Kui kaua kestab julgeolekukontroll?
Füüsilise isiku julgeolekukontroll kestab üldjuhul 3 kuud ja seda on võimalik pikendada 3 kuu võrra kui esinevad riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse (RSVS) § 33 lg 4 toodud asjaolud. Juriidilise isiku julgeolekukontroll kestab üldjuhul 6 kuud ning seda on samuti võimalik pikendada, kui esinevad RSVS § 43 lg 4 toodud asjaolud.
Kuhu peab pöörduma, et saada juurdepääsusertifikaati NATO või Euroopa Liidu salastatud teabele?
Juurdepääsusertifikaate salastatud välisteabele väljastab Välisluureameti juures tegutsev riigi julgeoleku volitatud esindaja. Juurdepääsusertifikaat eeldab EV riigisaladusel juurdepääsuluba.
Mida peab riigiasutus kirjutama toetuskirja, mis lisatakse juurdepääsu- või töötlemisloa taotlusele nende saatmisel Kaitsepolitseiametisse?
Asutuse toetuskirjas selgitatakse, milles seisneb isiku vajadus töödelda riigisaladust, st põhjendatakse juurdepääsu vajadust. Samuti tuleks toetuskirjas näidata, millisele riigisaladuse tasemele juurdepääsu luba taotletakse, viidates riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse korra paragrahvile, lõikele ja punktile, kus on märgitud riigisaladuse alaliik, millega taotleja hiljem oma töö käigus kokku puutub.
Kuidas ma saan teada, kas mina või minu juhitav ettevõte läbis julgeolekukontrolli ja sai juurdepääsu- või töötlemisloa?
Kaitsepolitseiamet saadab juurdepääsuloa ja loa pikendamise teatised Teie tööandjale. Eraettevõttes töötavate isikute luba saadetakse ettevõttesse, kellega lepingusuhetest tulenevalt Te riigisaladust töötlema hakkate. Riigisaladuse töötlemisluba saadetakse ettevõttele, kes luba taotles. Loa taotlemist toetanud riigiasutusele saadetakse teade, et luba on väljastatud. Kui Teil ei õnnestu oma tööandjalt teada saada, kas Teile on luba juba väljastatud või mitte, saate seda küsida saates e-kirja [email protected]. Seejuures tasub aga meeles pidada, et julgeolekukontroll kestab füüsiliste isikute puhul üldjuhul kolm kuud ja juriidiliste isikute puhul kuus kuud, seega enne tähtaega ei ole Teie suhtes ilmselt otsust veel tehtud.
Kuidas kontrollida, et endal või teisel isikul on olemas vastavad juurdepääsuõigused?
RSVS-i järgi on isik kohustatud enne riigisaladusele juurdepääsu andmist veenduma, et teavet vastu võtval isikul on vastava tasemega riigisaladusele juurdepääsuõigus ja teadmisvajadus. Nimetatud kohustuse rikkumine võib kaasa tuua süüteomenetluse.
Isikul on võimalik kontrollida teise isiku juurdepääsuõigust järgmiselt:
- Paluda juurdepääsuloa näitamist. Praktikas saadetakse ka e-kirjana (krüpteeritult) teisele poolele tutvumiseks.
- Küsida juurdepääsuõiguste kehtivust teise asutuse riigisaladuse kaitset korraldavalt isikult või Kaitsepolitseiametilt (e-kirjaga [email protected]).
Salastatud välisteabele juurdepääsusertifikaadi kontrollimiseks tuleb pöörduda NSA poole. Juurdepääsuloa puhul tuleb kindlasti kontrollida ka loa kehtivuse tähtaega ja juurdepääsuõiguse taset.
FÜÜSILISELE ISIKULE
Miks ma pean taotlema riigisaladusele juurdepääsu luba?
Kui Teie tööandja on andnud Teile täitmiseks riigisaladusele juurdepääsu loa taotleja ankeedi, taotluse, kinnituse ja nõusoleku vormid, siis ilmselt on tööandja hinnangul võimalik, et Te hakkate oma töö käigus kokku puutuma riigisaladusega. Te võite küsida tööandjalt selgitust, millist laadi salastatud teabega Te tulevikus oma töö käigus kokku puutuma hakkate, kuna tööandja peab julgeolekukontrolli tegevale asutusele, s.o Kaitsepolitseiametile, nagunii selgitama Teie juurdepääsuvajadust. Teil on õigus keelduda riigisaladusele juurdepääsuloa taotlemisest, kui Te ei soovi, et Kaitsepolitseiamet teeks Teile julgeolekukontrolli ja rikuks seeläbi Teie eraelu puutumatust. Samas tuleb aga arvestada sellisel juhul võimalusega, et Teil ei ole võimalik jätkata tööd samal ametikohal ja Teid võidakse töölt vabastada või paigutada teisele ametikohale.
Lahkusin aasta tagasi ametikohalt, kus mul oli riigisaladusele juurdepääsu luba. Vahepeal ma riigisaladusele juurdepääsuluba ei vajanud. Nüüd ma soovin kandideerida ametikohale, kus mul oleks juurdepääsuluba jälle vaja. Kas minu varasema loa kehtivus on vahepeal katkenud?
Juurdepääsuloa kehtivus on seotud juurdepääsuvajadusega ja kui isik lahkub ametikohalt, kus ta vajas juurdepääsuluba riigisaladusele, ning oma uuel ametikohal ta riigisaladusele juurdepääsu luba enam ei vaja, siis tunnistatakse tema luba kehtetuks juurdepääsuvajaduse puudumise tõttu. Seejuures pole oluline, kas Teile oli väljastatud luba kaitseväeteenistuses olles või tsiviilstruktuuris töötades – juurdepääsuvajaduse puudumisest tulenevalt tunnistatakse luba kehtetuks mõlemal juhul.
Ankeedis küsitakse põhjalikke andmeid erameiliaadresside ja pangakontode numbrite kohta. See tähendab, et Te võite ühendust võtta juriidiliste isikutega, kes näiteks meilikeskkondi haldavad või siis pangandusteenust pakuvad. Selleks ma annan Kaitsepolitseiametile oma allkirjaga loa. Kas Kaitsepolitseiamet saab sellega ühtlasi ka juurdepääsu minu erakirjavahetusele ja pangatehingutele? Kui jah, siis kas mina saan sellise juurdepääsuõiguse kasutamise faktist teada või mitte?
Julgeolekukontrolli käigus tekivad kontrollival asutusel (antud juhul Kaitsepolitseiametil) tõepoolest laialdased võimalused isiku tausta kontrollimiseks. See, kui sügavuti isiku kontrolliga minnakse, sõltub juba konkreetsest juurdepääsuloa taotlejast. Julgeolekukontrolli eesmärk on selgitada välja, kas isiku suhtes esineb riigisaladusele juurdepääsu loa andmisest keeldumise asjaolusid, mis on esitatud riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 32 lg 1 ja 2. Seejuures ei tohi ette võetavad toimingud piirata isiku põhiõigusi ja vabadusi suuremas ulatuses, kui on vaja asjaolude väljaselgitamiseks. Kuna isik annab julgeolekukontrolli tegevale asutusele allkirjastatud kirjaliku nõusoleku, millega lubatakse isiku suhtes julgeolekukontrolli tegemiseks pädeval asutusel saada isiku kohta teavet füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt ning nende asutustelt ja organitelt nii juurdepääsuõiguse andmise või selle kehtivuse pikendamise otsustamiseks kui ka juurdepääsuõiguse kehtivuse ajal, siis ei teavitata isikut eraldi igast toimingust, mis tema suhtes tehakse. Kõigi juurdepääsuloa taotlejatega korraldatakse enne loa väljastamist vestlus, kus muu hulgas on isikul võimalik julgeolekukontrolli asutusele selgitada asjaolusid, mis on tekitanud isiku taustas küsimusi.
Taotleja ankeedis küsitakse andmeid lähedaste kohta, aga mis saab siis kui lähedased ei soovi avaldada oma andmeid?
Tulenevalt isikuandmete kaitse seaduse § 14 lg 2 punktist 1 on isikuandmete edastamine või nendele juurdepääsu võimaldamine andmete töötlemiseks kolmandale isikule lubatud andmesubjekti nõusolekuta, kui kolmas isik, kellele andmed edastatakse, töötleb isikuandmeid seaduse, välislepingu või Euroopa Liidu Nõukogu või Euroopa Komisjoni otsekohalduva õigusaktiga ettenähtud ülesande täitmiseks. Julgeolekukontrolli on Kaitsepolitseiameti seadusest (riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadus, RSVS) tulenev ülesanne. Taotleja poolt täidetav ankeet on RSVS-ist tulenevalt kohustuslik dokument, mis tuleb esitada julgeolekukontrolli asutusele täidetud kujul. Ankeedi vormi on kinnitanud Vabariigi Valitsus samuti RSVS-i alusel. Seega on taotlejal õigus ja ka kohustus esitada kõik ankeedis küsitavad andmed julgeolekukontrolli asutusele.
ETTEVÕTETELE, ASUTUSTELE, FÜÜSILISEST ISIKUST ETTEVÕTJALE
Kas eraettevõte peab alati taotlema riigisaladuse töötlemise loa ettevõttele või piisab mõnikord ka sellest, et mõnel ettevõtte töötajal on riigisaladusele juurdepääsu luba?
Juhul kui ettevõte soovib töödelda riigisaladust väljaspool riigiasutuse valduses olevaid ruume, s.t siis kui ettevõtja soovib riigisaladust töödelda oma ruumides, siis on vajalik riigisaladuse töötlemise luba ettevõttele. Kui riigiasutusega sõlmitud lepingut saab täita ka nii, et ettevõtte töötaja teeb kõik riigisaladusega seotud tööd tellija (s.o riigiasutuse) ruumides, siis piisab sellest, kui ettevõtte töötajal on riigisaladusele juurdepääsu luba.
Kes saavad taotleda riigisaladuse töötlemise luba?
Riigisaladuse töötlemise luba saavad taotleda:
- füüsilisest isikust ettevõtja (FIE);
- Eesti avalik-õiguslik juriidiline isik;
- Eestis registreeritud eraõiguslik juriidiline isik;
- välisriigi juriidiline isik osalemiseks riigihanke või rahvusvahelise hanke läbirääkimistel või juhul, kui riigisaladust valdaval asutusel on selle isiku juurdepääsu riigisaladusele vajalik seoses asutusele pandud ülesannete täitmisega ning isikul on vajalikud eriteadmised, -oskused või -vahendid nende ülesannete täitmisele kaasaaitamiseks.
Töötlemisluba on vaja selleks, et töödelda riigisaladust väljaspool riigiasutuse valduses olevaid ruume, s.t siis kui ettevõtja soovib riigisaladust töödelda oma ruumides.
Mida on riigisaladuse töötlemise loa taotlemiseks vaja?
Julgeolekukontrolli töötlemisloa taotlejate suhtes teeb Kaitsepolitseiamet. Vajalikud dokumendid Kaitsepolitseiametile tuleb aga esitada selle riigiasutuse kaudu, kes toetab juriidilisele isikule töötlemisloa andmist. Üldjuhul on selliseks riigiasutuseks asutus, kellega ettevõte sõlmib lepingu kui ta on võitnud riigihanke konkursi. Töötlemisloa saamist toetav asutus edastab kogu dokumendi paki Kaitsepolitseiametile.
Ettevõte saadab toetavale riigiasutusele järgmised dokumendid:
- töötlemisloa taotlus;
- töötlemisloa taotleja ankeet;
- allkirjastatud kinnitus, et isik on teadlik riigisaladuse kaitse nõuetest, vastutusest nende rikkumise eest ja kohustusest hoida temale teatavaks saavat riigisaladust;
- allkirjastatud nõusolek, millega lubatakse Kaitsepolitseiametil saada isiku kohta teavet füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt nii juurdepääsuõiguse andmise või selle kehtivuse pikendamise otsustamiseks kui ka juurdepääsuõiguse kehtivuse ajal;
- FIE puhul füüsilise isiku riigisaladusele juurdepääsu õigust tõendav dokument või selle kinnitatud ärakiri, välja arvatud juhul, kui juurdepääsuõiguse on andnud Kaitsepolitseiamet.
Nimetatud dokumentide vormid on saadaval Kaitsepolitseiameti kodulehel kapo.ee, elektroonilises Riigi Teatajas otsides välja Vabariigi Valitsuse 20.12.2007. a määruse nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord” (RSVKK), samuti riigiportaalis www.riik.ee.
Eelnimetatud dokumentidele lisab töötlemisluba toetav riigiasutus toetuskirja, milles märgitakse riigisaladuse liik või liigid, mille töötlemiseks luba taotletakse, koos viitega teabe salastamise alusele ning põhjendatakse teenistus- või lepingusuhtes oleva või seda taotleva isiku vajadust töödelda riigisaladust ja seda sisaldavaid teabekandjaid väljaspool riigiasutuse või Eesti Panga valduses olevat kinnis- ja vallasasja ning toetatakse töötlemisloa saamist või selle kehtivuse pikendamist.
Kust saab teada, millise tasemega luba on vaja taotleda?
Selle riigisaladuse salastatuse taseme, millega ettevõte (ettevõtte töötaja) kokku hakkab puutuma, määrab kindlaks riigiasutusest lepingupartner, kuna just tema teab kõige paremini, millise teabega hakkate kokku puutuma.
Kas riigisaladuse töötlemise loa olemasolu ettevõttel tähendab seda, et kõik selle ettevõtte töötajad võivad töödelda riigisaladust?
Ei, see ei tähenda seda. Iga füüsiline isik (töötaja), kes hakkab töötlema riigisaladust, peab taotlema eraldi juurdepääsuloa riigisaladusele.
Millised kulutused/kohustused kaasnevad riigisaladuse töötlemise loa taotlemisega?
Juriidiliste isikute julgeolekukontroll kestab üldjuhul 6 kuud, mida on võimalik pikendada veel kuueks kuuks. Selle aja jooksul peab ettevõte, kes taotleb töötlemisluba:
- valima oma ettevõttes välja isiku, kes hakkab korraldama riigisaladuse töötlemisega seotud temaatikat, ja taotlema talle kui füüsilisele isikule riigisaladusele juurdepääsu loa;
- töötama välja ettevõttesisese riigisaladuse kaitse juhendi (nõuded on toodud RSVKK § 22);
- mõtlema läbi, kes ettevõtte töötajatest hakkavad lepingu täitmisel kokku puutuma riigisaladusega, ja taotlema ka neile füüsilistele isikutele riigisaladusele juurdepääsu lube (loomulikult saab neid hiljem juurde taotleda, kui isikud vahetavad töökohta või kui lepingu mahud suurenevad ja luba vajab rohkem inimesi);
- konfidentsiaalse, salajase ja täiesti salajase riigisaladuse töötlemise luba taotlevad ettevõtted peavad ehitama ka turvaala (nõuded toodud RSVKK-s), sest sellise salastatuse tasemega teavet on keelatud töödelda väljaspool turvaala. Ettevõtted, kes töötlevad piiratud tasemega riigisaladust, ei pea ehitama turvaala, nende kontor peaks vastama administratiivala nõuetele, s.t kõiki isikuid ja sõidukeid, kes sisenevad valduses olevale territooriumile või ruumidesse, peab olema vajaduse korral võimalik tuvastada (nt sekretär isiklikult laseb kõik kontorisse tulevad isikud sisse ja juhatab õigesse kohta või tuleb keegi alati vastu; ettevõttel on videovalve, millega on võimalik tuvastada, millal keegi kusagil liikus);
- kui riigisaladust tahetakse töödelda ka arvutis, siis tuleb võtta ühendust Välisluureametiga, kes akrediteerib riigisaladuse töötlemiseks kasutatava arvuti ja väljastab vastavussertifikaadi;
- mõnel juhul tuleb muretseda ka nõuetele vastav paberipurustaja (nõuded toodud RSVKK-s).