Selgitus: Riigisaladusele juurdepääsu põhimõtted

Viimasel ajal on sagedasti Kaitsepolitseameti poole pöördutud sooviga saada selgitust riigisaladusele juurdepääsuga seonduvatele küsimustele.  Alljärgnevalt selgitame mainitud valdkonda veidi põhjalikumalt.

Kuidas saadakse juurdepääs riigisaladusele?

Riigisaladus on teave, mille avalikuks tulek seab ohtu Eesti Vabariigi julgeoleku või kahjustab välissuhtlust. Riigisaladuse sisu on määratletud riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses ning Vabariigi Valitsuse 20.12.2007. a määruses nr 262„Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord" .

 Riigisaladusele juurdepääsuks peavad inimesel olema kõik järgnevad:

  • juurdepääsuvajadus;
  • juurdepääsuõigus;
  • teadmisvajadus.

Juurdepääsuvajadus on eelduseks riigisaladuse loa taotlemisel või õigusakti alusel ametikohajärgseks juurdepääsuks riigisaladusele. Juurdepääsuvajadus võib tuleneda tööst või teenistusest, õppe- või uurimistööst, kohtumenetluses või kohtueelses menetluses osalemisest, samuti võib see olla riigihankest või rahvusvahelisest hankest tulenev riigisaladuse töötlemise vajadus.

Juurdepääsuõigus riigisaladusele saadakse enamasti juurdepääsuloa alusel, aga ka ametikohajärgselt, asutuse juhi otsuse alusel, tunnistajakaitse kaitseabinõude kohaldamisest tulenevalt või uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määruse alusel.

Juurdepääsuloa saamiseks peab seda taotlev isik läbima julgeolekukontrolli, pärast mida talle kas antakse juurdepääsuluba või keeldutakse selle andmisest. Alused, mille esinemisel on lubatud isikule juurdepääsuloa andmisest keelduda, on loetletud seaduses. Juurdepääsuluba antakse kindlaks tähtajaks ja konkreetse taseme kohta. Kõrgema tasemega luba annab õiguse juurdepääsuks ka madalama tasemega riigisaladusele.

Ametikohajärgselt saavad juurdepääsu kõikidele riigisaladuse tasemetele president, Riigikogu ja valitsuse liikmed, kohtunikud, kaitseväe juhataja ja ülemjuhataja, õiguskantsler ja tema asetäitja-nõunik, riigikontrolör, Eesti Panga president, nõukogu esimees ja nõukogu liige ning Andmekaitse Inspektsiooni juht. Juurdepääsu saavad nad teabele, mis on vajalik nende seadusest tulenevate ametikohustuste täitmiseks.

Teadmisvajadus on juurdepääsuvajadus konkreetsele riigisaladusele.  See tähendab, et juurdepääsuõigusega isik ei saa omatahtsi tutvuda igasuguse vastava tasemega riigisaladusega, vaid igal üksikul juhul peab olema tuvastatud tema teadmisvajadus konkreetse teabe suhtes.  Teadmisvajadus ei teki ametikohast ega juurdepääsuloast enesest, vaid ikka ainult siis, kui isikul on sisuliselt põhjendatud vajadus teavet kasutada ja see vajadus on seotud tema juurdepääsuõigust tingivate kohustustega. Teadmisvajaduse olemasolu või selle puudumise üle otsustab reeglina teabevaldaja.

Riigisaladuse kaitse  valdkonna kohta leiab põhjalikumat teavet: http://kapo.ee/et/content/riigisaladuse-kaitse.html

Andres Kahar
vanemkomissar
juhtivspetsialist