Iga riigi ja selle elanike heaolu ja hea käekäigu tagamise aluseks on uuenduslik, nüüdisaegne, tugev, konkurentsivõimeline majandus.
Kaitsepolitsei tegevuse eesmärgiks majandusjulgeoleku tagamisel on ennetada majanduslikku survet, mis võiks kahjustada Eesti Vabariigi julgeolekut. See surve võib avalduda sõltuvuses välismaa turust, tarnijatest, tehnoloogiatest, kapitalist või tööjõust, samuti taristu haavatavuses välisinvestorite tegevusest. Mõistagi ei pea me ohu lähtekohaks Euroopa Liidu ja NATO partnerriike. Majandustegevuses on suurima julgeolekuriskiga valdkonnad endiselt energia-, transpordi- (sh transiidi-) ning IT-sektor, millele oma töös keskendume.
Majandusjulgeolekust oleme aastaraamatus kirjutanud alates 2005. aastast. Ohud ja riskid on jäänud valdavalt samaks. Nende intensiivsus muutub aegruumis koos majandustsüklitega. Kuigi oleme ennegi ohuna Venemaa kõrval välja toonud Hiina, siis praegu on Hiina muutunud nähtavamaks nii maailmamajanduses, Euroopa Liidus kui ka Eestis. Venemaalt lähtuv kapital on nüüd varjatum, sest väga palju kasutatakse teiste riikide juriidilisi isikuid ja ettevõtteid. Majandusjulgeoleku ja rahapesu asjades on oluline tuvastada majandusüksuse tegelik kasusaaja. Seega puhtalt statistikat vaadates ei saa kindel olla, et investeeringud pärinevad ka tegelikult Euroopa Liidu liikmesriikidest, mitte aga mõnest riigist, mis meie väärtusi ei jaga.
- Ühes sõbralike naaberiikidega on Eesti aastaid püüdnud suurendada oma energiasõltumatust. Eesti on uudses olukorras: 2019. aastal muutusime elektrienergia tootjast ja eksportijast netotarbijaks. See tähendab, et oleme alustanud elektri ostmist Eestile väljast, mitte tarbinud kohapeal toodetud elektrienergiat. Toimepidevuse ja varustuskindluse poolest kaasnevad sellega välisühendustest ja mujal toodetud elektrienergiast sõltuvuse riskid, mis võivad energiajulgeoleku ohtu seada.
- Transpordisektori olulisim projekt on Rail Baltic. Suuremahuliste taristuprojektide puhul hindame võimalikke riske nii korruptsiooni- kui ka laiemast julgeolekuvaatest. Taristu on oluline riigi elutähtsate teenuste toimimiseks ning koostööks liitlastega. Koos Eesti ja välisriikide pädevate asutustega tegeleme riskide ennetuse, tuvastuse ja tõkestusega. Strateegilises plaanis nähakse Rail Balticu projekti osana suuremast Euroopa Liidu transporditaristu arendusest. Rail Balticu kui uue transpordivõimaluse vastu on huvi üles näidanud ka Hiina Rahvavabariigi esindajad. Hiina n-ö põhjapoolse Siiditee48 eesmärgiks on luua maismaaühendus Põhja-Norra sadamast raudteed pidi Soome, Tallinna-Helsingi tunneli ning Rail Balticu kaudu Kesk-Euroopasse. Siinkohal on taristut kandvatel riikidel oluline kaitsta oma riigi ja rahva huve projektide teokstegemisel. See tähendab nii majanduslike, õiguslike, julgeolekualaste kui ka poliitiliste huvide ja väärtustega arvestamist.
- Rahvusvahelised sanktsioonid on kehtestatud riikide või režiimide suhtes, mis ohustavad rahu ja julgeolekut. Venemaa ei ole oma destabiliseerivat tegevust Ukraina vastu muutnud ning sanktsioonid kehtivad endiselt. Ukraina terviklikkuse, suveräänsuse ja sõltumatuse tagamiseks, Krimmi ja Sevastopoli ebaseadusliku annekteerimise vastu ning Venemaa destabiliseeriva tegevuse tõttu kehtestatud rahvusvahelised sanktsioonid on äärmiselt laiad. Need hõlmavad majandusressursse, rahalisi vahendeid ning relvaimporti ja -eksporti. Kaitsepolitseiameti ülesandeks on rahvusvaheliste sanktsioonide rikkumise kuritegude tõkestamine ja uurimine. Teeme koostööd ministeeriumite ja ametitega, kes on vastutavad rahvusvaheliste sanktsioonide rakendamise eest.
- Välisinvesteeringud aitavad kiiremini suurendada tootlikkust ja sissetulekuid. Välisinvesteeringute positiivse mõju kõrval ei tohi ära unustada, et neil võivad olla ka varjuküljed. Ükskõik millisesse majandusvaldkonda planeeritav või tehtav välisinvesteering tuleb tõkestada, kui see on seotud otseselt või kaudselt sanktsiooninimekirja kantud isikute või ettevõtetega. Investeeringu tegelikud kasusaajad ei tohi olla sanktsioonialused isikud ega ettevõtted. Selline investeering võib lühikest aega toota majanduslikku kasu, kuid tegelikult on see julgeolekut kahjustav tegevus. Arusaadavalt püüab Venemaa seada kahtluse alla sanktsioonide otstarbekust ja toimimist.
Julgeoleku seisukohalt on oluline tuvastada ja tõkestada välisinvesteeringud, mis kujutavad endast ohtu meie strateegilisele varale, olulisele taristule ja tarneahelale. Tundlikud valdkonnad julgeoleku tagamisel on veel kaitse- ja julgeolekutehnoloogia ning finantsvahendus. Kaitsepolitseiamet ja tema koostööpartnerid pööravad sellistele investeeringutele tähelepanu, kui need on seotud riikidega, mis püüavad kahjustada Eesti julgeolekut. Eestis tuleb läbi arutada välisinvesteeringute sõelumise49 õiguslikud alused, võttes arvesse nii julgeoleku kui ka investeeringute soodustamise põhimõtteid. Välisinvesteeringute sõelumisel on oluline, et meie kohustused ja võimalused oleksid sarnased Euroopa Liidu naaberriikidega, hoidmaks ära ebavõrdset konkurentsi investeeringute kaasamisel või julgeoleku haavatavust. Õiguslik regulatsioon peab looma raamistiku selleks, et tõkestada Eesti muutumist ohtlike välisinvesteeringute pelgupaigaks.