Vastulause Eesti Ekspressis 26.08.2010 avaldatud intervjuule

Avaldame vastulause 26.08.2010  Eesti Ekspressis  ilmunud Tiina Jõgeda intervjuule. Kahjuks Eesti Ekspressi toimetus artikli avaldamiseks leheruumi ei leidnud.

Naised saunas rääkisid... kaitsepolitseist.

26.08.2010 Eesti Ekspressist (EE) võis lugeda Tiina Jõgeda intervjuud Kattri Ezzoubiga, kes jagas ajakirjanikuga oma arvamusi, hinnanguid, oletusi kaitsepolitsei tegemistest. Elame vabal maal, kus kõigil on õigus ajakirjandusega oma mõtteid jagada ning ajakirjanikul omakorda intervjuu avaldada. Probleemi ei ole.

Küll aga paneb imestama, kuidas on võimalik intervjuu sisu pealkirjades sedavõrd ekslikult kokku võtta, seda nii artikli juures kui lehe esikaanel(!). Pealkirjas - räägitu kokkuvõttena - väidab autor kindlas kõneviisis, justkui tegeleks kaitsepolitsei moslemiperede jälgimise või isegi uurimisega. Väited põhinevad ainult arvamustel ja oletustel, faktid puuduvad. Pehmelt öeldes on tegu avalikkuse (ja paraku mitte ainult Eesti avalikkuse) eksitamisega.

Et asi selge oleks: kaitsepolitsei ei ole kunagi uurinud ega tegelenud andmete kogumisega moslemite või ükskõik millisesse teise usku kuuluvate inimeste pereelu kohta. Ei tee seda praegu ega ka edaspidi. Meile pandud ülesannete täitmine (vt allpool intervjuu juures avaldatud kommentaari) on väga hästi võimalik ka ilma selleta.

Meelevaldsete väidete tagajärg ongi järjekordse väära müüdi teke. Eesti uuriva ajakirjanduse lipulaevalt ootaks siiski suuremat vastutustunnet.

Artikli sünniloo parema mõistmise huvides lisame juurde ka ajakirjaniku küsimused kaitsepolitseile:

Oleme kuulnud, et Kapo tegeleb Eestis elavate moslemiperekondade jälgimisega. Mis on Kaitsepolitseiameti huvi eesmärk?

Väidetavalt on kapo andmeil ainult 5 eesti naist moslemiga abielus. Ülejäänud hagevad oma lapsi tagasi või üritavad riigist välja saada ilma meesisiku loata. Kuidas sellist statistikat kommenteerite?

Ekspressi lugu käsitleb kultuurikonflikte perekondades.

Kaitsepolitsei vastused avaldati intervjuu juures kommentaarina, mille me, arusaamise hõlbustamiseks, uuesti siinkohal ära toome:

Vanemkomissar Andres Kahar, mis on kapo huvi eesmärk?

Kõigepealt täpsustus: teieni jõud­nud teave, justkui tegeleks kaitse­politsei moslemiperekondade jälgimisega, ei vasta tõele. Selliseks jäl­gimiseks puudub tarvidus.

Üks kaitsepolitseile seadusega pan­dud ülesandeid on teabe kogumine ja töötlemine terrorismi, samuti selle rahastamise ning toetamise enneta­miseks ja tõkestamiseks.

See tähendab, et kaitsepolitsei teeb jõupingutusi tõrjumaks kõikvõima­likest ekstremistidest lähtuvaid oh­te nii Eesti riigile kui tema elanike­le. Ilmselt ei ole uudis, et tänapäe­val on üheks suuremaks terrorismiohu allikaks radikaalsed islamistlikud terroristlikud rühmitused/orga­nisatsioonid. Ennetamaks radikaalse islami levikut ning tõkestamaks ter­roristlike islamistlike rühmitustega seotud isikute saabumist Eestisse, peame kindlasti olema kursis siin­ses moslemikogukonnas toimuva­te arengutega ning omama teavet Eestisse elama asuvate islamiusulis­te isikute kohta.

Kaitsepolitsei ei pea statistikat selle kohta, kui palju eesti naisi on abielus moslemiga. Küll aga ulatub ameti­le teadaolevalt viimase kümne aasta jooksul Eestisse elama asunud isla­miusuliste riikide (Põhja-Aafrika, Lähis-lda, Aasia islamiusulised riigid) kodanike arv mõnesajani, neist suur osa on abielus Eesti kodanikega.

Andres Kahar
juhtivspetsialist