Riigisaladusele juurdepääsu õiguse saamine

Salastatud teabele juurdepääsul peab arvestama juurdepääsuõigust ja teadmisvajadust.

  • Juurdepääsuõigus  - õigus töödelda salastatud teavet ametikohajärgselt, juhi otsuse, juurdepääsuloa, sertifikaadi või vastava määruse alusel.
  • Teadmisvajadus – kokkupuude konkreetse teenistuseks vajaliku teabega.

Juurdepääsuõigust riigisaladusele on võimalik saada:

  • ametikohajärgselt
  • asutuse juhi otsuse alusel
  • juurdepääsuloa alusel
  • tunnistajakaitse abinõude kohaldamisest tulenevalt
  • uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määruse alusel

Juurdepääsuõigus ametikohajärgselt

Ametikohajärgne juurdepääsuõigus kõigi nelja tasemega riigisaladustele on:

  • Vabariigi Presidendil;
  • Riigikogu liikmel;
  • Vabariigi Valitsuse liikmel;
  • kohtunikul;
  • kaitseväe juhatajal ja ülemjuhatajal;
  • õiguskantsleril ja tema asetäitjal-nõunikul;
  • riigikontrolöril;
  • Eesti Panga presidendil ning Eesti Panga nõukogu esimehel ja liikmel;
  • Andmekaitse Inspektsiooni juhil.

Vabariigi President, Riigikogu liikmed ja Vabariigi Valitsuse liikmed ei läbi enne riigisaladusele juurdepääsu õiguse saamist julgeolekukontrolli. Punktides 4–9 nimetatud ametiisikud läbivad julgeolekukontrolli ajal, mil nad on ametikoha kandidaadi staatuses.

Ametikohajärgne juurdepääsuõigus piiratud tasemega riigisaladusele on ametiasutuse ametnikul, töötajal, valitsusasutuse hallatava riigiasutuse töötajal ja Eesti Panga töötajal, kes töötab ametikohal, millel töötamise eeltingimuseks on üksnes piiratud taseme riigisaladusele juurdepääsu õiguse omamine.

Asutuse juhi otsuse alusel

Teenistusvälisele füüsilisele isikule õiguse andmise juurdepääsuks üksnes piiratud taseme riigisaladusele otsustab igal konkreetsel juhul eraldi:

  • asjaomane minister (ministeeriumi valitsemisala asutuste töötajatele; eraettevõtete töötajatele olenevalt sellest, millise ministeeriumiga on ettevõttel lepingusuhted, mis eeldavad juurdepääsuõigust riigisaladusele);
  • Riigikogu Kantseleis, Vabariigi Presidendi Kantseleis, Riigikantseleis, Õiguskantsleri Kantseleis, Eesti Pangas, kohtutes, Riigikontrollis ja julgeolekuasutustes vastava asutuse juht (sh ka eraettevõtete töötajatele, kellega on vastaval institutsioonil või asutusel lepingusuhted);
  • Finantsinspektsioonis Eesti Panga president.

Asutus, kes piiratud tasemega riigisaladusele juurdepääsu õiguse annab, on kohustatud:

  • teavitama juurdepääsuõiguse saanud isikut kohustustest, mis sellega kaasnevad;
  • võtma isikult allkirjastatud kinnituse, et ta on teadlik riigisaladuse kaitse nõuetest, vastutusest nende rikkumise eest ja kohustusest hoida temale teatavaks saavat riigisaladust;
  • võtma isikult allkirjastatud nõusoleku, millega lubatakse isiku suhtes julgeolekukontrolli tegemiseks pädeval asutusel saada isiku kohta teavet füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt.

Kinnituse ja nõusoleku allkirjastatud vormid saadetakse julgeolekukontrolli tegevasse asutusse, kelleks üldjuhul on Kaitsepolitseiamet. Juhul kui isik ei ole nõus andma allkirja kinnitusele ja nõusolekule, ei anta talle ka juurdepääsuõigust riigisaladusele. Sellele omakorda võib järgneda isiku vabastamine ameti- või töökohalt, millel töötamiseks juurdepääsuõigust eeldatakse, või isiku viimine teisele ameti- või töökohale.

Juurdepääsuõigus riigisaladusele juurdepääsuloa alusel

Isik, kes soovib saada juurdepääsuõigust konfidentsiaalse, salajase või täiesti salajase tasemega riigisaladusele, peab läbima julgeolekukontrolli ja saama juurdepääsuloa. Juurdepääsuluba antakse kindlaks tähtajaks ja konkreetsele taseme kohta. Kõrgema tasemega luba annab õiguse juurdepääsuks ka madalama tasemega riigisaladusele. Seega ei pea juurdepääsuks eri tasemetele taotlema eraldi lubasid, kui on olemas juba kõrgema tasemega luba. Luba juurdepääsuks konfidentsiaalse tasemega riigisaladusele kehtib maksimaalselt 7 aastat, salajase ja täiesti salajase tasemega riigisaladusele 5 aastat. Juurdepääsuluba võib väljastada ka lühemaks ajaks. Kui juurdepääsuluba on vaja veel pärast esmase kehtivusaja lõppemist, on võimalik taotleda loa kehtivuse pikendamist, täites selleks uuesti vajalikud dokumendid ja läbides julgeolekukontrolli.