Riigisaladusele juurdepääsu õiguse saamine

Juurdepääsuõigust riigisaladusele on võimalik saada:

  • ametikohajärgselt
  • asutuse juhi otsuse alusel
  • juurdepääsuloa alusel
  • tunnistajakaitse abinõude kohaldamisest tulenevalt
  • uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määruse alusel

Juurdepääsuõigus ametikohajärgselt

Ametikohajärgne juurdepääsuõigus kõigi nelja tasemega riigisaladustele on:

  • Vabariigi Presidendil
  • Riigikogu liikmel
  • Vabariigi Valitsuse liikmel
  • kohtunikul
  • kaitseväe juhatajal ja ülemjuhatajal
  • õiguskantsleril ja tema asetäitjal-nõunikul
  • riigikontrolöril
  • Eesti Panga presidendil ning Eesti Panga nõukogu esimehel ja liikmel
  • Andmekaitse Inspektsiooni juhil

Vabariigi President, Riigikogu liikmed ja Vabariigi Valitsuse liikmed ei läbi enne riigisaladusele juurdepääsu õiguse saamist julgeolekukontrolli. Punktides 4–9 nimetatud ametiisikud läbivad julgeolekukontrolli ajal, mil nad on ametikoha kandidaadi staatuses.

Juurdepääsuõigus piiratud tasemega riigisaladusele

Õiguse juurdepääsuks piiratud tasemega riigisaladusele annab valitsusasutuste teenistuses olevatele avalikele teenistujatele ja Eesti Panga töötajatele asutuse juht, määrates käskkirjaga nende ametikohtade loetelu, millel töötavate isikute puhul on piiratud tasemega riigisaladusele juurdepääsu õigus vajalik.

Muudel juhtudel annab õiguse juurdepääsuks piiratud tasemega riigisaladusele:

  • asjaomane minister (ministeeriumi valitsemisala asutuste töötajatele; eraettevõtete töötajatele olenevalt sellest, millise ministeeriumiga on ettevõttel lepingusuhted, mis eeldavad juurdepääsuõigust riigisaladusele)
  • Riigikogu Kantseleis, Vabariigi Presidendi Kantseleis, Riigikantseleis, Õiguskantsleri Kantseleis, Eesti Pangas, kohtutes, Riigikontrollis ja julgeolekuasutustes vastava asutuse juht (sh ka eraettevõtete töötajatele, kellega on vastaval institutsioonil või asutusel lepingusuhted)
  • Finantsinspektsioonis Eesti Panga president

Asutus, kes piiratud tasemega riigisaladusele juurdepääsu õiguse annab, on kohustatud:

  • teavitama juurdepääsuõiguse saanud isikut kohustustest, mis sellega kaasnevad
  • võtma isikult allkirjastatud kinnituse, et ta on teadlik riigisaladuse kaitse nõuetest, vastutusest nende rikkumise eest ja kohustusest hoida temale teatavaks saavat riigisaladust
  • võtma isikult allkirjastatud nõusoleku, millega lubatakse isiku suhtes julgeolekukontrolli tegemiseks pädeval asutusel saada isiku kohta teavet füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt

Kinnituse ja nõusoleku allkirjastatud vormid saadetakse julgeolekukontrolli tegevasse asutusse, kelleks üldjuhul on Kaitsepolitseiamet. Juhul kui isik ei ole nõus andma allkirja kinnitusele ja nõusolekule, ei anta talle ka juurdepääsuõigust riigisaladusele. Sellele omakorda võib järgneda isiku vabastamine ameti- või töökohalt, millel töötamiseks juurdepääsuõigust eeldatakse, või isiku viimine teisele ameti- või töökohale.

Juurdepääsuõigus riigisaladusele juurdepääsuloa alusel

Isik, kes soovib saada juurdepääsuõigust konfidentsiaalse, salajase või täiesti salajase tasemega riigisaladusele, peab läbima julgeolekukontrolli ja saama juurdepääsuloa. Juurdepääsuluba antakse kindlaks tähtajaks ja konkreetsele taseme kohta. Kõrgema tasemega luba annab õiguse juurdepääsuks ka madalama tasemega riigisaladusele. Seega ei pea juurdepääsuks eri tasemetele taotlema eraldi lubasid, kui on olemas juba kõrgema tasemega luba. Luba juurdepääsuks konfidentsiaalse tasemega riigisaladusele kehtib maksimaalt 7 aastat, salajase ja täiesti salajase tasemega riigisaladusele 5 aastat. Juurdepääsuluba võib väljastada ka lühemaks ajaks. Kui juurdepääsuluba on vaja veel pärast esmase kehtivusaja lõppemist, on võimalik taotleda loa kehtivuse pikendamist, täites selleks uuesti vajalikud dokumendid ja läbides julgeolekukontrolli.

Juurdepääs riigisaladusele juurdepääsuloa alusel ja julgeolekukontroll

Luba juurdepääsuks riigisaladusele antakse pärast julgeolekukontrolli läbimist. Julgeolekukontrolli eesmärk on selgitada välja isikuga seotud võimalikud julgeolekuriskid, mis võivad seada ohtu talle usaldatud riigisaladuse kaitse. Selleks antakse hinnang isiku usaldusväärsusele, lojaalsusele ja aususele, kontrollides, kas isikuga on seotud asjaolusid, mis võiksid muuta ta mõjutatavaks ja altiks salastatud teabe väljapressimisele. Seejuures ei hinnata isiku sobivust ametikohale tema erialastest teadmistest lähtuvalt. Isik võib olla oma erialal väga hea spetsialist, kuid kui tema eraelus on asjaolusid, mis teevad ta vastuvõtlikuks võõrriigi luureteenistuste mõjutustegevusele või seavad kahtluse alla tema võime riigisaladust kaitsta, võib kahjuks tulla kõne alla riigisaladusele juurdepääsu loa andmisest või selle kehtivuse pikendamisest keeldumine. Juurdepääsuloa andmisest või selle kehtivuse pikendamisest keeldumise alused on toodud riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse §-is 32.

Julgeolekukontrolli teevad julgeolekuasutused Kaitsepolitseiamet ja Teabeamet. Kaitsepolitseiamet on peamine julgeoleku kontrolli teostaja, tehes seda nii tsiviil- kui ka militaarstruktuurides ning samuti eraettevõtetele.

Teabeamet teeb julgeolekukontrolli:

  • Teabeameti teenistusse kandideerivad ja seal teenistuses olevad isikud, välja arvatud Teabeameti peadirektor ja tema asetäitja
  • Kaitsepolitseiameti peadirektor ja tema asetäitja
  • Siseministeeriumi kantsler ja asekantsler
  • prokurörid

Füüsilise isiku julgeolekukontroll kestab üldjuhul 3 kuud ja seda on võimalik pikendada 3 kuu võrra järgmistel juhtudel:

  • julgeolekukontrolli käigus ei ole 3 kuu jooksul olnud võimalik juurdepääsuloa taotlejaga vestelda taotlejast olenevatel mõjuvatel põhjustel
  • juurdepääsuloa andmise otsustamisel on vaja tugineda välisriigist pärinevale teabele
  • julgeolekukontrolli käigus kogutud teabest tuleneb, et järgneva 3 kuu jooksul võivad tõenäoliselt ilmneda juurdepääsuloa andmisest keeldumise alused
  • julgeolekukontrolli käigus kogutud teabest tuleneb, et järgneva 3 kuu jooksul võivad juurdepääsuloa andmisest keeldumise alused ära langeda

Juriidilise isiku julgeolekukontroll kestab üldjuhul 6 kuud ja seda on võimalik pikendada 6 kuu võrra järgmistel juhtudel:

  • töötlemisloa andmise otsustamisel on vaja tugineda välisriigist pärinevale teabele
  • julgeolekukontrolli käigus ei ole 6 kuu jooksul olnud võimalik juriidilisest isikust töötlemisloa taotleja seadusliku esindajaga vestelda taotlejast või tema seaduslikust esindajast olenevatel mõjuvatel põhjustel
  • julgeolekukontrolli käigus kogutud teabest tuleneb, et järgneva 6 kuu jooksul võivad tõenäoliselt ilmneda töötlemisloa andmisest keeldumise alused
  • julgeolekukontrolli käigus kogutud teabest tuleneb, et järgneva 6 kuu jooksul võivad töötlemisloa andmisest keeldumise alused ära langeda