Kaitsepolitseiamet 100

Riigivastased kuriteod

2019

11. veebruaril mõistis Harju maakohus riigireetmises süüdi Vene sõjaväeluure GRU heaks tegutsenud endise kaitseväelase ohvitseri Deniss Metsavase ja tema isa Pjotr Volini. D. Metsavas mõisteti süüdi KarS § 232 lg 1 ja § 243 lg 1 järgi ning määrati karistuseks 15 aastat ja 6 kuud vangistust. Tema isa P. Volin mõisteti süüdi KarS § 232 lg 1, § 243 lg 1, KarS § 418 lg 1 ja KarS § 4181 lg 1 järgi ning määrati karistuseks 6 aastat vangistust. D. Metsavas ja P. Volin abistasid VF Kindralstaabi Luurepeavalitsust (GRU) Eesti Vabariigi iseseisvuse, sõltumatuse ja territoriaalse terviklikkuse vastu suunatud vägivallata tegevuses ning kogusid ja edastasid Venemaale vastavalt sealt saadud ülesannetele asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud ja salastatud teavet Eesti Vabariigi riigikaitse, kaitseväe, Kaitseliidu ja sõjaliste liitlaste kohta. 

29. augustil mõistis Harju Maakohus Venemaa kodaniku Sergei Kondrati süüdi välismaalase toimepandud Eesti Vabariigi iseseisvuse, sõltumatuse või territoriaalse terviklikkuse vastu suunatud vägivallata tegevuses, s.o KarS § 233 lg l järgi. Venemaa kodanikust alaline Eesti elanik S. Kondrat tegi salajast koostööd GRUga 2006. a juulist, osaledes teadvalt Eesti Vabariigi julgeoleku vägivallata kahjustamisele suunatud agentuuroperatiivtöös. Koostöö vältel kogus S. Kondrat Eesti Vabariigi julgeoleku kahjustamist võimaldavat teavet, s.o teavet riigikaitseliste ja elutähtsat teenust tagavate objektide kohta. Karistuseks mõisteti S. Kondratile 5 aastat vangistust.

9. septembril mõistis Harju Maakohus endise kaitsepolitsei töötaja Vladimir Kulikovi süüdi teadlikult välisriigi julgeolekuteenistusega suhte loomise eest ning välisriigi julgeolekuteenistuse huvides ja ülesandel Eesti Vabariigi vastu suunatud luuretegevuses osalemise eest KarS § 2351 lg 1 ning KarS § 2342 lg 1 järgi. Karistuseks sai V. Kulikov 5 aastat vangistust. 

20. märtsil mõistis Tartu Maakohus KarS § 235¹ alusel süüdi  FSB heaks tegutsenud Dmitri Kozlovi. FSB värbas Eesti ja Vene topeltkodakondsusega Kozlovi salajasele koostööle eesmärgiga hankida muu hulgas teavet PPA Lõuna prefektuuri tööpiirkonda jäävate piiri valvamisega seotud hoonete, töötajate, sõidukite, tehnika ja piirivalvamisrežiimi kohta. Dmitri Kozlov sai karistuseks 3 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistuse.

2018

21. märtsil mõistis Harju Maakohus FSB heaks töötanud tudeng Aleksei Vassiljevi. Ta mõisteti Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse ning territoriaalse terviklikkuse vastu suunatud vägivallata tegevuse eest KarS § 233 järgi ning arvutikuriteo ettevalmistamise eest KarS § 216¹ lg 1 järgi neljaks aastaks vangi. 

3. aprillil mõistis Tartu Maakohus Eesti Vabariigi kodaniku Ilja Tihhanovski süüdi KarS § 235¹ järgi ning määras talle 4 aastat vangistust. I. Tihhanovski osales teadvalt GRU kasuks Eesti Vabariigi vastu suunatud operatiiv-agentuurtöös vähemalt 2008. aastast kuni kinnipidamiseni 2017. aastal, kasutades kokkulepitud varjunime Noi.

10. septembril mõistis Harju Maakohus Jevgeni Slavin süüdi Eesti Vabariigi vastases vandenõus KarS § 235¹ järgi ning määras talle aasta ja 8 kuu pikkuse vangistuse. Süüdistuse järgi pidas J. Slavin alates 2016. aastast teadvalt suhet GRU töötajatega, et kahjustada Eesti sise- ja välisjulgeolekut. J. Slavin andis GRU ohvitserile kirjaliku nõusoleku koostööks ja nõustus kasutama varjunime Tendrit. Informatsiooni edastas J. Slavin mitme sidekanali kaudu ning näost näkku kohtumistel Venemaa territooriumil. GRUga koostöö vähese kestuse tõttu ei jõudnud Slavini tekitatud kahju Eesti riigile paisuda suureks, mis tingis talle leebema karistuse kui varem kohtulikult süüdi mõistetud agentidel. 

2017

8. mail mõistis Harju maakohus süüdi Vene sõjaväe luureasutuse GRU heaks koostööd teinud Artjom Zintšenko. ​GRU värbas A. Zintšenko aastal 2009 ning alates 2013. aastast kuni kahtlustatavana kinnipidamiseni osales ta aktiivselt Eesti julgeoleku kahjustamisele suunatud GRU agentuur operatiivtöös. Peamiselt oli tema ülesanne koguda teavet riigikaitseliste objektide ja elutähtsat teenust tagavate objektide kohta Eesti territooriumil, aga ka näiteks kaitseväe ja kaitseliidu sõjaliste liitaste tehnika liikumise kohta Eestis. Vene eriteenistuse heaks töötades pani A. Zintšenko toime Eesti Vabariigi vastase kuriteo ning teda karistati karistusseadustiku § 233 alusel 5 aasta pikkuse vanglakaristusega. 

2. oktoobril mõistis kohus riigisaladuse avalikustamises süüdi endise Riigikantselei töötaja Raine Eenma. Ta viis 2017. aastal Riigikantselei turvaalalt välja riigisaladust ja salastatud välisteavet sisaldavaid teabekandjad, mida hoidis oma valduses. Lisaks riigisaladuse avalikustamisele mõisteti R. Eenmaa süüdi ka tulirelva ja laskemoona ebaseaduslikus käitlemises. Kohus karistas R. Eenmad 2 aasta ja 4 kuu pikkuse vangistusega. 

4. oktoobril karistas kohus  Eesti ja Vene topeltkodakondsusega Albert Provornikovi KarS § 235¹ alusel Eesti Vabariigi vastase vandenõu eest vangistusega 3 aastat. FSB värbas A. Provornikovi salajasele koostööle eesmärgiga hankida teavet PPA Lõuna prefektuuri piirivalvekordonite, Kuperjanovi jalaväepataljoni väeosa ning Kaitsepolitseiameti hoonete kohta.

17. oktoobril karistas kohus vangistusega 5 aastat Vene kodanikku Mihhail Petrovi KarS § 233 järgi kuriteo eest, mis seisneb välismaalasena Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse või territoriaalse terviklikkuse vastu suunatud vägivallata tegevuses. M. Petrov tegi koostööd FSB-ga alates 1990. aastatest ning kogus ja edastas FSB-le mh informatsiooni kaitsepolitsei hoonete, töötajate, sõidukite ja kaitsepolitseinikega kontakte omavate isikute kohta. Samuti oli M. Petrovi ülesandeks Eesti Vabariigi elanikega kontaktide loomine, arendamine ja hoidmine ning isikute ja nende suhtlusvõrgustikku iseloomustava informatsiooni kogumine ja edastamine FSB-le. 

2016

18. veebruaril mõistis kohus süüdi Eesti kodaniku Maksim Gruzdevi KarS § 235 1 järgi. M. Gruzdev mõisteti süüdi salajaste suhte loomises ja pidamises Venemaa eriteenistusega, mis oli suunatud Eesti julgeolekuasutuste tegevuse kahjustamisele.M. Gruzdev edastas Venemaa eriteenistusele infot muuhulgas ka Kaitsepolitseiameti töötajate tegevusest ning osales Venemaa eriteenistuse agentuur-operatiivtöös. Kohus mõistis M. Gruzdevile karistuseks4 aastat vangistust.

14. septembril mõistis kohus süüdi Eesti ja Vene topeltkodakondsusega Artjom Ma­lõševi KarS § 2351 (Eesti Vabariigi vastane vandenõu) alusel. FSB värbas A. Malõševi 2011. a salajasele koostööle eesmärgiga hankida teavet Eesti kaitseväe ja liitlaste tegevusest ning tehnika liikumisest, samuti PPA Lõuna prefektuuri piirivalvekordonite ja teenistuskohtade ning PPA personali kohta. A. Malõševile määrati karistuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust. 

14. septembril mõistis kohus süüdi Eesti ja Vene topeltkodakondsusega Alik Hutšbaro­vit KarS § 2351 ja § 1331 lg 2 p 1, 2 alusel. FSB värbas A. Hutšbarovi  2012. a salajasele koostööle eesmärgiga hankida teavet PPA Lõuna prefektuuri piirivalvebüroo Piusa kordoni politseiametnike ametialasest tegevusest ning Eesti politseiametnike suhtlusringkonda kuuluvate isikute kohta. A. Hutšbaro­vile määrati karistuseks 3 aastat vangistust. 

13. juunil mõistis Harju maakohus süüdi Kaitsepolitseiameti endise töötaja Aleksandr Gontšarovi KarS § 241 lg 1 järgi riigisaladusele ebaseadusliku juurdepääsu võimaldamises. Kohtuotsuse kohaselt viis 2011 a septembri lõpus pensionile siirdunud A. Gontšarov 2011. a septembri jooksul Kaitsepolitseiameti turvaalalt välja teenistusülesannete täitmisega seoses tema valduses olnud riigisaladust sisaldavaid dokumente ja andmekandjaid. Ta hoidis neid väljaspool turvaala endale kuuluvates korterites Tallinnas ning võimaldas sellega ebaseadusliku juurdepääsu kõrvalistele isikutele, kellel puudub riigisaladusele juurdepääsu luba ja teadmisvajadus. Kohus määras A. Gontšarovile karistuseks kaks aastat ja neli kuud vangistust.

2015

2015. aasta oktoobris mõistis kohus süüdi 21-aastase Eesti kodaniku Aleksandr Rudnevi KarS § 235 1 järgi ehk salajaste suhte loomises ja pidamises Venemaa eriteenistusega. Venemaa eriteenistus värbas A. Rudnevi salajasele koostööle 2013. aasta kevadel Venemaal Pihkva oblastis ning infot jõudis Rudnev Venemaa eriteenistusele edastada kuni tema kinnipidamiseni 2015. aasta märtsis. Süüdistuse järgi edastas A. Rudnev võõrriigi eriteenistusele vaatlusandmeid Eesti kaitseväelaste tegevusest Lõuna-Eestis ning andmeid Lõuna prefektuuri piirivalvekordonite ja teenistuskohtade kohta. Kohus mõistis A. Rudnevile riigivastase kuriteo eest karistuseks kaheaastase vangistuse.

2015. aasta oktoobris mõistis kohus süüdi 42-aastase määratlemata kodakondsusega Pavel Romanovi KarS § 233 järgi, kes asus Venemaa eriteenistusega salajasele koostööle 1994. aastal Venemaal Pihkva oblastis. Koostööd Venemaa eriteenistustega tegi ta kuni 2015. aasta veebruarini, mil ta kuriteos kahtlustatavana kinni peeti. Romanov edastas võõrriigi eriteenistustele teavet Eesti sõjalise kaitsevõime, Eesti riigipiiri kaitsmise ning õiguskaitseasutuste töötajate tööülesannete kohta. Kohus mõistis Romanovile karistuseks neli aastat ja kümme kuud vangistust.

2014

Kaitsepolitseiameti endine juhtivspetsialist Indrek Põder mõisteti süüdi KarS § 241 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Vanglas karistust kandev I. Põder avaldas talle varasemalt ametialaselt teatavaks saanud riigisaladusena käsitletavat teavet. Kohus karistas I. Põderit koos talle varem mõistetud karistuse ärakandmata osaga kokku 1 aasta 10 kuu ja 26 päeva pikkuse vangistusega.

2013

Kaitsepolitseiameti endine juhtivspetsialist Vladimir Veitman mõisteti 2013. a kohtus süüdi KarS § 232 lg 1, § 241 lg 1 ja § 243 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. V.Veitman abistas Vene Föderatsiooni Välisluureteenistuse ülesandel tegutsevaid isikuid (sh Valeri Zentsovi ja Nikolai Jermakovi) Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse vastu suunatud vägivallata tegevuses ning kogus edastamise eesmärgil ja edastas neile Eesti Vabariigi riigisaladust ja asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet. Samuti võimaldas V.Veitman kõrvalistele isikutele ebaseaduslikku juurdepääsu Eesti Vabariigi riigisaladusele. Kohus karistas V. Veitmani 15 aasta pikkuse vangistusega ning mõistis tsiviilhagi katteks riigi kasuks välja 65 520,01 eurot.

2012

Kaitsepolitseiameti endine juhtivspetsialist Aleksei Dressen mõisteti 2012. a kohtus süüdi KarS § 232 ja § 243 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises ning tema abikaasa Viktoria Dressen KarS § 232, § 232 ja § 22 lg 3 ning § 243 ja § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. A. Dressen abistas oma abikaasa V. Dresseni kaasabil Vene Föderatsiooni Julgeolekuteenistuse ülesandel tegutsevaid isikuid (sh Jevgeni Tjažkuni ja Mihhail Loginovi) Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse vastu suunatud vägivallata tegevuses ning kogus edastamise eesmärgil ja edastas neile Eesti Vabariigi riigisaladust ja salastatud välisteavet. Samuti kogus A. Dressen edastamise eesmärgil ja edastas oma abikaasa V. Dresseni kaasabil Vene Föderatsiooni Julgeolekuteenistuse ülesandel tegutsevatele isikutele asutusesiseseks tunnistatud teavet. Kohus karistas A. Dressenit 16 aasta pikkuse vangistusega ja V. Dressenit 6 aasta pikkuse tingimisi vangistusega 5 aastase katseajaga.

2009

Kaitseministeeriumi julgeolekuosakonna juhataja ja nõunik Herman Simm mõisteti 2009. a kohtus süüdi KarS § 232 ja § 243 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. H. Simm abistas Venemaa Föderatsiooni Välisluureteenistuse ülesandel tegutsevaid Valeri Zentsovi ja Antonio de Jesus Amurett Grafi valeidentiteeti kasutavat Sergei Jakovlevi  Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse vastu suunatud vägivallata tegevuses ning kogus edastamise eesmärgil ja edastas neile Eesti Vabariigi riigisaladust ja salastatud välisteavet. Samuti kogus H. Simm edastamise eesmärgil ja edastas Valeri Zentsovile ja Antonio de Jesus Amurett Grafi valeidentiteeti kasutavale Sergei Jakovlevile asutusesiseseks tunnistatud teavet. Kohus karistas H. Simmi 12 aasta ja 6 kuulise vangistusega ning mõistis tsiviilhagi katteks riigi kasuks välja 20 155 000 krooni.

2006

Margus Hanson tunnistati KarS § 242 järgi süüdi riigisaladuseks tunnistatud teabele ettevaatamatusest ebaseadusliku juurdepääsu võimaldamises. Kohus karistas M. Hansonit rahalise karistusega.