Kaitsepolitseiamet 100

Terrorismi rahastamise tõkestamine

Süüria ja Iraagi konfliktipiirkonnas tegutsevad islamiäärmuslikud terroriorganisatsioonid on kaotanud märkimisväärse osa oma kohapealsetest sissetulekuallikatest, mistõttu otsivad rahastust kaugemalt. Teiste hulgas kasutatakse selleks Euroopa moslemikogukondi ning mittetulundusühinguid. Üleskutseid džihadistide ning nende konfliktipiirkondades viibivate perekondade toetamiseks levitatakse enamasti sotsiaalmeedias ning suhtlusrakendustes. Anonüümsusele lootes kogutakse toetusi ka virtuaalvääringu vahendajate abil. Eestis on väljastatud üle tuhandele ettevõttele tegevusluba virtuaalvääringu teenuste osutamiseks. 

Koostöös rahapesu andmebürooga oleme uuendanud riski- või kahtlusepõhiseid indikaatoreid, mis aitavad paremini kindlaks määrata terrorismi rahastamise kahtlusega tehinguid ning neist teada anda. Koostöös on välja töötatud juhend terrorismi rahastamise kahtlusega tehingute tunnuste kohta. Seni tuvastatud Eestiga seotud finantstehingud pole veel andnud alust kaitsepolitseil nende suhtes kriminaalmenetlust alustada. 

Peame rääkima ka e-residentsuse programmi varitsevatest riskidest. E-residentide hulgas on märkimisväärne huvi anonüümsust pakkuva virtuaalvääringute valdkonna vastu. E-residentsuses nähakse Schengeni viisa saamise võimalust, mistõttu selleks kasutatakse mitmesuguseid skeeme. Riskirühma riikides on endiselt probleemiks taotlejate taustakontroll. Kaitsepolitsei on tuvastanud e-residentsuse taotlejate hulgast isikuid, kes on seotud äärmusluse ja terrorismiga. Enamiku nende riikide ja Eesti vahel õigupoolest puudub justiits-, korrakaitse- ja julgeolekualane toimiv koostöö. Nimetatud asjaoludega arvestamata jätmine tooks kuritegevus- ja julgeolekuohtude kõrval mainekahju e-residentsuse programmile, Eesti majandusruumile ja riigile üldisemalt. 

EL ja ÜRO rahvusvaheliste sanktsioonide subjektide otsing