Sümboolika ja traditsioonid

Kaitsepolitsei vapp

Kaitsepolitsei vapp on kilbikujuline. Vapi keskel on antiikkultuurides levinud mütoloogiline loom greif, kes hoiab oma käppade vahel Eesti vappi. Greif on kujutatud profiilis ning suunaga vasakule, mis sümboliseerib arenemist ja edasiliikumist. Vapi värvideks on must, kuldne (kollane), sinine ja punane. Punane värv vapilooma greifi keele ja küünte värvina on kasutusel vaid juhul, kui vapi laius on vähemalt 50 mm. Vastasel juhul on keel ja küüned kollased. Vapp on registreeritud 24. märtsil 1998 Riigikantseleis ning kantud vastavasse registrisse.

Kaitsepolitsei lipp

Kaitsepolitseiameti lipu kinnitas 20. septembril 2000 toonane siseminister Tarmo Loodus. Lipu esiküljel on sinisel taustal vapiloom greif, kes hoiab oma käppade vahel väikest riigivappi. Greifi kohal paikneb deviis Virtute et constantia. Greifi all on aastaarv 1993, mil taasloodi Kaitsepolitseiamet iseseisva asutusena.

Eesti Vabariigi Siseministeerium annetas lipu pidulikult Kaitsepolitseiametile 21. detsembril 2000, seejärel lipp ka pühitseti. Tseremoonia toimus Valgamaal Eesti Lipu Muuseumis ja Otepää kirikus, kus on pühitsetud ka Eesti Üliõpilaste Seltsi trikoloor, millest hiljem sai Eesti Vabariigi riigilipp.

Kaitsepolitsei deviis

Lipule on kirjutatud asutuse ladinakeelne deviis Virtute et constantia, mille eestikeelne tähendus on Vapruse ja püsivusega.

Greif

Mütoloogiline loom greif (grüps) on kotka pea, tiibade ja küüntega ning lõvi kehaga vahiloom, kes on vägevam kui kaheksa lõvi ja tugevam kui sada kotkast ning on valvsuse ja tarkuse sümbol. Greifi sümboolne tähendus on ka kõrgema võimu kaitsja, terava kõikenägeva pilgu ja kõikekuulvate kõrvadega mütoloogiline loom, kelles ühendatud lõvi tugevus ja kotka tarkus.

Greif on varemgi Eesti politsei embleemiloomana kasutust leidnud. Nimelt Politseikooli kõrgema klassi lõpetanute rinnamärgil 1920.-1930. aastatel, kus ta samuti sümboliseeris kõrgema võimu kaitsjat.

Kaitsepolitsei aastapäev

1920. aasta 12. aprillil allkirjastasid peaminister Jaan Tõnissoni ja siseminister Aleksander Hellat Eesti Vabariigi kaitsepolitsei korralduse, millega anti Siseministeeriumi valitsemisalasse määratud kaitsepolitsei tegevusele seaduslik alus.

Oma tegevuse aastapäeva tähistab Kaitsepolitseiamet samal kuupäeval – 12. aprillil.

Aastapäeva aktusel antakse pidulikult üle kaitsepolitsei teenistusmärgid, aukirjad, hinnaline kingitus ja aasta kaitsepolitseiniku aumärk. KAPO aastapäeval peetakse meeles ka häid koostööpartnereid – ühele koostööpartnerile antakse tulemusliku koostöö eest teeneteplaat ning ühele õiguskaitseorgani esindajale kingitakse nimeline relv.

Iga aasta 12. aprilliks ilmub kaitsepolitsei aastaraamat.

Politseivanne

Politseiteenistusse astudes annab politseiametnik pidulikult, riigilipu juures, politseivande. Vande võtab vastu siseminister või asutuse juht siseministri volituse alusel.

Politseivanne:

«Astudes politseiteenistusse, annan mina, (ees- ja perekonnanimi), vande olla ustav Eesti põhiseaduslikule korrale, juhinduda kõrvalekaldumatult seadustest ning rakendada minule antud võimu õiglaselt ja erapooletult ning täita ausalt ja kohusetundlikult teenistuskohustusi.»

Teenistusstaaži märk

Kaitsepolitseiameti ametnikule ja teenistujale antakse teenistusstaaži näitav märk viie, kümne, viieteistkümne ja kahekümne pideva teenistusaasta täitumisel. Märgi annab üle Kaitsepolitseiameti peadirektor politsei aastapäeval 12. novembril või kaitsepolitsei aastapäeval 12. aprillil.

Teenistusstaaži märki kantakse pidulike sündmuste puhul.

Aasta kaitsepolitseiniku märk

Aasta kaitsepolitseinikuks nimetatakse igal aastal üks Kaitsepolitseiameti politseiametnik erilist tunnustust vääriva teo või ametialaste saavutuste eest võitluses kuritegevusega. Aasta kaitsepolitseinikku autasustatakse ka nimelise relvaga. Märgi annab üle kas siseminister või kaitsepolitsei peadirektor kaitsepolitsei aastapäeval 12. aprillil.

Aasta kaitsepolitseiniku märki kantakse pidulike sündmuste puhul.