Olukord Eestis

Kuigi terrorismi oht üldiselt ei ole maailmas langenud, mida kinnitavad terroriaktide toimumised eelkõige Lähis-Idas ja Põhja-Aafrikas, aga samuti ka Euroopas, on terrorismi ohtu Eestis hinnatud madalaks. Eestis ei tegutse ei riigisiseseid ega rahvusvahelisi terroristlikke rühmitusi. Samas on viimastel aastatel täheldatud üksikuid Eesti islamiusulisi, kes õigustavad ja kiidavad terroriorganisatsioonide tegevust.

Eesti moslemite kogukonna enamiku moodustavad endise Nõukogude Liidu aladelt pärit isikud: tatarlased, aserbaidžaanlased, tšetšeenid jne, kes on hästi integreerunud Eesti ühiskonda ning keda ei ole põhjust seostada radikaalse islamiga. Samas suureneb pidevalt islamiusuliste immigrantide arv terrorismivastase võitluse seisukohast n-ö riskiriikidest (Põhja-Aafrika, Lähis-Ida, Aasia islamiusulised riigid) ja uusmoslemite ehk konvertiitide arv.  Uusimmigrantidest moslemid ja konvertiidid on usujärgimises üldjuhul tunduvalt jäigemate seisukohtadega ning seetõttu on Eesti moslemikogukonnas tekkinud teatavad lahkhelid pikaaegse moslemikogukonna (tatarlased, aserbaidžaanlased, tšetšeenid) ja uute moslemikogukonna liikmete vahel.

Stabiilselt tunnevad Eesti moslemikogukonna vastu huvi välismaised fundamentalistlikku islamit propageerivad organisatsioonid. Kaitsepolitsei aastaraamatutes on detailsemalt kirjeldatud kahte sellist organisatsiooni – Jamaat Tabligh ja Al-Waqf Al-Islami. Paaril viimasel aastal on Eesti moslemikogukonnaga üritanud kontakte luua ka Moslemi Vennaskonna (Muslim Brotherhood) nimeline islamiorganisatsioon. Minevikus on Moslemi Vennaskond olnud araabia maades seotud terrorikuritegudega ning oma tegevuses juhindub see fundamentalistlikust islamist eesmärgiga ühendada islamimaad ühtseks riigiks ehk kalifaadiks, kus valitseksid ranged islamiseadused ehk šariaat.

Tulenevalt välismaiste fundamentalistlike islamiorganisatsioonide mõjutegevusest ja peamiselt internetis levivast äärmuspropagandast on sagenenud radikaliseerumise ilmingud Eesti moslemikogukonna osade liikmete hulgas. Üksikud isikud on radikaliseerunud ning lahkunud Eestist konfliktikolletesse, et ühineda sealsete terroriorganisatsioonidega. Üheks selliseks isikuks on endine Eesti elanik Abdurrahman Sazanakov, kes lahkus 2013. a Eestist Süüriasse.

2015. a alustas Kaitsepolitseiamet Eesti esimese kriminaalmenetluse islamiterrorismi rahastamise ja toetamise kaasuses.   

Viimastel aastatel on samuti tuvastatud, et Eesti on muutunud transiitmaaks ja külastuskohaks isikutele, kes reisivad konfliktikolletesse terrorismi eesmärgil või on muud moodi seotud terroriorganisatsioonidega. 

Suureks väljakutseks Euroopa julgeolekuasutustele, sh Kaitsepolitseiametile on n-ö üksikud tegutsejad, kes on mõjutatud äärmusideoloogiatest ja radikaliseerunud teistele märkamatult. Terroriorganisatsioonide eesmärk on läbi propaganda, ilma konkreetsete juhiste ja otsekontaktideta taoliste isikute mõjutamine terrorikuritegude toimepanemisele.

Kokkuvõtvalt saab tõdeda, et murettekitavate arengute taustal on terrorismi oht Eestis 2016. a seisuga jätkuvalt madal, kuigi radikaliseerumist soodustava propaganda levikuga internetis ning üleüldise globaliseerumise tulemusena on terrorismi oht Eestile viimase 10-15 aastaga märgatavalt lähemale tulnud.