Riigisaladuse kaitse

Riigisaladus on teave, mille avalikuks tulek seab ohtu Eesti Vabariigi julgeoleku või kahjustab välissuhtlust. Riigisaladuse sisu on määratletud riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses ning Vabariigi Valitsuse 20.12.2007. a määruses nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord” .

Kaitsepolitseiamet on julgeolekuasutus, mille tegevuse eesmärk on tagada riigi julgeolek. Seetõttu ongi riigisaladuse kaitse julgeolekuasutuste seadusest tulenevalt üks Kaitsepolitseiameti põhiülesandeid. 1990. aastatel vastutas Kaitsepolitseiamet kogu riigisaladuse kaitsmise ja kaitse kontrolli eest Eesti Vabariigis. Aja jooksul on vastutavate asutuste ring laienenud. Peale Kaitsepolitseiameti tegelevad riigisaladuse kaitsega riigis veel Teabeamet ja Kaitseväe Peastaap.

Teabeamet korraldab riigisaladuse kaitse vallas elektroonilist teabeturvet ja kontrollib selleks kehtestatud nõuete täitmist, korraldab ja kontrollib riigisaladuse kaitset välisesindustes ning väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi asuvates kaitseväe struktuuriüksustes ja allüksustes, samuti teeb üksikutel juhtudel julgeolekukontrolli.

Kaitseväe Peastaap korraldab ja kontrollib riigisaladuse kaitse meetmete järgimist kaitseväes ja Kaitseliidus. Ajavahemikul 1998–2008 tegi Kaitseväe Peastaap ka julgeolekukontrolli kaitseväes ja Kaitseliidus. Alates 1. jaanuarist 2009 tuli nimetatud funktsioon üle Kaitsepolitseiameti pädevusse.

Kaitseministeeriumi juures tegutseva riigi julgeoleku volitatud esindaja ülesandeks on Eesti Vabariigis ja selle välisesindustes töödeldava salastatud välisteabe kaitse. Salastatud välisteabena käsitletakse välisriigi, Euroopa Liidu, NATO vm rahvusvahelise organisatsiooni või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsiooni poolt salastatud ja Eestile avaldatud teavet ning Eesti Vabariigi poolt välislepingu täitmiseks loodud teavet, mis tuleb salastada välislepingu kohaselt.

Nagu näha, on salastatud teabe kaitse eest vastutajaid Eesti Vabariigis mitu. Samas kui toime pannakse riigisaladuse kaitse nõuete rikkumine, mille uurimiseks tuleb alustada kas väärteo- või kriminaalmenetlus, on kohtueelseks menetlejaks Kaitsepolitseiamet olenemata sellest, kas rikkumine pandi toime tsiviil- või militaarsfääris või Eesti Vabariigi välisesindustes.

Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse kohaselt on riigisaladusel neli taset. Teabe kaitsmisevajadusest lähtuvalt liigitatakse riigisaladused piiratud, konfidentsiaalse, salajase ja täiesti salajase tasemega riigisaladuseks. Selline jaotus vastab nii NATO kui ka Euroopa Liidu, aga ka enamus nimetatud institutsioonide liikmesriikides kasutatavale jaotusele. Samas on mõnes riigis aga riigisaladuse tasemeid vähem (vt võrdlustabel välisriikidega). Ka Eestis oli enne 1998. aastat kasutusel vaid üks riigisaladuse tase – salajane. Piiratud tase tekkis riigisaladusele Eesti õiguses aga alles 1. märtsil 2003. a.

Sisu poolest saab riigisaladusi jagada ka valdkondade kaupa:

  • välissuhete riigisaladus;
  • riigikaitse riigisaladus;
  • korrakaitse riigisaladus;
  • julgeolekuasutuste riigisaladus ning
  • infrastruktuuri ja teabekaitse riigisaladus.

Riigisaladuse kaitse kujutab endast meetmete kogumit, millega vältida salastatud teabe avalikuks saamist ja sattumist isikute kätte, kellel selleks õigust ei ole. Riigisaladuse kaitse abinõud saab jagada nelja rühma:

  • füüsiline julgeolek – peab tagama, et riigisaladusi töödeldakse vaid selleks kohandatud eriruumides ja et oleks tõkestatud võimaliku sissetungija juurdepääs riigisaladusele;
  • dokumendi julgeolek – peab tagama, et kõikide salastatud teabekandjate asukoht ning samuti isikute ring, kes teabekandjaga kokku on puutunud, oleks igal ajal tuvastatav;
  • personali julgeolek – peab tagama, et teabele juurdepääsu omavad isikud oleksid usaldusväärsed ning neil ei oleks selliseid julgeolekuriske, mis seaksid kahtluse alla neile usaldatud riigisaladuse säilimise;
  • elektrooniline teabeturve – peab tagama elektroonilisel kujul (arvutites ja sidevahendites) töödeldava riigisaladuse säilimise ja kaitstuse.

Kuna kõik need abinõud sisaldavad erinõudeid, mis erinevad tavapärasest dokumendihaldusest ja asjaajamiskorrast, on Kaitsepolitseiamet alati valmis riigisaladust töötlevaile või tulevikus töödelda soovivaile isikuile selgitama, milles need erinõuded seisnevad ja kuidas on kõige otstarbekam oma valduses olevat salastatud teavet kaitsta. Selleks korraldab Kaitsepolitseiamet koolitusi ning nõustab ka telefoni ja e-posti teel. Tutvuge ka õppevideodega (dokumendi koostamine, turvaala, koosolek) lehekülje ülemises parempoolses servas. Video vaatamiseks tuleb see esmalt arvutisse salvestada. 

Küsimuste korral pöörduge:

Telefon: 12 455

e-post: [email protected]