Majandusjulgeolek

Iga riigi ja selle elanike heaolu ja hea käekäigu tagamise aluseks on uuenduslik, nüüdisaegne, tugev, konkurentsivõimeline majandus.

Eesti ettevõtjate ja teadlaste edusammud uudsete tehnoloogiate arendamisel ja rakendamisel tekitavad üha suuremat huvi samas turuvaldkonnas tegutsevates välismaa ettevõtetes ja ka eriteenistustes. Teabe hankimine teaduslike saavutuste, uute tehnoloogiate, uudsete uuringulahenduste, aga miks mitte ka lihtsalt äriideede jms kohta võimaldab neid ellu rakendada ilma suuri kulutusi tegemata. Majandusluure ja tööstusspionaaži kaudu püütakse tugevdada riigi majandust. Luuretegevuse sihtmärgiks olevale ettevõttele võivad aga kaasneda tagajärjed majanduslikust kahjust kuni tegevuse lõpetamiseni välja. Riigi ja eriti väikeriigi seisukohast võrdub ettevõttele tekitatud kahju kogu riigile kahju tekitamisega: jäävad laekumata maksud, suurenevad kulud sotsiaalvaldkonnas, nõrgeneb riigi majandus.

Seepärast on majandusjulgeolek riigi julgeoleku tähtsamaid komponente. Tänapäeva maailm nõuab nii riigilt, ettevõtetelt kui ka kodanikelt üha rohkem majandusjulgeoleku küsimustele tähelepanu pööramist.

Kaitsepolitseiametil on julgeolekuasutusena Eesti majandusjulgeoleku tagamisel täita vastutusrikas roll: riik on teinud meile kohustuseks välisriigist lähtuva majandusluure ja tööstusspionaaži, sealhulgas välisriigi poolt majanduslike institutsioonide kaudu teostatava mõjutegevuse takistamise; samuti võitluse korruptsiooniga.

Majandusluure ja tööstusspionaaži tõkestamisel oleme täheldanud välisriikide eriteenistuste huvi eelkõige energiasektori vastu. Energiajulgeolek on riigile eluliselt tähtis. Iseseisva riigi puhul tähendab energiajulgeolek energiatarnete kindlust, sõltumatust ja mitmekesisust, investeeringuid ja olulisi objekte. See nõuab paljude riigiasutuste, riigi osalusega ettevõtete, aga ka eraettevõtete koordineeritud koostööd ning julgeolekuaspekti prioriteetsust oluliste tegevuskavade ja pikaajaliste strateegiate koostamisel ja elluviimisel.

Riigi finantsjulgeolek on seotud riigi efektiivse maksusüsteemi arendamisega ning maksude stabiilse laekumisega, samuti pangandussüsteemi ja investeeringute toimimisega ning riigipoolsete kontrollimehhanismide tagamisega ja rikkumiste tõkestamisega. Kaitsepolitsei tegevusvaldkonda kuulub ka sellise tegevuse tõkestamine, mis võib avaldada otsest negatiivset mõju riigi julgeolekule ja rahvusvahelisele mainele. Meie ülesanne on riigisaladuse kaitse ning riigivara ja eelarveliste vahendite ebaotstarbelise kasutamise tõkestamine.

Majandusjulgeoleku tagamine ei seisne kaugeltki ainult vastuluures. Väga oluline on riikliku otsustusmehhanismi sõltumatus väliskapitaliga seotud isikute mõjutegevusest. Siinkohal on teinekord küllaltki raske tuvastada, kas tegutsetakse firma, riigi või hoopis mõlema huvides korraga. Arvestades Eesti majanduse suhtelist väiksust tuleb suuremat tähelepanu pöörata ka kapitali konsolideerumisele. Tänane välismaa äripartner, kes saavutab mõnes riigile olulises sektoris liiga suure osakaalu, võib aastate pärast hakata mõjutama riigi sise- ja välispoliitikat. Harvad pole juhused, kui seda mõju püütakse kasutada ära vahetuskaubana ärieeliste saamiseks oma riigis.

Tööstusspionaaž liigitatakse luuretegevuse hulka ning kaitsepolitsei roll on tõkestada igasugune välisluure tegevus Eesti territooriumil.

Tööstusspionaaži kohta leiate põhjalikumad selgitused siit.

Oluliseks riigi majanduslikku konkurentsivõimet mõjutavaks teguriks on rahvusvaheline ja kodumaine usaldusväärsus riigi majandus- ja finantspoliitika vastu. See eeldab riiklike institutsioonide usaldusväärsust ning madalat korruptsioonitaset. On ju selge, et mida korruptiivsem on riik, seda väiksem on võimalus saada ettevõtluse edendamiseks hädavajalikke investeeringuid.

Korruptsiooni tõkestamise kohta leiate põhjalikumad selgitused siit.