Kaitsepolitseiameti laiem ülesanne Siseministeeriumi valitsusasutusena on riigi sisejulgeoleku tagamine teabe kogumise ja ennetusvahendite kasutamise abil ning süütegude uurimine Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud ulatuses.
Ameti tegevuse põhimõtted ja suunad tulenevad mitmest raamdokumendist: „Eesti Vabariigi põhiseadus“, „Eesti Vabariigi julgeolekupoliitika alused“, „Strateegiline ohuhinnang Eesti Vabariigi julgeolekule“, programm „Siseturvalisus 2023–2026“„Eesti turvalisuspoliitika põhisuunad“, „Siseministeeriumi valitsemisala ja ameti arengukavad“, „Korruptsioonivastane strateegia“, „Eesti terrorismivastase võitluse põhialused“, "Riigikaitse strateegia", "Kriminaalpoliitika arengusuunad".
Kaitsepolitseiameti ülesanded:
1) teabe kogumine ja töötlemine riigi põhiseadusliku korra ja territoriaalse terviklikkuse vägivaldsele muutmisele suunatud tegevuse kohta õigusaktides ettenähtud juhtudel ja korras;
2) meetmete rakendamine riigi põhiseadusliku korra ja territoriaalse terviklikkuse vägivaldsele muutmisele suunatud kuritegude ennetamiseks, tõkestamiseks, avastamiseks ning neid toime pannud isikute väljaselgitamiseks ja vastutusele võtmiseks õigusaktides ettenähtud juhtudel ja korras;
3) riigisaladuse kaitse korraldamine ning meetmete rakendamine riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse ja selle alusel antud õigusaktide sätteid eiranud isikute väljaselgitamiseks ja vastutusele võtmiseks õigusaktides ettenähtud juhtudel ja korras;
4) riigisaladusele juurdepääsu loa taotlemiseks esitatud avalduste läbivaatamine, julgeolekukontrolli tegemine, riigisaladusele juurdepääsu loa andmise või andmisest keeldumise otsustamine ning riigisaladusele juurdepääsu lubade tühistamine;
5) meetmete rakendamine Eesti Vabariigi vastu suunatud luure- ja õõnestustegevuse ennetamiseks, tõkestamiseks ja avastamiseks ning sellega seotud isikute väljaselgitamiseks ja vastutusele võtmiseks õigusaktides ettenähtud juhtudel ja korras;
6) meetmete rakendamine terrorismi ja selle rahastamise ning toetamise ärahoidmiseks ja tõkestamiseks ning selleks vajaliku teabe kogumine ja töötlemine;
7) Politsei- ja Piirivalveameti teavitamine viimase kaitse all olevate isikute ja objektide suhtes plaanitavatest terroriaktidest;
8) teabe kogumine ja töötlemine julgeolekuasutuste seaduses ettenähtud juhtudel ja korras;
9) meetmete rakendamine ametialaste kuritegude ja korruptsiooni ennetamiseks, tõkestamiseks ja avastamiseks ning sellega seotud isikute väljaselgitamiseks ja vastutusele võtmiseks õigusaktides ettenähtud juhtudel ja korras;
10) kuritegude kohtueelne uurimine ja väärtegude menetlemine õigusaktides ettenähtud juhtudel ja korras;
11) kriminalistikauuringute tegemine ja sellealaste konsultatsioonide andmine ning kriminalistika andmekogude ja kollektsioonide pidamise eest vastutamine;
12) jälitustoimingute läbiviimine õigusaktides ettenähtud juhtudel ja korras;
13) ameti arengudokumentide väljatöötamine ning ettepanekute tegemine ameti tegevusvaldkonnaga seotud poliitikate ja arengudokumentide, tegevusvaldkonda reguleerivate õigusaktide ja standardite väljatöötamiseks või muutmiseks, arvamuse andmine ameti tegevusvaldkonda puudutavate õigusaktide eelnõude kohta ning osalemine nende väljatöötamisel;
14) ameti ülesannete täitmiseks vajaliku koostöö arendamine teiste riigiasutuste, kohaliku omavalitsuse üksuste ning füüsiliste ja juriidiliste isikutega, samuti välisriikide politsei- ja julgeolekuasutuste ning rahvusvaheliste politseiorganisatsioonidega;
15) muude seadusest ja selle alusel antud õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmine.
Kaitsepolitseiamet kuulub selliste julgeolekuasutuste hulka, kellele on antud ka politseilised ülesanded. See tähendab süütegude uurimist ja annab õiguse kohaldada sundi.
Kaitsepolitseiameti tegevuse esmane eesmärk on oma pädevuse piirides Eesti Vabariigi julgeolekuohtude maandamine ja seeläbi elanikkonna turvalisuse kindlustamine. Tänapäeva maailmas aga ei piirdu kindla julgeolekukeskkonna tagamine enam ühe riigi territooriumiga. NATO ja Euroopa Liidu ühisesse julgeolekuruumi kuulumine kohustab Eestit andma panust ka üleilmsete ohtude (nt terrorism, massikorratused, küberkuritegevus, massihävitusrelvade levik) ennetamisse. Siinjuures on oma roll täita Kaitsepolitseiametil, kes teeb koostööd teiste riikide julgeoleku- ja õiguskaitseasutuste ning rahvusvaheliste organisatsioonidega. Sellise tegevuse eesmärk on kaitsta põhiväärtusi nagu demokraatia, inimõigused ja -vabadused ning õigusriik.