Riigisaladusele juurdepääsu õiguse saamine

Salastatud teabele juurdepääsul peab arvestama  teadmisvajadust ja juurdepääsuõigust.

• Teadmisvajadus – juurdepääsuvajadus teatavale riigisaladusele või salastatud välisteabele näiteks isiku tööülesannete tõttu.
• Juurdepääsuõigus – füüsilise isiku õigus töödelda riigisaladust või salastatud välisteavet.

Juurdepääsuõigust riigisaladusele on võimalik saada:

• ametikohajärgselt;
• asutuse juhi otsuse alusel;
• juurdepääsuloa alusel;
• tunnistajakaitse abinõude kohaldamisest tulenevalt;
• uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määruse alusel.

Juurdepääsuõigus ametikohajärgselt

Ametikohajärgne juurdepääsuõigus kõigi nelja tasemega riigisaladustele on:

• Vabariigi Presidendil;
• Riigikogu liikmel;
• Vabariigi Valitsuse liikmel;
• kohtunikul;
• Kaitseväe juhatajal;
• õiguskantsleril ja tema asetäitjal-nõunikul;
• riigikontrolöril;
• Eesti Panga presidendil ning Eesti Panga Nõukogu esimehel ja liikmel;
• Andmekaitse Inspektsiooni juhil.

Vabariigi Presidendil ei tule julgeolekukontrolli läbida. NATO teabega tutvumiseks peab ta läbima üksnes vastava julgeoleku briifingu. Riigikogu liikmed ja Vabariigi Valitsuse liikmed ei läbi enne riigisaladusele juurdepääsu õiguse saamist julgeolekukontrolli, kuid peavad julgeolekukontrolli läbima kokkupuuteks NATO teabega. Teised nimetatud ametiisikud läbivad julgeolekukontrolli ehk nn vastavuskontrolli ajal, mil nad on ametikoha kandidaadi staatuses või kui neil esineb vajadus kokkupuuteks NATO teabega.

Ametikohajärgne juurdepääsuõigus piiratud tasemega riigisaladusele on füüsilisel isikul, kes on nimetatud, valitud või töölepingu alusel võetud riigiasutuses, Eesti Pangas või Kaitseliidus olevale töö- või ametikohale, mille ülesannete täitmise eeltingimuseks on piiratud taseme riigisaladusele juurdepääsu õiguse omamine.

Asutuse juhi otsuse alusel

Teenistusvälisele füüsilisele isikule õiguse andmise juurdepääsuks üksnes piiratud taseme riigisaladusele otsustab igal konkreetsel juhul eraldi:

• asjaomane minister või tema volitusel ministeeriumi valitsemisalasse kuuluva asutuse juht või Kaitseliidu üle;
• Riigikogu Kantseleis, Vabariigi Presidendi Kantseleis, Riigikantseleis, Õiguskantsleri Kantseleis, Eesti Pangas, kohtutes, Riigikontrollis ja julgeolekuasutustes vastava asutuse juht (sh ka eraettevõtete töötajatele, kellega on vastaval institutsioonil või asutusel lepingusuhted);
• Finantsinspektsioonis Eesti Panga president.

Asutus, kes piiratud tasemega riigisaladusele juurdepääsu õiguse annab, on kohustatud:

• teavitama juurdepääsuõiguse saanud isikut kohustustest, mis sellega kaasnevad;
• võtma isikult allkirjastatud kinnituse, et ta on teadlik riigisaladuse kaitse nõuetest, vastutusest nende rikkumise eest ja kohustusest hoida temale teatavaks saavat riigisaladust;
• võtma isikult allkirjastatud nõusoleku, millega lubatakse isiku suhtes julgeolekukontrolli tegemiseks pädeval asutusel saada isiku kohta teavet füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt.

Kinnituse ja nõusoleku allkirjastatud vormid saadetakse julgeolekukontrolli tegevasse asutusse, kelleks üldjuhul on Kaitsepolitseiamet. Juhul kui isik ei ole nõus andma allkirja kinnitusele ja nõusolekule, ei anta talle ka juurdepääsuõigust riigisaladusele. Sellele võib omakorda järgneda isiku vabastamine ameti- või töökohalt, millel töötamiseks juurdepääsuõigust eeldatakse, või isiku viimine teisele ameti- või töökohale.

Juurdepääsuõigus riigisaladusele juurdepääsuloa alusel

Isik, kes soovib saada juurdepääsuõigust konfidentsiaalse, salajase või täiesti salajase tasemega riigisaladusele, peab juurdepääsuloa saamiseks läbima julgeolekukontrolli. Juurdepääsuloal märgitakse juurdepääsuõiguse tase ning see antakse kindlaks tähtajaks. Kõrgema tasemega luba annab õiguse juurdepääsuks ka madalama tasemega riigisaladusele. Seega ei pea erinevatele riigisaladuse tasemetele juurdepääsuks taotlema eraldi lubasid. Luba juurdepääsuks konfidentsiaalse tasemega riigisaladusele kehtib maksimaalselt 7 aastat, salajase ja täiesti salajase tasemega riigisaladusele 5 aastat. Juurdepääsuluba võib väljastada ka lühemaks ajaks. Kui juurdepääsuluba on vaja veel pärast esmase kehtivusaja lõppemist, on võimalik taotleda loa kehtivuse pikendamist, täites selleks uuesti vajalikud dokumendid ja läbides uuesti julgeolekukontrolli.

Juurdepääs tunnistajakaitse puhul

Juurdepääsuõigus riigisaladusele antakse isikule, kelle suhtes kohaldatakse tunnistajakaitse kaitseabinõusid tunnistajakaitse seaduse alusel, ja tema advokaadist esindajale. Nende suhtes julgeolekukontrolli läbi ei viida.. Isikutele tutvustatakse kohustusi ja võetakse kinnitus, et ta on teadlik riigisaladuse vastutusest ja kohustustest (RSVS § 27 lg 10 p 2). Isiku esindajale, kes ei ole kaitsja, võib anda juurdepääsu pärast julgeolekukontrolli läbimist ja sellisel juhul lähtutakse uurimisasutuse, prokuratuuri ja kohtu määruse alusel juurdepääsu andmise korrast.

Juurdepääs uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määruse alusel

Uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määruse alusel on võimalik anda juurdepääsuõigus kriminaal-, tsiviil-, haldus- või väärteoasja osalisele, menetlusse kaasatud isikule ning esindajale, seda kuni SALAJASE tasemeni.

Juurdepääs antakse põhistatud määruse alusel. Juurdepääsuõigus tekib peale julgeolekukontrolli läbimist üksnes konkreetsele teabele.
Julgeolekukontrolli ei tehta kahtlustatava, süüdistatava ja advokaadist kaitsja suhtes, kui teadmisvajadus tuleneb kaitseõiguse tagamisest kriminaalasjas. Juurdepääsu õigust määruse alusel ei anta, kui see seab ohtu kriminaalmenetluse seadustiku § 126¹⁴  punktides 2, 4, 5, 6 ja 7 sätestatud õiguste kaitse (oht elule, tervisele, varale, jälitusmeetodid, jne). 

Juurdepääsuõiguse andmise protsess määruse alusel:

1. eeldab isiku nõusolekut;
2. taotlus ja nõusolek edastatakse julgeolekukontrolli asutusse (minimaalse tähtajaga üks kuu, soovituslik kolm kuud);
3. julgeolekukontrolli asutus edastab vastuse;
4. isikule selgitatakse vastutust ja kohustusi ning võetakse kinnitus;
5. asutus väljastab põhistatud määruse.