AJALOOST

Riigisaladuse kaitse on üks Kaitsepolitseiameti põhiülesannetest. 1990. aastatel vastutas Kaitsepolitseiamet kogu riigisaladuse kaitsmise ja kaitse kontrolli eest Eesti Vabariigis. Aja jooksul on vastutavate asutuste ring laienenud. Peale Kaitsepolitseiameti tegelevad riigisaladuse kaitse korraldamise ja tagamisega riigis veel Välisluureamet (kuni 2017. aastani Teabeamet) ja Kaitsevägi.  

Ajavahemikul 1998–2008 tegi Kaitseväe Peastaap ka julgeolekukontrolli Kaitseväe ja Kaitseliidu personali osas. Alates 1. jaanuarist 2009 anti Kaitseväe Peastaabi julgeolekukontrolli teostamise funktsioon üle Kaitsepolitseiameti pädevusse.

Eesti Vabariigis ja selle välisesindustes vastutab salastatud välisteabe kaitse eest riigi  julgeoleku volitatud esindaja. Algselt 1995. aastal Riigikantselei juurde loodud ning aastatel 2001-2017 Kaitseministeeriumi koosseisus asunud riigi julgeoleku volitatud esindaja ülesandeid täidab alates 1. jaanuarist 2017. aastast Välisluureamet. Salastatud välisteave on mistahes välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsiooni poolt salastatud ja Eestile avaldatud teave.

Mis on riigisaladus?

Riigisaladus on teave, mille avalikuks tulek võib ohtu seada Eesti Vabariigi julgeoleku või kahjustada välissuhtlust. Riigisaladuse sisu on määratletud riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses (edaspidi RSVS) ning Vabariigi Valitsuse 20.12.2007. a määruses nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord” (edaspidi RSVKK).

RSVKK määratleb järgmised riigisaladuse liigid:

• välissuhete riigisaladus;
• riigikaitse riigisaladus;
• korrakaitse riigisaladus;
• julgeolekuasutuste riigisaladus;
• infrastruktuuri ja teabe kaitse riigisaladus.

Eesti õiguses on Vabariigi Valitsuse määrusega riigisaladuseks kvalifitseeruva teabe liikide kategooriad defineeritud võrdlemisi detailselt. Selle tõttu ei ole ka mistahes tundliku teabe puhul võimalust seda riigisaladusena määratleda. Näiteks on riigisaladuseks „Politsei- ja Piirivalveameti tunnistajakaitse struktuuriüksuse eelarve kulude liigendus ja eelarve täitmise aruandlus“, mis salastatakse vastavalt määrusele SALAJASEL tasemel 25 aastaks (RSVKK § 6 lg 5 p 3). See tähendab, et selline teave on alati riigisaladus.

Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitset reguleerivate õigusnormide eesmärk on salastatud teabe kaitsmine avalikuks tuleku ja juurdepääsuõiguseta isikule teatavaks saamise eest. Selleks on kehtestatud erinõuded salastatud teabe töötlemiseks ning piiritletud on isikute ringi, kes teabega võivad kokku puutuda.

Kuidas ära tunda salastatud teave?

Salastatud teave on ükskõik milline teabekandja (paber, fail, mälupulk, kõvaketas), kuhu on talletatud riigisaladust ja /või salastatud välisteavet. Dokumendi peamiseks tunnuseks on selle jaluses ja päises sõrendatud trükikirjas, üldjuhul punasena riigisaladuse tasemele viitav kirje. Eestis on need PIIRATUD, KONFIDENTSIAALNE, SALAJANE või TÄIESTI SALAJANE. Mistahes irdmeedia puhul peab üldjuhul sellel olema samuti viide salastatuse tasemele ning salastamise alusele.

Kuidas riigisaladust kaitstakse?

Riigisaladusel ja selle kaitsel on kolm keskset põhimõtet, millest teabe töötlemisel ja kaitsmisel lähtutakse:

1. Käideldavus – teave peab olema võimalikult ligipääsetav ja kasutatav.
2. Terviklikkus – teave peab säilima muutmata ja rikkumata kujul.
3. Salajasus – teave peab olema kaitstud volitamata isikute eest, kellel puudub juurdepääsuõigus või teadmisvajadus.

Salastatud teavet võib töödelda riigiasutuse või Eesti Panga valduses oleval kinnis- või vallasasjal. Kaitsepolitseiameti loal võib salastatud teavet töödelda ka väljaspool neid alasid. Selleks väljastatakse füüsilisele isikule, avalik-õiguslikule juriidilisele isikule, eraõiguslikule juriidilisele isikule ja välisriigi juriidilisele isikule  (Eestis registreeritud filiaalis salastatud teabe töötlemiseks) töötlemisluba. 

Riigisaladuse kaitse abinõud saab jagada nelja rühma:

• füüsiline julgeolek – peab tagama, et riigisaladusi töödeldakse vaid selleks kohandatud eriruumides ja et oleks tõkestatud võimaliku sissetungija juurdepääs riigisaladusele;
• dokumendi julgeolek – peab tagama, et kõikide salastatud teabekandjate asukoht ning samuti isikute ring, kes teabega kokku on puutunud, oleks igal ajal tuvastatav;
• personali julgeolek – peab tagama, et teabele juurdepääsu omavad isikud oleksid usaldusväärsed ning neil ei oleks selliseid julgeolekuriske, mis seaksid kahtluse alla neile usaldatud riigisaladuse säilimise;
• elektrooniline teabeturve – peab tagama, et arvutite ja teiste sidevahendite puhul oleksid rakendatud infoturbemeetmed, mis tagaksid töödeldava riigisaladuse käideldavuse, terviklikkuse ja salajasuse.

Kuna kõik need abinõud sisaldavad erinõudeid, mis erinevad tavapärasest dokumendihaldusest ja asjaajamiskorrast, on Kaitsepolitseiamet alati valmis riigisaladust töötlevatele või tulevikus töödelda soovivatele isikutele selgitama, milles need erinõuded seisnevad ja kuidas on kõige otstarbekam oma valduses olevat salastatud teavet kaitsta. Selleks korraldab Kaitsepolitseiamet koolitusi ning nõustab inimesi nii kohtumise, telefoni kui e-posti teel. Tutvuge ka õppevideotega (dokumendi koostamine, turvaala, koosolek) lehekülje ülemises parempoolses servas.

Eestis korraldab riigisaladuse kaitset kolm asutust – Kaitsepolitseiamet, Välisluureamet ning Kaitsevägi.

Kaitsepolitseiamet:

• korraldab ja kontrollib salastatud teabe kaitse nõuete täitmist tsiviilstruktuurides;
• teostab julgeolekukontrolle nii tsiviil- kui militaarstruktuurides;
• selgitab välja nõuete rikkumisi ja viib läbi süüteomenetlusi;
• korraldab koolitusi riigisaladuse kaitse küsimustes;
• kooskõlastab turvaalad tsiviilstruktuurides Eesti Vabariigi piires;
• teostab turvaaladel ebaseaduslike pealtkuulamisseadmete kontrolli.

Välisluureamet:

• korraldab elektroonilist teabeturvet ja kontrollib selleks kehtestatud nõuete täitmist;
• korraldab ja kontrollib salastatud teabe kaitse nõuete täitmist välisesindustes ning väljaspool  Eesti Vabariigi territooriumi asuvates Kaitseväe struktuuriüksustes ja allüksustes;
• teostab teatud juhtude julgeolekukontrolli:
• korraldab koolitusi elektroonilise teabeturbe nõuetele vastavuse tagamiseks;
• kooskõlastab turvaalad välisesindustes ja välisriigis Kaitseväe struktuuriüksustes ja allüksustes;
• teostab turvaaladel ebaseaduslike pealtkuulamisseadmete kontrolli;
• salastatud välisteabe kaitse korraldamine ja kontroll, EL ja NATO salastatud teabe töötlemist lubavate juurdepääsusertifikaatide väljastamine.

Kaitsevägi:

• korraldab ja kontrollib salastatud teabe kaitse nõuete täitmist Kaitseväes ja Kaitseliidus;
• selgitab välja nõuete rikkumisi;
• korraldab koolitusi riigisaladuse kaitse küsimustes;
• kooskõlastab turvaalad Kaitseväes ja Kaitseliidus;
• teostab turvaalal ebaseaduslike pealtkuulamisseadmete kontrolli.

Salastatud teabe kaitset reguleerivad järgmised õigusaktid:

• Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadus (edaspidi RSVS) – seaduses on kirjeldatud erinevad mõisted, salastamise liigid, kohustused, riigisaladuse kaitse eest vastutavate ametkondade tööülesanded, töötlemise põhimõtted ja vastutus.
• Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord (Vabariigi Valitsuse määrus, edaspidi RSVKK) – määruses on kirjeldatud erinevad mõisted, salastamise alaliigid, täpsemad salastatud teabe töötlemise nõuded.
• Asutuse riigisaladuse kaitse juhend (lisad) – reguleerib salastatud teabe kaitsmist konkreetses asutuses, lähtudes RSVS ja RSVKK kehtestatud nõuetest.
• Haldusmenetluse seadus – reguleerib juurdepääsuõiguste andmise korda.
• Riikidevahelised salastatud teabe töötlemise lepingud – reguleerivad, kuidas riigid üksteise teavet kaitsma peavad. Lepingud võivad sisaldada erinõudeid ning olla rangemad Eesti seadustest.
• Karistusseadustik – defineerib salastatud teavet puudutavad rikkumised ning nende karistatuse määrad.