Riigi julgeolekukorraldus

Vabariigi President on riigikaitse kõrgeim juht.

Riigikogule kuulub seadusandlik võim.

Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni ülesanne on parlamentaarne kontroll julgeoleku- ja jälitusasutuste tegevuse õiguspärasuse üle

Peaminister on Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni esimees

Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjon koordineerib julgeolekuasutuste ja kaitseväeluure tegevust, analüüsib ja hindab riigi julgeoleku olukorda, määrab kindlaks riigi julgeolekualase teabe vajadused ning täidab muid seadusega või Vabariigi Valitsuse pandud ülesandeid.

Julgeoleku koordinatsioonidirektori büroo nõustab peaministrit riigi julgeoleku küsimustes ning korraldab Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni tegevust.

Välisministeeriumi ülesanne on riigi välissuhtluse kavandamine, koordineerimine ja elluviimine.

Rahandusministeeriumi ülesanne on riigi finants- ja eelarvepoliitika kavandamine, koordineerimine ja elluviimine.

Siseministeeriumi ülesanne on riigi sisejulgeoleku tagamine ja avaliku korra kaitsmine.

Kaitseministeeriumi ülesanne on riigikaitse korraldamine.

Justiitsministeeriumi ülesanne on õigusloome koordineerimine, õigusaktide süstematiseerimine ning õiguskaitseasutuste (I ja II astme kohtud, prokuratuur, notarid jt) tegevuse korraldamine.

Strateegiliste kaupade ekspordikontrolli eesmärk on rahvusvahelise julgeoleku tagamine sõjaliste ja kahesuguse kasutusega kaupade tarnete järelevalve kaudu.

Maksu- ja Tolliameti seadusjärgne roll ühiskonnas on tõhus ja täpne maksude haldamine, ettevõtluse hõlbustamine ning ühiskonna ja majanduse kaitse.

Kaitsepolitseiameti põhiülesanded on riigi põhiseadusliku korra ja territoriaalse terviklikkuse tagamine, vastuluure, riigisaladuse kaitse, terrorismivastane võitlus, korruptsioonivastane võitlus ning seaduses sätestatud juhtudel muude kuritegude kohtueelne menetlus.

Politsei- ja piirivalveameti tegevusvaldkond on politsei juhtimine ja arendamine, riiklik järelevalve ja sunni kohaldamine ning politseile pandud ülesannete üleriigiline täitmine. See koondab endas kriminaalpolitsei, kodakondsuse ja migratsiooni, korrakaitsepolitsei ja piirivalve ülesandei

Välisluureameti (varasema nimega Teabeamet) tegevusvaldkonnaks on riigi julgeoleku ja põhiseadusliku korra tagamine, vastuluure väljaspool riigi territooriumi (välisluure) ning riigisaladuse kaitse korraldamine ja kontrollimine seadusega sätestatud alustel ja korras.

Riigi julgeoleku volitatud esindaja tegutseb salastatud välisteabe volitatud vastuvõtjana ja hoidjana.

Kaitseväe Peastaabi luureosakond juhib ja korraldab kaitseväeluure- ja julgeolekutegevust kaitseväes ja Kaitseliidus.

Prokuratuur osaleb kuritegude tõkestamiseks ja avastamiseks vajaliku jälitustegevuse planeerimises; juhib kohtueelset kriminaalmenetlust, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse; esindab kohtus riiklikku süüdistust ning täidab muid seadusega prokuratuurile pandud ülesandeid.