Riigivastased kuriteod

2016

13. juunil mõistis Harju maakohus süüdi Kaitsepolitseiameti endise töötaja Aleksandr Gontšarovi KarS § 241 lg 1 järgi riigisaladusele ebaseadusliku juurdepääsu võimaldamises. Kohtuotsuse kohaselt viis 2011 a septembri lõpus pensionile siirdunud Gontšarov 2011. a septembri jooksul Kaitsepolitseiameti turvaalalt välja teenistusülesannete täitmisega seoses tema valduses olnud riigisaladust sisaldavaid dokumente ja andmekandjaid. Ta hoidis neid väljaspool turvaala endale kuuluvates korterites Tallinnas ning võimaldas sellega ebaseadusliku juurdepääsu kõrvalistele isikutele, kellel puudub riigisaladusele juurdepääsu luba ja teadmisvajadus. Kohus määras Gontšarovile karistuseks kaks aastat ja neli kuud vangistust, millest koheselt tuleb ära kanda kuus kuud. Ülejäänud karistust täitmisele ei pöörata, kui ta katseajal kahe aasta ja kuue kuu jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.

18. veebruaril mõistis kohus süüdi 32-aastase Eesti kodaniku Maksim Gruzdevi KarS § 235 1 järgi. M. Gruzdev mõisteti süüdi salajaste suhte loomises ja pidamises Venemaa eriteenistusega, mis oli suunatud Eesti julgeolekuasutuste tegevuse kahjustamisele. Venemaa eriteenistus värbas Gruzdevi 2013. aasta teisel poolaastal Venemaa territooriumil Pihkva oblastis. Gruzdev edastas alates sellest ajast kuni tema kinnipidamiseni 2015. aasta oktoobris Venemaa eriteenistusele infot muuhulgas ka Kaitsepolitseiameti töötajate tegevusest ning osales Venemaa eriteenistuse agentuur-operatiivtöös. Kohus mõistis Gruzdevile karistuseks neli aastat vangistust.

2015

2015. aasta oktoobris mõistis kohus süüdi 21-aastase Eesti kodaniku Aleksandr Rudnevi KarS § 235 1 järgi ehk salajaste suhte loomises ja pidamises Venemaa eriteenistusega. Venemaa eriteenistus värbas A. Rudnevi salajasele koostööle 2013. aasta kevadel Venemaal Pihkva oblastis ning infot jõudis Rudnev Venemaa eriteenistusele edastada kuni tema kinnipidamiseni 2015. aasta märtsis. Süüdistuse järgi edastas Rudnev võõrriigi eriteenistusele vaatlusandmeid Eesti kaitseväelaste tegevusest Lõuna-Eestis ning andmeid Lõuna prefektuuri piirivalvekordonite ja teenistuskohtade kohta. Kohus mõistis Rudnevile riigivastase kuriteo eest karistuseks kaheaastase vangistuse.

2015. aasta oktoobris mõistis kohus süüdi 42-aastase määratlemata kodakondsusega Pavel Romanovi KarS § 233 järgi, kes asus Venemaa eriteenistusega salajasele koostööle 1994. aastal Venemaal Pihkva oblastis. Koostööd Venemaa eriteenistustega tegi ta kuni 2015. aasta veebruarini, mil ta kuriteos kahtlustatavana kinni peeti. Romanov edastas võõrriigi eriteenistustele teavet Eesti sõjalise kaitsevõime, Eesti riigipiiri kaitsmise ning õiguskaitseasutuste töötajate tööülesannete kohta. Kohus mõistis Romanovile karistuseks neli aastat ja kümme kuud vangistust, millest koheselt kuulub ärakandmisele üks aasta ja kümme kuud.

2014

Kaitsepolitseiameti endine juhtivspetsialist Indrek Põder mõisteti süüdi KarS § 241 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Vanglas karistust kandev I. Põder avaldas talle varasemalt ametialaselt teatavaks saanud riigisaladusena käsitletavat teavet. Kohus karistas I. Põderit koos talle varem mõistetud karistuse ärakandmata osaga kokku 1 aasta 10 kuu ja 26 päeva pikkuse vangistusega.

2013

Kaitsepolitseiameti endine juhtivspetsialist Vladimir Veitman mõisteti 2013. a kohtus süüdi KarS § 232 lg 1, § 241 lg 1 ja § 243 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. V.Veitman abistas Vene Föderatsiooni Välisluureteenistuse ülesandel tegutsevaid isikuid (sh Valeri Zentsovi ja Nikolai Jermakovi) Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse vastu suunatud vägivallata tegevuses ning kogus edastamise eesmärgil ja edastas neile Eesti Vabariigi riigisaladust ja asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet. Samuti võimaldas V.Veitman kõrvalistele isikutele ebaseaduslikku juurdepääsu Eesti Vabariigi riigisaladusele. Kohus karistas V.Veitmani 15 aasta pikkuse vangistusega ning mõistis tsiviilhagi katteks riigi kasuks välja 65 520,01 eurot.

2012

Kaitsepolitseiameti endine juhtivspetsialist Aleksei Dressen mõisteti 2012. a kohtus süüdi KarS § 232 ja § 243 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises ning tema abikaasa Viktoria Dressen KarS § 232, § 232 ja § 22 lg 3 ning § 243 ja § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. A. Dressen abistas oma abikaasa V. Dresseni kaasabil Vene Föderatsiooni Julgeolekuteenistuse ülesandel tegutsevaid isikuid (sh Jevgeni Tjažkuni ja Mihhail Loginovi) Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse vastu suunatud vägivallata tegevuses ning kogus edastamise eesmärgil ja edastas neile Eesti Vabariigi riigisaladust ja salastatud välisteavet. Samuti kogus A. Dressen edastamise eesmärgil ja edastas oma abikaasa V. Dresseni kaasabil Vene Föderatsiooni Julgeolekuteenistuse ülesandel tegutsevatele isikutele asutusesiseseks tunnistatud teavet. Kohus karistas A. Dressenit 16 aasta pikkuse vangistusega ja V. Dressenit 6 aasta pikkuse tingimisi vangistusega 5 aastase katseajaga.

2009

Kaitseministeeriumi julgeolekuosakonna juhataja ja nõunik Herman Simm mõisteti 2009. a kohtus süüdi KarS § 232 ja § 243 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. H. Simm abistas Venemaa Föderatsiooni Välisluureteenistuse ülesandel tegutsevaid Valeri Zentsovi ja Antonio de Jesus Amurett Grafi valeidentiteeti kasutavat Sergei Jakovlevi  Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse vastu suunatud vägivallata tegevuses ning kogus edastamise eesmärgil ja edastas neile Eesti Vabariigi riigisaladust ja salastatud välisteavet. Samuti kogus H. Simm edastamise eesmärgil ja edastas Valeri Zentsovile ja Antonio de Jesus Amurett Grafi valeidentiteeti kasutavale Sergei Jakovlevile asutusesiseseks tunnistatud teavet. Kohus karistas H. Simmi 12 aasta ja 6 kuulise vangistusega ning mõistis tsiviilhagi katteks riigi kasuks välja 20 155 000 krooni.

2006

Margus Hanson tunnistati KarS § 242 järgi süüdi riigisaladuseks tunnistatud teabele ettevaatamatusest ebaseadusliku juurdepääsu võimaldamises. Kohus karistas M. Hansonit rahalise karistusega.