Arnold Sinisalu eessõna KAPO 2016 aastaraamatule

Hea lugeja!

 

Avaldame meie 19. aastaraamatu, millega võtame tagasivaatavalt kokku 2016. aasta. Esitame kogutud teabe analüüsi tulemused ja järeldused, mida saame ja peame avalikkusega jagama. Potentsiaalsete ohtude adekvaatne teadvustamine annab igale inimesele võimaluse paremini korraldada oma elu vabas ühiskonnas.

2016. aastal jõuti kõigil tasanditel nii Eestis kui ka mujal maailmas selgusele, et sotsiaalmeedia plahvatusliku arenguga kaasneb mõju, mida varem ei osatud täies ulatuses ette näha. Enamgi veel – valeväidete ja eksitava teabe pealetung on pannud meist paljudki arvama, et oleme jõudnud tõejärgsesse ehk tõepõhjata aega. Kas see on ikka nii ja kas siis seni valitses maailma tõde? Julgen selles tõsiselt kahelda. Meie siin Eestis oleme tundnud juba pikka aega, et vale- ja eksitavad väited ning näilised faktid mõjutavad meie elukorraldust, tõde eiratakse või väänatakse. Üks iseloomulikumaid näiteid on väidetav venekeelsete inimeste ahistamine, ehkki faktid vastupidisest on kõnekad. Nimelt asub Eestisse igal aastal alaliselt elama hulgaliselt nii Venemaa kodanikke kui ka teisi vene keelt emakeelena rääkivaid inimesi, kes järelikult peavad meie riiki ja maad mõistlikuks ning turvaliseks kohaks, kus elada või töötada. Võib-olla oleks õigem öelda, et mitte tõejärgne maailm, vaid rumaluse pealetung on kaasnenud sotsiaalmeedia mõju kasvuga. Loomulikult ei taha ma öelda, et sotsiaalmeedia on vaid negatiivse mõjuga, kaugel sellest.

Ei lõpe manipulatsioonid ajalooga ja me ei ela „ajaloo lõpus“. Lääne demokraatlik ja rahumeelne elukorraldus pole kõigile iseenesest mõistetav ega ka soovitav ühiskondlik areng. Näeme ikka ja jälle katseid murendada meie ühiskonda. Mõnikord vastane saabki taktikalise võidu. Viimati 10 aastat tagasi, kui Kremli aastaid kestnud sihikindel mõjutustegevus kulmineerus riigilipu avaliku ründamisega 2006. mais ning kui avalikes kohtades Tallinnas ja Ida-Virumaal leidis aset politseile vastuhakk ja rüüstamine 2007. a aprillis. Küllap oleme Eestis ühiskonnana sellest kõigest õppinud. Tagantjärele tarkust on meil alati kõigil rohkemgi kui vaja, kuid kas pole sellega nii kui gripi viirusega: vaktsineerimine kõigi tüvede vastu ei aita ja mõju ei kesta lõpmatult. Tervikuna oleme aga siiski tugevamad ning nutikamad vaenulikule mõjutustegevusele vastu seisma.

Usume endasse ja väärtustame vabadust, nii nagu oleme veendunud Eesti kaitsevõimes ning turvalisuse ja õiguskindluse olemasolus. Väärtustame seda tööd, mida meie riik ja meie mõttekaaslased on aastakümneid teinud stabiilse ja turvalise Euroopa loomisel ning arendamisel. Turvalisusele on loodud tugev vundament ja eksimustest saame üle, kui õigel ajal õpime ning teeme kaalutud järeldused, seejuures mitte olemasolevat kergel käel lammutades, vaid edasi ehitades.

Riigisaladused on riigi saladused, kuigi mõned inimesed ei ole sellest aru saanud ning käsitavad neid isikliku varana. Tahtlik riigisaladuse kaitse nõuete eiramine, ka töölt lahkumise järel, toob kaasa kriminaalkaristuse. Nende kuritegude uurimine aitab ennetada riigireetmisi.

Vene eriteenistused jätkavad Eesti-vastast salakuulamist. Vastuluures näeme jätkumas n-ö tavaliste inimeste, aga ka kurjategijate värbamist salajasele koostööle. Toome tänavugi kahetsusväärsed näited, kus mõned inimesed on asunud Vene eriteenistuse Eesti-vastaseid ülesandeid täitma. Oleme need juhtumid tuvastanud ning koostöös prokuratuuriga kurjategijad kohtu alla andnud. Järjest intensiivsem on huvi kaitsevaldkonna vastu. NATO liitlaste suurem kohalolu Balti riikides ja Poolas on Venemaale vastumeelt. Just seda vastumeelsust näitabki Venemaa nii sõnade kui ka tegudega, püüdes muuta liitlaste toetamise NATO riikidele nii ebameeldivaks kui võimalik. Eesti julgeolekuasutustele tähendab see rohkem tööd, kuid sellel on suur kasutegur parema turvalisuse ja stabiilsusena.

Terrorism on kõige turvalisemateski riikides inimeste meeled ärevil hoidnud. Eestis püsib terrorismioht seni madalana. Samas oli läinud aasta Eestile kurvas mõttes tähenduslik: kaks meie inimest hukkus terrorirünnaku tõttu välismaal. Terrorismi toetajad on kohtus süüdi mõistetud ja esimest korda andsime terrorismikuritegudes kahtlustatava Eesti kodaniku Ukrainale välja. Paraku peab Ukraina riik seisma iga päev relvil oma põhiseaduslikku korda ohustavate rünnakute vastu, mis algasid juba 2014. aastal. Oleme kõik tunnistajaks, kui ohtlik võib olla riiklikult toetatud terrorism ja sõjategevus ühe Euroopa riigi julgeolekule.

 

Kübermaailmas võivad meist ohvrid saada isegi seda tajumata. Adekvaatne küberhügieen korrasta-tud kaitsesüsteemis aitab hullema ära hoida. Nullide ja ühtedega kirjeldatud elu, mõistame me siis seda või jätame teadvustamata, on osa meie keskkonnast ja nüüdismaailmast. E-riigina peab Eesti kaitsma ennast ja enesemääramisõigust kübermaailmas, sest võimalikke ründajaid leidub nii mõnegi välisriigi kui ka mitteriikliku institutsiooni näol.

Korruptsioonivastane tegevus, võiks öelda, on tavapärane – jätkame oma tegevust puhtama ja tugevama ühiskonna nimel. Väikestest asjadest rõõmu tundes saab öelda, et aeg-ajalt suudame senisest paremini korruptiivseid riske ennetada. Paraku üleliia sageli see siiski nii pole. Riigi julgeolekut ohustava kahju ärahoidmine ja uurimine on kaitsepolitsei kohustus ning ühtlasi õigus, mille meile on andnud seadusandja.

Kirjeldame tänavu, kuidas KGB okupatsiooniajal nõukogude režiimile ohtlikku haritlaskonda ahistas. Oleme saanud kätte mõned kirjavahetused, mis KGB Eesti haritlastelt ära võttis. Püüame need nüüd toimetada veel elus olevate inimeste kätte. Aidaku see aastaraamatu osa mõista meie rahva ajalugu ja toonaseid kannatusi.

 

Arnold Sinisalu