Võõrriikide luure-ja mõjutustegevusest üldiselt

Eestit nagu iga teistki riiki ohustavad välisriikide eriteenistused ja salakuulamine. Meil on territooriumilt ja rahvaarvult küll väike riik, kuid meie geopoliitiline asend, tegevus ja mõju rahvusvahelistes organisatsioonides pakuvad huvi teistele riikidele ja nende luureorganisatsioonidele. Igal riigil, kes on huvitatud luureandmetest, on omad majanduslikud ja poliitilised huvid, millest tulenevad ka erinevused luuretegevuse prioriteetides ja meetodites. Läbi aegade on luureteenistustele erilist huvi pakkunud ligipääsud teise riigi salastatud või tundlikule infole. Samas on mängus ka huvi mõjutada teist riiki, selle elanikke ja organisatsioone käituma enda riigi huvides. Vastuluure ülesanne on ennetada ja tõkestada välisluurete Eesti huvide vastast tegevust.

Kaitsepolitsei vastuluure tegevus on suunatud Eestis toimuva luuretegevuse tuvastamisele, jälgimisele, mõjutamisele ja tõkestamisele. Samuti on oluline osa preventiivsel tegevusel, mis seisneb ohtude teadvustamises inimestele, asutustele, firmadele, keda võib salakuulamine ehk spionaaž ohustada. Üheks oluliseks preventiivseks meetmeks riigis on riigisaladuse kaitse korraldus ja selle tõhusus.

Levinumad luuresuunad on poliitiline luure, teaduslik-tehniline luure, majandusluure, signaalluure, luure avalike allikate kaudu jms.

Eesti on reageerinud alates 1996. aastast kuuel korral isikute suhtes, kelle tegevus ei ole olnud kooskõlas diplomaadile kohase käitumisega, ning nõudnud diplomaatilist katet kasutanud luurajate lahkumist Eesti riigist. Lisaks on ilmestanud luuremaailmas toimuvat Eesti endise riigiametniku Herman Simmi riigireetmine, mille teiseks osapooleks oli Venemaa Välisluureteenistus (SVR). Juhtumi olulisemaid õppetunde on, et Venemaa kasutas luuretegevuses luurajat-illegaali, kes esines Euroopa ärimehena.