Riigisaladuse kaitse

AJALOOST

Riigisaladuse kaitse on üks Kaitsepolitseiameti põhiülesannetest. 1990. aastatel vastutas Kaitsepolitseiamet kogu riigisaladuse kaitsmise ja kaitse kontrolli eest Eesti Vabariigis. Aja jooksul on vastutavate asutuste ring laienenud. Peale Kaitsepolitseiameti tegelesid riigisaladuse kaitsega riigis veel Teabeamet (alates 2017 aastast Välisluureamet) ja Kaitseväe Peastaap (alates 2018 aastast Luurekeskus).

Ajavahemikul 1998–2008 tegi Kaitseväe Peastaap ka julgeolekukontrolli kaitseväes ja Kaitseliidus. Alates 1. jaanuarist 2009 tuli nimetatud funktsioon üle Kaitsepolitseiameti pädevusse.

Kuni 2017 aastani oli Kaitseministeeriumi juures tegutseva riigi julgeoleku volitatud esindaja (Välisluureameti struktuuriüksus) ülesandeks Eesti Vabariigis ja selle välisesindustes töödeldava salastatud välisteabe kaitse. Salastatud välisteabena käsitletakse välisriigi, Euroopa Liidu, NATO vm rahvusvahelise organisatsiooni või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsiooni poolt salastatud ja Eestile avaldatud teavet ning Eesti Vabariigi poolt välislepingu täitmiseks loodud teavet, mis tuleb salastada välislepingu kohaselt.

Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse kohaselt on riigisaladusel neli taset. Enne 1998. aastat kasutusel vaid üks riigisaladuse tase – salajane. Piiratud tase tekkis riigisaladusele Eesti õiguses aga alles 1. märtsil 2003. a.
 

Riigisaladus on teave, mille avalikuks tulek seab ohtu Eesti Vabariigi julgeoleku või kahjustab välissuhtlust. Riigisaladuse sisu on määratletud riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses ning Vabariigi Valitsuse 20.12.2007. a määruses nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord” .

Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitset puudutavate õigusnormide eesmärk on salastatud teabe kaitsmine avalikuks tuleku ja juurdepääsuõiguseta isikule teatavaks saamise eest. Selleks on kehtestatud erinõuded salastatud teabe töötlemiseks ning piiritletud on isikute ringi, kes teabega võivad kokku puutuda.

Salastatud teavet võib töödelda riigiasutuse või Eesti Panga valduses oleval kinnis- või vallasasjal. Kaitsepolitseiameti loal võib salastatud teavet töödelda ka väljaspool neid alasid. Selleks väljastatakse füüsilisele isikule, avalik-õiguslikule juriidilisele isikule, eraõiguslikule juriidilisele isikule ja välisriigi juriidilisele isikule  (Eestis registreeritud filiaalis salastatud teabe töötlemiseks) töötlemisluba.  

Riigisaladuse kaitse abinõud saab jagada nelja rühma:

  • füüsiline julgeolek – peab tagama, et riigisaladusi töödeldakse vaid selleks kohandatud eriruumides ja et oleks tõkestatud võimaliku sissetungija juurdepääs riigisaladusele;
  • dokumendi julgeolek – peab tagama, et kõikide salastatud teabekandjate asukoht ning samuti isikute ring, kes teabekandjaga kokku on puutunud, oleks igal ajal tuvastatav;
  • personali julgeolek – peab tagama, et teabele juurdepääsu omavad isikud oleksid usaldusväärsed ning neil ei oleks selliseid julgeolekuriske, mis seaksid kahtluse alla neile usaldatud riigisaladuse säilimise;
  • elektrooniline teabeturve – peab tagama elektroonilisel kujul (arvutites ja sidevahendites) töödeldava riigisaladuse säilimise ja kaitstuse.

Kuna kõik need abinõud sisaldavad erinõudeid, mis erinevad tavapärasest dokumendihaldusest ja asjaajamiskorrast, on Kaitsepolitseiamet alati valmis riigisaladust töötlevaile või tulevikus töödelda soovivaile isikuile selgitama, milles need erinõuded seisnevad ja kuidas on kõige otstarbekam oma valduses olevat salastatud teavet kaitsta. Selleks korraldab Kaitsepolitseiamet koolitusi ning nõustab inimesi telefoni ja e-posti teel. Tutvuge ka õppevideotega (dokumendi koostamine, turvaala, koosolek) lehekülje ülemises parempoolses servas (manused).

Eestis korraldab riigisaladuse kaitset kolm asutust - Kaitsepolitseiamet, Välisluureamet ning Luurekeskus.

Kaitsepolitseiamet:

  • korraldab ja kontrollib salastatud teabe kaitse nõuete täitmist tsiviilstruktuurides;
  • teostab julgeolekukontrolle nii tsiviil- kui militaarstruktuurides;
  • selgitab välja nõuete rikkumisi ja viib läbi süüteomenetlusi;
  • korraldab koolitusi riigisaladuse kaitse küsimustes;
  • kooskõlastab turvaalad tsiviilstruktuurides EV piires;
  • teostab turvaaladel ebaseaduslike pealtkuulamisseadmete kontrolli.

Välisluureamet:

  • korraldab elektroonilist teabeturvet ja kontrollib selleks kehtestatud nõuete täitmist; 
  • korraldab ja kontrollib salastatud teabe kaitse nõuete täitmist välisesindustes ning väljaspool  Eesti Vabariigi territooriumi asuvates Kaitseväe struktuuriüksustes ja allüksustes;
  • teostab teatud juhtude julgeolekukontrolli:
  • korraldab koolitusi elektroonilise teabeturbe  nõuetele vastavuse tagamiseks; 
  • kooskõlastab turvaalad välisesindustes ja välisriigis Kaitseväe struktuuriüksustes ja allüksustes;
  • teostab turvaaladel ebaseaduslike pealtkuulamisseadmete kontrolli.

Alates 2017. aasta algusest on Välisluureameti struktuuris Riigi julgeoleku volitatud esindaja (NSA – National Security Authority), mille ülesanne on salastatud välisteabe kaitse korraldamine ja kontroll, EL ja NATO salastatud teabe töötlemiseks juurdepääsusertifikaatide väljastamine.

Luurekeskus:

  • korraldab ja kontrollib salastatud teabe kaitse nõuete täitmist Kaitseväes ja Kaitseliidus;
  • selgitab välja nõuete rikkumisi; 
  • korraldab koolitusi riigisaladuse kaitse küsimustes;
  • kooskõlastab turvaalad Kaitseväes ja Kaitseliidus;
  • teostab turvaalal ebaseaduslike pealtkuulamisseadmete kontrolli.

Salastatud teabe kaitset reguleerivad järgmised õigusaktid:

  • Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadus (edaspidi: RSVS). Seaduses on kirjeldatud erinevad mõisted, salastamise liigid, kohustused, riigisaladuse kaitse eest vastutavate ametkondade tööülesanded, töötlemise põhimõtted, vastutus.
  • Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord (VV määrus, edaspidi: RSVKK). Määruses on kirjeldatud erinevad mõisted, salastamise alaliigid, täpsemad salastatud teabe töötlemise nõuded.
  • Asutuse riigisaladuse kaitse juhend (lisad) - reguleerib salastatud teabe kaitsmist konkreetses asutuses, lähtudes RSVS ja RSVKK kehtestatud nõuetest.
  • Haldusmenetluse seadus - reguleerib juurdepääsuõiguste andmise korda.
  • Riikidevahelised salastatud teabe töötlemise lepingud (NSA) - reguleerivad salastatud välisteabe töötlemise korda, lepingud võivad sisaldada erinõudeid.
  • Karistusseadustik - salastatud teavet puudutavad rikkumised.