Korruptsioon (ladina corruptio rikutus, moraalne laostumus, äraostetavus) tähendab kõige levinuma definitsiooni kohaselt ametiseisundi ja sellest tulenevate õiguste kuritarvitamist isikliku rikastumise või muudel omakasu eesmärkidel. Korruptsiooni on aga praktikas sageli raske üheselt defineerida, mistõttu on tähtis mõista selle sisu ja erinevaid vorme.
Korruptsioon on ühiskonniti alati olemas olnud, kuid aja jooksul on muutunud selle olemus ja taju ühiskonnas. Korruptsioonivastane võitlus on tänapäeval tõusnud riigi prioriteetide hulka. Demokraatia toimimine riigis on otseselt seotud sellega, milline on riigis korruptsiooni tase. Taasiseseisvumise algusest alates on Eesti olnud edukas demokraatia edendamisel ning üks selle tunnuseid ja alustalasid on põhjalik ja süstemaatiline korruptsioonivastane hoiak, korruptsioonivastase süsteemi toimimine ja vajalik reageerimine korruptiivsetele üleastumistele. Kaitsepolitseiamet on aastate jooksul arendanud vajalikke teadmisi ja oskusi selleks, et tulla tõhusamalt toime korruptsiooni tuvastamise, tõkestamise ja uurimisega.
Kohalik omavalitsus on kodanikule kõige lähemal seisev võimuorgan ehk kogukondliku elu korraldaja, mis tegutseb iseseisvalt. Kaitsepolitseiamet on pööranud pidevalt tähelepanu tippkorruptsiooni vastasele võitlusele suuremates omavalitsustes. Eesti riigi demokraatiale ja julgeolekule oleks äärmiselt kahjulik sügavalt ja süsteemselt korrumpeerunud mõjukas omavalitsus. Korruptsioonisüütegude uurimine ning korruptsiooni tajumine on omavahelises vastastikuses seoses. Korruptsioonikuritegude menetlemine tõstab korruptsiooni tajumise taset ning korruptsiooni tajumine omakorda suunab õiguskaitse tegevust korruptsiooni tõkestamisel ja uurimisel.
Mitmed korruptsioonikuriteod on viimasel ajal olnud seotud ametniku ja ametiseisundit omava isiku varjatud kõrvaltegevusega. Kui see ei ole seadusega keelatud, võib ametnik kõrvaltegevusena tegutseda ettevõtjana, kuid ta peab kõrvaltegevuse mahust ja laadist tööandjat teavitama, et vältida huvide konflikti ja teenistuskohustuste rikkumist. Huvide konfliktist peavad teavitama ka ametiseisundit omavad isikud hankemenetluses. Tööandjal või ametisse nimetamise õigust omaval isikul võib olla raske kontrollida kõrvaltegevusest lähtuvat huvide konflikti ning veel raskem on tuvastada ametiisiku varjatud kõrvaltegevust. Kõige ohtlikumate varjatud kõrvaltegevusega korruptsioonikuritegudeks liigitame need kuriteod, kus ametnikul on otsene varjatud osalus või muu seotus ettevõtluses ning ametiisik suunab hankemenetlust või avalike varade käsutamist selliselt, et tema otsustuspädevuses olevad avalikud vahendid teenivad tulu tema varjatud ettevõtlusele.
Kui altkäemaksu kuritegude puhul on vajalik kahe tegutseja, altkäemaksu andja ja altkäemaksu võtja osalus, siis avalike vahendite suunamisel varjatud kõrvaltegevuse abistamiseks teise isiku osalust ei ole ilmtingimata vaja. Juhul, kui korruptiivses kõrvaltegevuses tuvastatud toimingupiirangu või riigi-hangete teostamise nõuete rikkumise kuritegudes kasutab ametnik eraisikust või juriidilisest isikust kaasosalejat, siis nende puhul võib tegemist olla kuritegudele kaasaaitajatega. Kaitsepolitseiamet peab vajalikuks, et korruptiivsetes kuritegudes süüdi mõistetud juriidilised isikud ei saaks osaleda karistusandmete kehtivuse ajal riigihangetel või et riigihangetele kvalifitseerumisel arvestataks nende toime pandud kuritegusid. Varjatud kõrvaltegevusega seotud korruptsioonikuriteod näitavad aga ka seda, et korruptsiooni taunimine on jõudnud uuele tasemele, altkäemaksude võtmine ja andmine on tasahilju vähenemas ning üha vähem leidub ebaausaid ametnikke, kes avalikke vahendeid korruptiivsete skeemidega enda kasuks pöörata püüavad.
Vaata ka: http://www.korruptsioon.ee/et/mis-on-korruptsioon.