Venemaa salakuulajad

Eesti Politseileht nr 22, 13. mai 1922

Venemaa salakuulajad

Oktoobrikuul läinud aastal sai Viru jaoskonna kaitsepolitsei ülem agentuurteate, et 19. oktoobril salk nõukogude Venemaa salakuulajaid Eestis kogutud sõjaväeliste teadetega üle piiri kavatsevad minna. Jaoskonnaülem Leppik sõitis kohe kaitsepolitseinikkude saatel Vaivara jaamast 4 versta eemal olevasse „Sirgola Kõrve“ metsa, kust salakuulajad teed mööda piiri poole pidid liikuma.

Kell ½12 päeval liginesid ametnikkude peidukohale Vaivara poolt neli tundmata kahtlast isikut. Kui nad ametnikkude kohale jõudsid, kargasid need peidupaigast välja, et nende isikute dokumente läbi vaadata. Ametnikke nähes jooksid need kohe metsa ja avasid sealt revolvritule. Vastastikku laskmisel sai üks põgenejatest haavata, kes ka kinni võeti.

Ametnikul Lutsul läks korda teist ärajooksvat laskjat kinni võtta, kuid viimane tahtis ametniku peale lasta sel momendil, kui see teda silmast oli lasknud. Õnneks läks korda jaoskonnaülemal Leppikul kurjategija käest revolvrit maha lüüa ja teda kahjutuks teha. Kahel kurjategijal läks korda metsa ära põgeneda. Kinnivõetud isikud olid, nagu selgus Mart Hendrikson ja Leonhard Tiitsen, kes kui põrandaalused kommunistilised tegelased tuntud olid. Hendrikson suri mõne päeva pärast Narva haigemajas laskmise läbi saadud haavadesse. Samal õhtul, kui laskmine sündis, tabas kaitsepolitsei Vaivara jaamas kolmat kurjategijat, kellel metsas läks korda ära põgeneda. Ennast nimetas ta Petermanniks ja näitas sellekohase isikutunnistuse ette, kuid ametnikud tundsid temas kommunisti Voldemar Hammeri ära.

Hammer oli 1919 aastal 1. mail tööliste üleskihutajana rongikäigult osa võtmas, kui teda peale selle arreteerida taheti, kadus ta põranda alla. Kommunistilises parteis tegev olles töötas ta „Vasara“ varjunime all. Oli otsekoheses ühenduses Viktor Kingissepaga ja Jaan Kreuksiga.

Leonhard Tiitsen oli kommunistilise partei Tallinna organisaator ja ühes abiandmise-sektsioonis tegev liige, kes abirahasid välja jagas. Mõlemad võtsid osa salakuulamise organisatsioonist, kes Venemaa tarvis Eestis sõjaväelisi teateid kogus.

Jaanuarikuul s. a. vahetati Tiitsen ja Hammer Eesti pantvangide vastu ümber. 11. märtsil võeti Tiitsen Tallinna sadamas, kuhu ta nõukogude laevaga tulnud, kinni ja anti sõjaringkonnakohtu alla.

Asja arutamisel ei tunnistanud Tiitsen ennast süüdi selles, et kaitsepolitsei ametnikkudele sõjariistaga vastu hakkas. Revolvri võtnud selleks välja, et seda ära anda kaitsepolitseile.

Kui Tiitsen Venemaale oli saadetud, kirjutas ta „Kommunistis“ nr. 4 s. a. selle üle, kuidas teda arreteeritud ja vahi all peetud, tuues vassitud teateid kaitsepolitsei tegevuse üle.

Sõjaringkonnakohus mõistis nõukogude Venemaa kodaniku Leonhard Mardi p. Tiitseni kõigi õiguste kaotusega 4 aastaks sunnitööle.