vandenõuteooriatega pole mõtet vaielda. Meie teod räägivad valjemini kui sõnad ja tegutseme siis, kui teame fakte. Nii oleme käitunud varem ja käitume ka tulevikus.
Venemaalt tulenev oht Eesti julgeolekule pole muutunud. Käsitleme aastaraamatus tavapäraseid arenguid põhiseadusliku korra kaitsel ja vastuluure valdkonnas ning muutusi kübermaailmas. Siingi tuleb konteksti avamisel märkida, et Venemaa ressurss läheb peamiselt Ukraina ründamisele, aga seda ressurssi neil jätkub. Meie turvalisuse ja julgeoleku ohustamisele jätkub Venemaal samuti nii aega kui ka energiat. Venemaa mõjutustegevus hõlmab paljusid ühiskonnaelu valdkondi. Tavapärased avalikud propagandarünnakud ja salajane ning varjatud teabega manipuleerimine ja mustamine on olnud Eesti suunal nii igapäevane, et paljudel on tekkinud immuunsus.
Me ei märkagi tihti enam vaenulikku propagandat ja kehitame õlgu, et mis seal ikka, ning nendime, et see meid ei sega. Kas see aga on alati nii? Vaenulik tegevus ei pruugi meid tõesti otse rünnata, tagajärjed saabuvad sageli teisel viisil ja kujul. Meil on veel jõustumata kohtulahend Moskva huvides tegutsenud propagandisti, eriteenistustega salajasele koostööle asunud inimese asjus, kelle valedele rajati rahvusvahelisel tasandil süüdistusi, et Eestis rikutakse inimõigusi.
Ühiskonna pahupooleks on korruptsioon. Ühelt poolt põhjustab seda inimloomuse rikutus ja teisalt õiguslik ja kultuuriline keskkond, mis korruptsiooni soodustab. Üldjoontes liiguvad Eestis asjad hästi, riik ja kohalikud omavalitsused süsteemse korruptsiooniga silma ei paista. Hinnangud sõltuvad muidugi paljuski ka hoiakutest ja väärtustest. Mitte iga moraalselt etteheidetav tegevus pole õiguslikus mõttes veel korruptsioon. Samas peab tõdema, et isegi kohtulikult korruptsiooni eest karistatud inimesed ei muuda tihti oma käitumist, vaid teevad kõik endast sõltuva, et neid uuesti ei tabataks, ehk siis konspireerivad oma tegevust nagu võõrriigi luurajad.
Eesti riigi majandusliku arenguga on kaasnenud uued ohud. Eelkõige seoses islamistliku terrorismiga. Eestis on mitmekordistunud riskiriikidest pärit inimeste arv. Kuue aastaga on nende inimeste arv suisa neljakordistunud.
Reaktsioonina islamistlikule terrorismile on Euroopa Liidu riikides sagenenud paremäärmuslaste terroriaktid. Nii üks kui ka teine suundumus paneb muret tundma. Et ennetada terrorismi Eestis, peame arvestama võimalike arengutega, mida oleme näinud teistes Euroopa riikides. Räägime ajast 10–15 aasta pärast. Tegutsema peame riigina juba täna. Eelkõige pean silmas moslemiriikidest pärit inimeste lõimumist ning teise ja tulevikus kolmanda põlvkonna sulandumist meie komberuumi kõige laiemas tähenduses. Mida paremini lõimumisega kõigis valdkondades läheb, seda turvalisem on Eesti inimestel. Paistab aga, et kohati läheme muutustega lihtsalt kaasa kui kaasreisijad või teisiti väljendades – pigem istume lootsikus ja jõgi kannab meid allavoolu. Peaksime ise tegema otsuseid ka siis, kui need on ebameeldivad.
Arnold Sinisalu
Kaitsepolitseiameti peadirektor
2013-2023
Kaitsepolitsei aastaraamatud leiab siit.