Massihävitusrelvade leviku tõkestamine

Eesti Vabariigi julgeolekupoliitika alustes (2004) on kirjas:

„Eesti julgeolek on otseselt seotud rahvusvahelise julgeolekukeskkonna arengutega. Rahvusvahelise julgeolekukeskkonna muutused on kaasa toonud uusi mittekonventsionaalseid julgeolekuohte nagu rahvusvaheline terrorism ning massihävitusrelvade kontrollimatu levik. Otsese sõjalise ohu vähenemise taustal seavad mittekonventsionaalsed ohud ja esmajoones rahvusvahelise terrorismi globaalne laad ning keemia-, bio-, radioaktiivse või tuumarelva võimalik kontrollimatu levik rahvusvahelise koostöö ette uued tõsised ülesanded. Eesti teeb kõik, et vältida massihävitusrelvade sattumist terroristide valdusse ning selgitada välja ja likvideerida rahvusvahelise terrorismi võimalikud rahastamisallikad.

Eestil ei ole massihävitusrelvi ja ta on ühinenud peamiste nende levikut tõkestavate rahvusvaheliste lepingutega. Eesti eesmärk on ära hoida massihävitusrelvade valmistamiseks kasutatavate komponentide ebaseaduslik läbivedu oma territooriumilt ja võimalik salakaubandus. Samuti on oluline tõkestada massihävitusrelvade valmistamiseks kasutatavate komponentide või nende tootmisvahendite tootmine Eestis ning asjakohase oskusteabe levik. Selleks on seadusega rakendatud riiklik strateegilise kauba kontrolli süsteem, ametkondade kooskõlastatud tegutsemine ning laialdane rahvusvaheline koostöö, sh andmevahetus. Eesti tegevus on vastavuses rahvusvaheliste ekspordikontrolli põhimõtete ja Euroopa Liidu eeskirjadega.

Terrorismi tõkestamisel arendavad julgeolekuasutused kõrvuti siseriikliku tegevusega ka rahvusvahelist koostööd, esmajoones massihävitusrelvade leviku tõkestamiseks ning rahvusvahelise terrorismi võimalike rahastamisallikate väljaselgitamiseks ja likvideerimiseks.“

Terrorismivastase võitluse kontekstis tekitab muret, et tuumarelva üritavad omandada terrorismi toetamisega seostatavad riigid ja nende kaudu võivad massihävitusrelvad jõuda terroristlike organisatsioonideni. Oht, et tuumarelv lähemal ajal terroristide kätte jõuaks, on siiski jätkuvalt väike, sest terroristlikel organisatsioonidel ei ole sellist raha, mis lubaks neil tuumarelva soetada. Mõnevõrra odavamat bio- ja keemiarelva on terroristid aga juba omandanud – näitena võib tuua antraksi-kirjad ja 2002. aastal Inglismaal leitud ritsiini.

Hetkel puudub Eestis massihävitusrelvade kasutamise oht, samas aga on endiselt olemas tõenäosus, et Eestit püütakse massihävitusrelvade või nende osade transpordil transiitriigina ära kasutada. Eelkõige kujutab selles kontekstis ohtu Venemaa suur massihävitusrelvade baas oma kohati nõrga kontrolliga. Niisuguse ohu vältimiseks teeb Kaitsepolitseiamet tihedat koostööd välisriikide partnerteenistustega ning kogub teavet isikute kohta, kes võivad olla huvitatud või seotud strateegiliste ja kahese kasutusega kaupade salakaubaveoga.