Skip to main content

KAPO peadirektor üldisest julgeolekuolukorrast: maskid on langenud

2022.a. Eesti Vabariigi iseseisvuspäeval alanud sõda Ukraina riigi ja rahva vastu raamistab meie aastaraamatu ning selle sisu. Koletu II maailmasõja ühe järelmiks oli ÜRO loomine, mille harta alusartiklid loodi tagamaks rahu maailmas. Kremli juhitud Venemaa ründas enda loodud maailmakorda. Selle järel on raske üldse midagi öelda, sest maskid on langenud ja kogu jutt Vene kodanike inimõiguste tagamisest ning rikkumistest on õõnes ja sisutühi. Veidi küll kohatu, aga siinjuures olukorda ilmestav on lause, et Venemaa on erandlik riik, sest ta võitleb oma kodanike inimõiguste eest eranditult väljaspool Venemaad. 

Me ei tea ja ei saa kunagi teadma, kes on olnud maailma suurim varas, aga praeguse aja suurim varas istub Kremlis. Ma ei räägi siin tema maisest varast vaid tollest, mida pole võimalik kaaluda ja mõõta – ehk ta on varastanud oma ja paljude rahvaste oleviku ja tuleviku ning kohati ka mineviku. 

Paljud meist armastavad ajalugu, mõnele meeldib aja lugu lihtsalt rohkem kui keskmisele inimesele. Kui aga ajaloo huvilise, kes tahab aja kulgu muuta oma tahte järgi ja selle järgi, mis vaid temale isiklikult õige ja õiglane tundub, valduses on tuumanupp, on see väga raske juhtum. Me ei kujuta ette, et endised suurvõimud Euroopas pretendeeriksid oma endistele vallutatud või liidetud territooriumitele nagu Kreml seda teeb. Kas me kujutame ette, et meile lähedane Rootsi Kuningriik nõuaks tagasi Eesti ja Liivimaad – halenaljaks, kas pole? 

Ilmselgelt on au, kuulsus ja võim Kremlis olulisemad kui rahu Venemaaga piirnevates riikides või kogu maailmas. Kremli juhi arvamus XX sajandi suurimast geopoliitilisest katastroofist ehk NSV Liidu kokku kukkumisest on sügavalt ekslik. See oli põhjustatud eelkõige vähetõhusa majandusmudeli ja üldist arengut soosiva vabaduse puudus, mitte müstiline USA ja lääneliitlaste surve või külma sõja aegne vandenõu. 

Kuulutades Ukraina riigi lääne kolooniaks ja eitades ukrainlaste kui rahvuse olemasolu, ei anna Kremli juht mingitki võimalust mõistlikuks dialoogiks. Dialoog Kremliga Ukraina üle on kui halb paroodia pimeda ja kurdi vestlusest. 

Oma aastaraamatus teeme ülevaate nii vastuluurest kui põhiseadusliku korra kaitsest. 

Kremli poliitikat imetlevad või toetavad inimesed on nii otseselt kui ka kaudselt ohuks meie põhiseaduslikule korrale. Tihti pole selline oht käega katsutav või vahetu, kuid Kremli poliitikat toetavad inimesed loovad Venemaale ettekäände sekkumiseks, kui tahes absurdsed süüdistused ka pole. Loomulikult pole igasugune Kremli imetlemine selliseks ohuks, mis nõuaks kriminaalõiguslikku sekkumist, kuid teavet koguda tuleb, et mõista kasulike idiootide tegevuse eesmärke ja samuti, kas tegemist on lihtsalt šovinismi toetava ideologiseeritud maailmavaatega või on tegemist palgalise Kremli agendiga. Just Vene eriteenistustega salajasele koostööle kaasatud isikute tuvastamine ja kohtu alla andmine on kaitsepolitsei üks peamisi ülesandeid. Märkigem ära, et viimastel aastatel on olnud vaja järjest rohkem tähelepanu pöörata Hiina Rahvavabariigi luuretegevusele Eestis, sest pakume huvi globaalsele suurriigile kui NATO ja Euroopa Liidu liikmesriik. 

Kahjuks tuleb meil rohkesti pöörata tähelepanu paremäärmuslastele, kelle tegevus on rohkem küll sümboolne ja sotsiaalvõrgustikes aktiivne, kuid halbade tegurite koosmõjul võib tuua kaasa rünnakud inimeste elu, tervise ja vara vastu – siin me räägime potentsiaalsest paremäärmuslikust terrorismist. Uus aeg COVID’i tingimustes on toonud tänavatele väga erinevaid tegelasi, nii neid kellel on enda arvates kaalukad põhjused frustratsiooni välja elada kui ka seiklejaid, kes kõige ja kõigi vastu protesteerides väikest viisi äri ajavad. Protestiliikumine kui äriidee on mõnele inimesele tulusaks sissetuleku allikaks. 

Vastuluure ja põhiseadusliku korra kaitse ei ole ainsad valdkonnad, millest on jutt. Järjest rohkem pöörame tähelepanu terrorismi ennetamisele. Eriti kolmandatest riikidest Eestisse tulnud isikute tuvastamisele, kes võivad toetada islamistlikku terrorismi või panna toime terrori rünnakuid. Terrorismi rahastamine ja tänapäevased rahastusplatvormis on valdkond, mis nõuab täit tähelepanu. Piiratud ressursside tingimustes tuleb teha valikuid ning pole võimalik kõike ennetada ja tõkestada, kuid ülevaade peab tekkima, eriti moodsate virtuaalvääringute suhtes. 

Radikaliseerumine ja terrorismi rahastamine on valdkond, kus tuleb olukorda tõhusalt jälgida ja vajadusel ennetavalt sekkuda. Radikaliseerumine on protsess, mis võib lõppeda terroriga. Iseenesest pole vahet, mis alusel inimene radikaliseerub, sest alusideoloogia võib olla erinev, kuid protsess ja lõpptulemus väga sarnane. Nimetamata konkreetseid isikuid, saan öelda, et oleme näinud juhtumeid, kus ise radikaliseerunud noored inimesed on alustanud islamismi toetajana, muutnud siis suunda ja toetanud paremäärmuslust, kuid lõpuks nooruse radikaalsusest välja kasvanud ning saanud täiesti tavalisteks kodanikeks. Võib väljenduda ka nii, et kui kunagi oli moes punk ja hipid, siis mõnele on nüüd selleks islamism või paremäärmuslus. 

Kaitsepolitsei ja teised teenistused peavad arvestama ka sellega, et Põhja-Euroopa ristteel olev Eesti on koht, mida harva, kuid siiski kasutavad rändeteena islamistliku terrorismi kahtlusega inimesed Skandinaaviast Balkanile ning Lähis-Idasse ja tagasi. Terrorismi ennetamisel ja tõkestamisel on eelkõige oluline lõhkematerjalide, laskemoona ning lõhkeseadeldiste valmistajate tuvastamine, aga ka vahendajate, hoiustajate ja tehnilise varustuse kindlaks tegemine.

Tänapäeval on ülimalt oluline kaitsta oma riigi teavet kübermaailmas ja suuta eristada tavakuritegevust ning riiklikke ründeid. Sageli võib juhtuda, et riiklikud ründed kübermaailmas on tehtud koostöös kriminaalsete rühmitustega. Küberründed on ohtlikud, sest ühe eduka ründe tagajärjeks on piltlikult väljendades suurte autokoormate mahtudes dokumente, mis satuvad vastase valdusesse.

Samuti kajastame aastaraamatus võitlust korruptsiooniga. Kuigi riigina oleme saavutanud edu, pole korruptsioon kadunud ja ilmselgelt kunagi ka ei kao. Kui kiusatused on suured ja järelevalve on nõrk, võidakse korraldada riiklikke hankeid isiklikes huvides.

Majandusjulgeolek ja kahese kasutusega kaupade ning massihävitusrelvade kaubanduse tõkestamine on samuti oluline valdkond, millest lugeja saab aimu meie aastaraamatust. 

Ka sellel aastal käsitleme Nõukogude okupatsiooni võimude tegevust Eestis ja avaldame ENSV Riikliku Julgeoleku Komitee kirjutise oma tegevusest 70ndate aastate lõpus. 

Lõpetuseks soovin avaldada katke Eesti ajaloolase ja riigimehe Jüri Uluotsa 1944.a. artiklist, mille ta kirjutas enne kodumaalt lahkumist. „Suurvene rahvas ei saa oma sotsiaalpoliitilise ideoloogia ürgjoone tõttu ka tulevikus teisiti, kui tungida ja ikka jälle tungida teiste rahvaste eluruumi, neid rünnata, kahjustada ja vallutada. Ühtlasi ikka ja jälle leitakse põhjusi ja teooriad rünnakuiks.“(Jüri Uluots. Seaduse sünd. Eesti õiguse ajalugu. Tartu, 2004, lk. 402) See mõte on 2022. aastal vägagi aktuaalne. 78 aastat hiljem tuleb vaid lisada, et suurvene rahva asemel tuleks öelda Kreml. Retooriliselt küsides, millal me viimati rääkisime Moldovast ja Gruusiast…

Head lugemist!

Arnold Sinisalu
KAPO peadirektor

 

Kaitsepolitsei aastaraamatu 2021-2022 koos kõigi teiste aastaraamatutega saab tutvuda siin.