Olukord Eestis

Kuigi terrorismi oht maailmas on olnud viimastel aastatel üha kasvav, siis Eestis on seda hinnatud madalaks. Meil ei tegutse ei riigisiseseid ega rahvusvahelisi terroristlikke rühmitusi. Samas oleme viimastel aastatel täheldanud Eesti islamiusuliste seas üksikuid isikuid, kes õigustavad ja kiidavad terroriorganisatsioonide tegevust.

Eesti moslemikogukonna vastu tunnevad pidevat huvi välismaised fundamentalistlikku islamit propageerivad organisatsioonid. Kaitsepolitsei aastaraamatutes on detailsemalt kirjeldatud neist kahte – Jamaat Tabligh ja Al-Waqf Al-Islami. Paaril viimasel aastal on Eesti moslemikogukonnaga üritanud kontakte luua Moslemi Vennaskonna (Muslim Brotherhood) nimeline islamiorganisatsioon, keda on seostatudaraabia maades toimepandud terrorikuritegudega.  Oma tegevuses juhindub Moslemi Vennaskond fundamentalistlikust islamist eesmärgiga ühendada islamimaad ühtseks riigiks ehk kalifaadiks, kus valitseksid ranged islamiseadused ehk šariaat.

Tulenevalt välismaiste fundamentalistlike islamiorganisatsioonide mõjutegevusest ja peamiselt internetis levivast äärmuspropagandast on sagenenud radikaliseerumise ilmingud Eesti moslemikogukonna osade liikmete hulgas. Üksikud isikud on radikaliseerunud ning lahkunud Eestist konfliktikolletesse, et liituda sealsete terroriorganisatsioonidega. Üheks selliseks isikuks on endine Eesti elanik Abdurrahman Sazanakov, kes lahkus 2013. a Eestist Süüriasse.

2015. a alustas Kaitsepolitseiamet Eesti esimese kriminaalmenetluse islamiterrorismi rahastamise ja toetamise kaasuses. 10.04.2017 jõudis nimetatud kriminaalasi lõpule kui  riigikohus jättis muutmata varasema süüdimõistva ringkonnakohtu otsuse, mille kohaselt mõisteti terrorismi toetamises süüdi Venemaa kodanikest Eesti elanikud Roman Manko ja Ramil Khalilov.    

Süüria ja Iraagi konflikti kõrgperioodil tuvastati, et ka Eestit kasutati mingil määral transiitmaana isikute poolt, kes reisisid konfliktikolletesse terrorismi eesmärgil või on muud moodi seotud terroriorganisatsioonidega. 

Suureks väljakutseks Euroopa julgeolekuasutustele, sh Kaitsepolitseiametile on üksikud, äärmusideoloogiate mõjul teistele märkamatult radikaliseerunud isikud. Terroriorganisatsioonide eesmärk on läbi propaganda, ilma konkreetsete juhiste ja otsekontaktideta taoliste isikute mõjutamine terrorikuritegude toimepanemisele.

Kokkuvõtvalt saab tõdeda, et murettekitavate arengute taustal on terrorismi oht Eestis 2018. a seisuga jätkuvalt madal. Kuigi radikaliseerumist soodustava propaganda levikuga internetis ning üleüldise globaliseerumise tulemusena on terrorismi oht Eestile viimase 10-15 aastaga märgatavalt lähemale tulnud. 

Terrorirünnakuga Prantsusmaal Nice’is 14.07.2016 sai tõeks kauaaegne oht, et Eesti elanikud võivad langeda terrorirünnaku ohvriteks välismaal. Seepärast soovitame kõigil Eesti elanikel reisimisel  üha enam arvestada terrorirünnaku võimalusega ja läbi mõtlema kuidas sellises olukorras tegutseda. Siit leiate soovitused ja juhised kuidas tegutseda terrorirünnaku korral.