Mida peaks teadma tööstusspionaažist?

„Kellelgi ei tulnud mõttessegi, et tagasihoidliku käitumise ja silmapaistmatu välimusega lennukikonstruktor Manfred Rotsch on tegelikult üks KGB tööstusspionaaži ässasid. Ta töötas kõrgel ametikohal firmas Messerschmitt-Belkow-Blohm (MBB), mis on üle maailma tunnustatud kõrgtehnoloogia keskus. Selles relvastuskontsernis, mille palgal on ühtekokku üle 30 000 inimese, valmistatakse eeskätt sõjalennukeid, helikoptereid, tanki- ja õhutõrjerakette ning kosmosesatelliite. Tervelt kolmekümne aasta jooksul edastas Rotsch sealt peale konkreetsete relvajooniste ka andmeid mitmesuguste Lääne kõrgtehnoloogiate kohta, mis lubasid sotsialismimaadel kokku hoida miljardilisi muidu uurimistöödeks kulutama pidanud summasid ja kiirendasid nende kosmoseprogrammide elluviimist.”

M. Umnov „Spionaaži ajalugu“, Tallinn 2002, lk 556

Tööstusspionaažist rääkides tuleks esmalt eristada majandusluuret ja tööstusspionaaži. Majandusluure tunneb huvi välisriigi majandusressursside, majandustegevuse ja majanduspoliitika vastu tervikuna, hõlmates nii tootmist, tarbimist, finantse, maksundust, kaubandust kui ka teisi rahvusvahelise majanduse aspekte.

Tööstusspionaaži mõiste on kitsam ja hõlmab pigem omandiõiguste (informatsioon, tehnoloogia) ebaseaduslikku hankimist. Lihtsalt väljendudes: uue tehnoloogia väljatöötamiseks ei hakata ressursse kulutama, vaid see varastatakse konkurentide käest. Tööstusspionaaži alla käib ka korporatiiv- ehk äriluure kus üritatakse varastada ideid, ärisaladusi jne.

Mõlemas valdkonnas tegutsevad riigid ja ettevõtted tihti koos. Riigid on huvitatud oma majanduse tugevdamisest, tehnilise arengu kiirendamisest, arenduskulude kokkuhoiust, oma sõjaliste-, tehniliste-, poliitiliste- ja majanduslike programmide edendamisest jne. Ettevõtteid huvitab eelkõige kasumi suurendamine.

Kõige suurem on majandusluures huvi infotehnoloogia, biotehnoloogia ja kõrgtehnoloogia valdkondade vastu. Suur on huvi ka transporditehnoloogia, relvastustehnoloogia, energeetikauuringute, inseneriteaduse, keemia ja finantssektori vastu.

Eestis on Kaitsepolitseiamet täheldanud välisriikide eriteenistuste huvi eelkõige energiasektori vastu. Atraktiivsed on näiteks põlevkivitööstus ja sellega seotud tehnoloogiad, samuti energiakandjate transiidiga seonduv ning tuumaenergia kasutuselevõtu võimalused.

Riigi julgeoleku seisukohalt on tugev majandus võtmetähtsusega. Kaitsepolitseiameti kui julgeolekuasutuse äärmiselt oluliseks töösuunaks on Eesti ettevõtete jaoks olulise teabe kaitse, tagamaks ettevõtete konkurentsis püsimist ning kokkuvõttes tugevat majandust. Ettevõtetele olulise teabe kaitsmisel on kaitsepolitsei alati valmis nõu ja jõuga abiks olema.  Loomulikult  saame ettevõtteid abistada vaid koostöös. Seepärast soovitame küsimuste või probleemide tekkides julgesti meie poole pöörduda. Samamoodi kui füüsilised isikud on ka juriidilised isikud riigi kaitse all.

Kuidas kaitsta ettevõtet tööstusspionaaži eest:

  • teha kindlaks võimalikud rünnakuobjektid ettevõttes;
  • määrata kindlaks, mida tahetakse ettevõttes kaitsta, keskendudes valdkonnale, millest sõltub tootmine ja jätkusuutlik areng;
  • töötada ettevõttes välja reeglistik (juhend), kuidas kaitsta ja töödelda tundlikku teavet, ettevõtte vara ja millised on selles tegevuses iga töötaja kohustused;
  • kontrolliga töölevõetavate isikute tausta;
  • koostöös pädevate riigiasutustega analüüsida, kes ja kuidas võivad teavet, materjali või objekti rünnata;
  • pöörata tähelepanu interneti turvalisusele ja kaitstavat teavet sisaldavate arvutivõrkude sõltumatusele;
  • tagada, et ettevõtte elektroonilised andmebaasid ja sisevõrk oleksid kaitstud kõrvaliste isikute juurdepääsu eest;
  • kaitsta ettevõtte arvutisüsteemi tõhusa viirusetõrjevahendiga;
  • arutada tundlikke äriasju ainult turvalistes ruumides, mitte avalikes kohtades ega koridorides;
  • seada sisse töötajate ja külaliste sissepääsu kontrollisüsteem aladele, kus töödeldakse ettevõtte jaoks olulist infot;
  • teavitada oma töötajaid perioodiliselt tööstusspionaaži ohust ja selle võimalikust mõjust nende töökeskkonnale ning kogu organisatsiooni heaolule tervikuna, rõhutades, et ettevõtte julgeolek on kõigi töötajate vastutus;
  • olulise info valdajal ei ole soovitav eksponeerida oma nõrkusi internetis ja meedias, kuna see muudab ta haavatavaks võimalikele vaenlastele;
  • kui teil tekib kahtlus, et teid, teie ettevõtet, teie sidemeid võidakse ära kasutada välisriigi luure huvides, informeerige sellest Kaitsepolitseiametit.

Peame arvestama, et elame maailmas, kus tehnika areng on teabe varastamise muutnud üha lihtsamaks. Kogu arvuti sisu mahub mälupulgale ja enamik meist kannab pidevalt kaasas heli- ja videosalvestusseadet – mobiiltelefoni.

Riigi poolt kontrollitud ettevõtete arv, kellele on väljastatud ka riigisaladuse töötlemise luba, suureneb pidevalt. Mitmed ettevõtted on mõistnud, et riigisaladuse töötlemise loa olemasolu annab neile konkurentsieelise osalemaks riigihangetel, mille raames tuleb kokku puutuda ka riigisaladusega – s.o riigi julgeoleku seisukohast olulise infoga. Samuti annab vastava loa olemasolu ettevõttele paremad võimalused NATO korraldatavatel rahvusvahelistel hangetel osalemiseks. Töötlemisluba taotlevate ettevõtete puhul tehakse ettevõtte suhtes julgeolekukontroll, mille tulemusena selgitatakse välja, kas ettevõte on usaldusväärne ja lojaalne ning kas ta on võimeline tagama riigi julgeoleku seisukohast olulise info kaitse. Kontrolli tulemusi aktsepteerivad ka teised NATO ja EL-i riigid, juhul kui ettevõttel peaks tekkima soov osaleda rahvusvahelistel salastatud teabe töötlemist eeldavatel hangetel.  Teisalt paneb riigisaladuse töötlemise loa olemasolu ettevõttele ka kohustuse kaitsta temale usaldatud riigisaladust või salastatud välisteavet. Vaata lisa.