Kaitsepolitseiameti poole on võimalik pöörduda esitades:
- teabenõude
- selgitustaotluse
- märgukirja
- kuriteoteate
Pane tähele! Paberkandjal pöördumisel tuleb ära tuua pöörduja ees- ja perekonnanimi ning kontaktandmed (postiaadress). Elektrooniliselt esitatud pöördumised tuleb esitada digitaalselt allkirjastatuna.
Nõuetele mittevastavad pöördumised võtab Kaitsepolitseiamet teadmiseks ja neile ei vastata.
Teabenõue on isiku poolt avaliku teabe seaduses sätestatud korras teabevaldajale esitatud taotlus avaliku teabe saamiseks.
Teabenõude võib esitada Kaitsepolitseiametile erineval viisil:
- suuliselt, pöördudes meie poole vahetult või infotelefoni teel 612 1455 (+372 612 1455 välismaalt helistades), lühinumbrile 12 455 helistades
- kirjalikult aadressile Toompuiestee 3, 10142 Tallinn
- faksi teel numbrile 612 1401
- e-posti aadressile [email protected]
Teabenõudes tuleb suuliselt või kirjalikult esitada järgmised andmed:
- ees- ja perekonnanimi
- asutuse või juriidilise isiku nimel esitatava teabenõude puhul juriidilise isiku nimi või asutuse nimetus
- teabenõudja sideandmed (tava- või e-posti aadress või faksi- või telefoninumber), mille kaudu teabevaldaja saaks teabe väljastada või teabenõudjaga ühendust võtta
- taotletava teabe sisu või dokumendi liik, nimetus ja sisu või teabenõudjale teada olevad dokumendirekvisiidid
- taotletav teabenõude täitmise viis
Teabenõue ei ole:
- taotluste esitamiseks
- selgituste saamiseks
- seisukohtade avaldamiseks
- kaebuse või vaide esitamiseks
Kui taotlete teavet, milles sisalduvad kas Teie või kolmandate isikute juurdepääsupiiranguga isikuandmed, tuvastab teabevaldaja teabenõudja isiku. Kolmandate isikute kohta juurdepääsupiiranguga isikuandmeid sisaldava teabe taotlemise korral tuleb ära näidata juurdepääsu alus ja eesmärk.
Teabenõudele vastame viie tööpäeva jooksul. Kui on vaja teabenõuet täpsustada või kui teabe väljaselgitamine on aeganõudev, võime teabenõude täitmise tähtaega pikendada kuni 15 tööpäevani. Tähtaja pikendamisest koos põhjendustega teatab Kaitsepolitseiamet teabenõudjale viie tööpäeva jooksul.
Märgukiri on isiku pöördumine, millega isik teeb ettepanekuid asutuse töö korraldamiseks või valdkonna arengu kujundamiseks ning annab ametile teavet.
Kui märgukirjas esitatuga tegelemine ei ole Kaitsepolitseiameti pädevuses, siis edastatakse märgukiri hiljemalt 5 tööpäeva jooksul pädevale asutusele (v.a kohtule), teavitades sellest ka märgukirja esitajat.
Märgukirjale vastatakse viivitamata, kuid mitte hiljem kui 30 kalendripäeva jooksul selle registreerimisest. Erilise vajaduse korral lähtuvalt vastamise keerukusest võib vastamise tähtaega pikendada kuni kahe kuuni. Isikut teavitatakse vastamise tähtaja pikendamisest ja pikendamise põhjusest.
Selgitustaotlus on isiku pöördumine, milles isik taotleb teavet, mille andmiseks on vajalik ameti käsutuses oleva teabe analüüs, süntees või lisateabe kogumine. Samuti on selgitustaotluseks isiku pöördumine, kus isik taotleb selgitusi ameti tegevuse aluseks olevate õigusaktide ja ameti pädevuse kohta.
Kui selgitustaotluses soovitud teavet või seisukohta anda ei ole Kaitsepolitseiameti pädevuses, siis edastatakse selgitustaotlus hiljemalt 5 tööpäeva jooksul pädevale asutusele (v.a kohtule), teavitades sellest ka selgitustaotluse esitajat.
Selgitustaotlusele vastatakse viivitamata, kuid mitte hiljem kui 30 kalendripäeva jooksul selle registreerimisest. Erilise vajaduse korral lähtuvalt vastamise keerukusest võib vastamise tähtaega pikendada kuni kahe kuuni. Isikut teavitatakse vastamise tähtaja pikendamisest ja pikendamise põhjusest.
Kuriteoteade
KrMS § 193 lg 1 kohaselt on kriminaalmenetluse alustamine uurimisasutuse või prokuratuuri pädevuses. Kriminaalmenetlust alustatakse esimese uurimis- või muu menetlustoiminguga, kui selleks on olemas ajend ja alus. Kriminaalmenetluse alustamine või alustamata jätmine sõltub iga konkreetse üksikjuhtumi objektiivsetest asjaoludest. KrMS § 194 lg 2 kohaselt on kriminaalmenetluse alus kuriteo tunnuste sedastamine kriminaalmenetluse ajendis.
KrMS § 194 lg 1 kohaselt on kriminaalmenetluse ajend kuriteoteade või kuriteole viitav muu teave. Teade, milles isikut süüdistatakse kuriteos, on kuriteokaebus.
Kuriteoteade esitatakse uurimisasutusele või prokuratuurile suuliselt või kirjalikult. Kohapeal vahetult esitatud suuline kuriteoteade protokollitakse ja telefoni teel edastatud kuriteoteade talletatakse kirjalikult või helisalvestatakse. Välistatud ei ole anonüümsed kuriteoteated ning selliste teadete kontrollimisel peavad õiguskaitseasutused pöörama tähelepanu teabe usaldusväärsusele.
Reeglina piisab kriminaalmenetluse alustamiseks objektiivse süüteokoosseisu tunnuste sedastamisest, mis puudutavad tegu. Põhjusliku seose ja tagajärje selgitamine eeldab reeglina põhjalikumaid uuringuid, mis peaksid jääma kriminaalmenetluse raamidesse. Kuriteoteate alusel alustatakse kriminaalmenetlust alles siis, kui menetleja jõuab kuriteoteate kontrollimisel veendumuseni, et tegemist on kuriteotunnustega.
KrMS § 197 kohaselt on kuriteole viitav muu teave prokuratuuri või uurimisasutuse sedastatud teabelevis avaldatud kuriteole viitav teave või kuriteole viitav teave, mille on sedastanud uurimisasutus või prokuratuur oma ülesandeid täites.
Kuriteost teatamine ei ole isiku õiguslik kohustus. Erand on tehtud vägivaldsest surmast teatamise korral. Kui on alust oletada, et isiku surm on saabunud kuriteo tagajärjel või kui leitakse laip, mille isikut ei ole võimalik kindlaks teha, tuleb sellest viivitamata teatada uurimisasutusele või prokuratuurile. Kui tervishoiutöötajal tekib laipa lahates kahtlus, et isiku surm on saabunud kuriteo tagajärjel, on ta kohustatud sellest viivitamata teatama uurimisasutusele või prokuratuurile.
Korruptsioonijuhtumist teatamise korral on võimalik kasutada infotelefoni 612 1455 (lühinumber on 12 455). Korruptsioonijuhtumist teatamise selgituse võib leida veebist aadressil:
http://www.korruptsioon.ee/et.
Kuriteoteatele ja kuriteokaebusele vastamine - KrMS § 198 kohaselt on uurimisasutus või prokuratuur kohustatud kuriteoteate saamisest alates kümne päeva jooksul teatama kuriteoteate esitajale kriminaalmenetluse alustamata jätmisest käesoleva seadustiku KrMS § 199 lõike 1 või 2 kohaselt. 10 päevast tähtaega võib pikendada veel kümne päeva võrra, kui kriminaalmenetluse alustamise või alustamata jätmise otsustamiseks on vaja nõuda kuriteoteate esitajalt täiendavaid andmeid. Kuriteoteate esitajat teavitatakse vastamise tähtaja pikendamisest ja pikendamise põhjusest.
Kuriteokaebuse esitamise korral teatab uurimisasutus või prokuratuur kriminaalasja alustamata jätmisest ka isikule, kelle kohta kuriteokaebus on esitatud. Sellise teatamise korral ei avaldata kuriteokaebuse esitaja isikuandmeid.