Kaitsepolitseiamet 100

Ebaseaduslikult lõhkeaineid käidelnud mehed mõisteti vangi

Viru maakohus mõistis 15. juulil 2020 jõustunud otsusega viieaastase vangistuse kahele mehele, keda süüdistati lõhkeaine, lõhkeseadeldiste ja laskemoona ebaseaduslikus käitlemises. Meestest ühel tuleb koheselt ära kanda neli kuud reaalset vangistust. Kriminaalkaristust õnnestunuks meestel vältida, kui lõhkeainest oleks demineerijatele teatatud ja see vabatahtlikult üle antud.

2019. aasta sügisel tuvastas Kaitsepolitseiamet Lääne-Virumaal ligi kolm kilogrammi ebaseaduslikku lõhkeainet ning kahtlustatavana peeti kinni kaks meest. 35- ja 29-aastasele mehele esitati kahtlustus suures koguses lõhkeaine ja lõhkeseadeldiste oluliste osade osa ja laskemoona ebaseaduslikus käitlemises. Juunis jõudsid mehed kohtu ette ning kolmapäeval jõustunud otsusega mõisteti ühele meestest karistuseks viis aastat vangistust, millest neli kuud tuleb ära kanda kohe ning ülejäänud aega ei pöörata täitmisele, kui ta ei pane viie aasta jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Teisele mehele määrati karistuseks samuti viie aasta pikkune vangistus, mida ei pöörata täitmisele, kui ta ei pane sama pika aja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

Mõned päevad enne meeste kohtu ette jõudmist teatati aga Häirekeskusele, et Lääne-Virumaal Viru-Nigula vallas avastasid oma aidas koristustöid teinud mehed sealt kümme kilogrammi trotüüli. Leid oli tõenäoliselt pärit aastakümnete tagusest ajast ning sellest teatati demineerijatele, kes lõhkeaine kaasa võtsid. Kuna mehed loovutasid leitud lõhkeaine vabatahtlikult, siis mingeid sanktsioone nende suhtes ei järgnenud.

Viru Ringkonnaprokuratuuri prokurör Liisa Nuut sõnas, et need kaks juhtumit kõrvuti näitavad ilmekalt, kuidas õige käitumise puhul on võimalik pääseda kriminaalvastutusest ja ka vangistusest, mis lõhkeaine omamisega või käitlemisega kaasneda võib. „Lisaks sellele, et lõhkeainet vabatahtlikult loovutades on tegemist seadusekuuleka käitumisega, aitab see kaasa ka sellele, et õiguskaitseasutused ei kuluta ressurssi juhtumitele, mida õige käitumisega vältida saaks. Samuti tagab inimene vabatahtliku loovutamisega ka oma turvalisuse, sest esemed võivad ohtlikuks kujuneda ka valdajale endale.“

Päästeameti Demineerimiskeskuse Ida-Eesti pommigrupi juht Rauno Randloo sõnas, et pommigrupid reageerivad kõikidele lõhkematerjaliga või lõhkekehadega seotud sündmustele kogu riigis iga päev ja ööpäevaringselt. „Kui keegi leiab juhuslikult midagi plahvatusohtliku, siis tuleb sellest esimesel võimalusel läbi hädaabinumbri 112 teada anda. Teavitada tuleks ka siis, kui päris täpselt ei tea, kas tegemist on plahvatusohtliku eseme või ainega. Meie eesmärk on teha kõik endast olenev, et tuvastada ja likvideerida lõhkematerjalist tulenev plahvatusoht. Kindlasti ei tohiks lõhkekeha või lõhkematerjali iseseisvalt kuhugi transportida ja seda ennekõike ohutuse pärast. Teadmata seisukorras plahvatusohtlikud esemed on ka teadmatult ohtlikud!“ märkis Randloo.

Kaitsepolitseiamet paneb kõigi Eesti elanike südamele, et lõhkeaine ja -seadeldise valmistamiseks vajalikud esemed (detonaatorid, sütikud, süütenöör jms) ei sattuks isikute kätte, kes võivad kasutada neid kuritegelikul eesmärgil. Praktika näitab, et eelkõige Ida-Virumaal on taolised esemed jäänud paljudel hoiule ammustest aegadest. Kui inimene teatab leitud lõhkematerjalist vabatahtlikult, siis karistust sellele ei järgne. Kui ta seda ei tee, siis peab arvestama reaalse vabaduse kaotusega. Lõhkeaine ja ka tulirelva vabatahtlik loovutamine on seaduse järgi iga meie riigi elaniku kohustus.

Maria Gonjak
Viru Ringkonnaprokuratuuri pressinõunik
55638780