Milremi süütamine oli Venemaa eriteenistuste tellimus
Kaitsepolitsei julgeolekuteavet kogumis hinnates oleme tänaseks veendunud, et 15. augustil kaitsetööstusettevõtte Milremi süütamine oli tahtlik ja etteplaneeritud Venemaa eriteenistuste tellimusel toime pandud rünnak.
Ettevõtte hoone süütamises kahtlustatavad tabati kiiresti ning on tänaseks Eestis vahi alla võetud. Asjaolude selgitamine kriminaalmenetluses on jätkuv.
Milremi ründajate teguviis on sarnane teiste Venemaa tellimusel Euroopas läbi viidud rünnakutega ja on otseselt seostatav Venemaa Föderatsiooniga. Kaitsetööstusettevõtted, eriti droonitehnoloogia ja Ukraina riiki toetavad organisatsioonid, on Venemaa Föderatsiooni eriteenistuste sihtmärkideks alates Venemaa agressioonisõja algusest.
Ukraina vastu suunatud agressioonisõja algusest on Kaitsepolitseiamet koostöös siseriiklike ja rahvusvaheliste partneritega tabanud enam kui 20 Venemaa eriteenistuste kineetilisi ründeid toimepannud kaastöötajat. Lisaks oleme koostöös PPAga mitmetel Venemaaga koostööd tegevatel isikutel tühistanud elamisload ja sundinud riigist lahkuma.
Venemaa Föderatsioon otsib jätkuvalt võimalusi uuteks rünnakuteks. Näeme igapäevaselt teateid, kus otsitakse sarnaste rünnete jaoks läbiviijaid. Sageli püütakse teo toimepanijaid eksitusse viia, nendega manipuleerida või suunata nad pimesi tegutsema. Tihti kasutatakse teo vajalikkust põhjendades kuritegelikku, isiklikku või muud argumenti vältimaks teo omistamist Venemaa riigivõimule.
Venemaa Föderatsioon püüab sellise tegevuse läbi nõrgestada Euroopa liitlaste toetust Ukrainale ja toetada enda sõjalist agressioonitegevust Ukraina vastu. Soovitame selliste ettepanekutega mitte kaasa minna! Teo toimepanijad tabatakse ka siis, kui nad on pagenud välisriiki. Selliste tegude karistuseks on Eestis kuni viisteist aastat vanglakaristust, millele lisandub menetluskulude tasumine ning kahjustatud vara hüvitamise kulud.
Üle Euroopa on just kaitsetööstusettevõtted Venemaa eriteenistuse peamiseks sihtmärgiks. Sel põhjusel on Kaitsepolitseiamet ka Eesti ettevõtteid teavitanud ning suunanud neid nii füüsilisi kui küberturbe meetmeid üle vaatama ning parendama. Venemaa sabotaažirünnakute ära hoidmise kõige efektiivsemaks meetodiks ongi asutuste ja ettevõtete poolt turbemeetmete tugevdamine ja ühiskonna teadlikkuse üldine parandamine.
Venemaa võimalikud provokatsioonid ja rünnakud on mittesõjalised ohud, millega peame jätkuvalt arvestama. Hindame, et Venemaa püüdlused Eesti ühiskonna destabiliseerimiseks ja Ukraina toetuse nõrgendamiseks jäävad lähiaastatel kõrgeks.
Eesti on turvaline riik ning meie eesmärk on tagada, et see nii ka jääks.
Kaitsepolitsei julgeolekuteavet kogumis hinnates oleme tänaseks veendunud, et 15. augustil kaitsetööstusettevõtte Milremi süütamine oli tahtlik ja etteplaneeritud Venemaa eriteenistuste tellimusel toime pandud rünnak.
Ettevõtte hoone süütamises kahtlustatavad tabati kiiresti ning on tänaseks Eestis vahi alla võetud. Asjaolude selgitamine kriminaalmenetluses on jätkuv.
Milremi ründajate teguviis on sarnane teiste Venemaa tellimusel Euroopas läbi viidud rünnakutega ja on otseselt seostatav Venemaa Föderatsiooniga. Kaitsetööstusettevõtted, eriti droonitehnoloogia ja Ukraina riiki toetavad organisatsioonid, on Venemaa Föderatsiooni eriteenistuste sihtmärkideks alates Venemaa agressioonisõja algusest.
Ukraina vastu suunatud agressioonisõja algusest on Kaitsepolitseiamet koostöös siseriiklike ja rahvusvaheliste partneritega tabanud enam kui 20 Venemaa eriteenistuste kineetilisi ründeid toimepannud kaastöötajat. Lisaks oleme koostöös PPAga mitmetel Venemaaga koostööd tegevatel isikutel tühistanud elamisload ja sundinud riigist lahkuma.
Venemaa Föderatsioon otsib jätkuvalt võimalusi uuteks rünnakuteks. Näeme igapäevaselt teateid, kus otsitakse sarnaste rünnete jaoks läbiviijaid. Sageli püütakse teo toimepanijaid eksitusse viia, nendega manipuleerida või suunata nad pimesi tegutsema. Tihti kasutatakse teo vajalikkust põhjendades kuritegelikku, isiklikku või muud argumenti vältimaks teo omistamist Venemaa riigivõimule.
Venemaa Föderatsioon püüab sellise tegevuse läbi nõrgestada Euroopa liitlaste toetust Ukrainale ja toetada enda sõjalist agressioonitegevust Ukraina vastu. Soovitame selliste ettepanekutega mitte kaasa minna! Teo toimepanijad tabatakse ka siis, kui nad on pagenud välisriiki. Selliste tegude karistuseks on Eestis kuni viisteist aastat vanglakaristust, millele lisandub menetluskulude tasumine ning kahjustatud vara hüvitamise kulud.
Üle Euroopa on just kaitsetööstusettevõtted Venemaa eriteenistuse peamiseks sihtmärgiks. Sel põhjusel on Kaitsepolitseiamet ka Eesti ettevõtteid teavitanud ning suunanud neid nii füüsilisi kui küberturbe meetmeid üle vaatama ning parendama. Venemaa sabotaažirünnakute ära hoidmise kõige efektiivsemaks meetodiks ongi asutuste ja ettevõtete poolt turbemeetmete tugevdamine ja ühiskonna teadlikkuse üldine parandamine.
Venemaa võimalikud provokatsioonid ja rünnakud on mittesõjalised ohud, millega peame jätkuvalt arvestama. Hindame, et Venemaa püüdlused Eesti ühiskonna destabiliseerimiseks ja Ukraina toetuse nõrgendamiseks jäävad lähiaastatel kõrgeks.
Eesti on turvaline riik ning meie eesmärk on tagada, et see nii ka jääks.
Kaitsepolitseiameti peadirektor
Margo Palloson