Luurevaldkonnad ja ohud

Salakuulamine ei seisne üksnes riigisaladust sisaldava info kogumises, vaid ka välisriigi luure ülesandel muu antud ajas ja ruumis olulist tähtsust omava info kogumises ja tegevuste mõjutamises. Viimane võib tavaliselt puudutada näiteks riikidevahelisi läbirääkimisi, kus vajatakse eelteadmisi vastaspoole läbirääkijate taktika ja seisukohtade kindluse osas, avaliku diskussiooni tekitamist, laimukampaania alustamist. Samasse kategooriasse kuulub aga ka info riigi suhete, kontaktide ja koostöö ulatuse kohta rahvusvaheliste organisatsioonide ja teiste riikidega.

Kuivõrd ükski protsess, otsus ega dokument ei teki iseenesest, on luurevaldkonnaski esmatähtsaks inimene oma teadmiste ja oskuste, tugevuste ja nõrkustega. Tänapäeva tehnika pakub küll palju võimalusi luureinfo kogumiseks, kuid kõige vanem meetod – luurata läbi inimeste – toimib endiselt ja on jätkuvalt väga oluline. Vaenulikku spionaaživõrku meelitatakse tavapäraselt riigiametnikke, poliitikuid, ärimehi, ajakirjanikke, teadustöötajaid, sõjaväelasi, arvamusliidreid. Valdavalt kasutatakse ebaseaduslikule tegevusele kaasamisel ära isikute nõrkusi. Tihti on nõrkuseks isiku enda soov reeta oma riiki, kolleege, sõpru, andes vabatahtlikult infot vaenulikule eriteenistusele. Arenevaks suunaks on info hankimine infotehnoloogiliste arenduste kaudu nagu viirused, eriprogrammid jne.

Kaitsepolitsei hinnangul on luurete huvid Eestis olnud viimase kümne aasta jooksul laiemas plaanis järgmised:

  • NATO ja Euroopa Liidu poliitika
  • Eesti mõjukus ja otsused rahvusvahelistes organisatsioonides
  • Eesti sise-, välis- ja kaitsepoliitika
  • Eesti eriteenistused ja kaitsejõud
  • küberjulgeolek

Kõige tuntavam on Venemaa eriteenistuste Eesti-suunaline tegevus, mis on oma aktiivsuses olnud muutlik alates 1991. aastast, sõltuvalt nii Eesti kui ka Venemaa poliitilistest suundumustest. Näiteks võib eristada perioode kuni liitumiseni NATO ja EL-iga ning pärast seda. Oluliselt on kasvanud FSB sisejulgeolekuteenistuse roll luuretegevuse arendamisel Eesti suunal: värbamiskatsed, mõjuoperatsioonid, sise- ja välispoliitika jälgimine, piiriülese regionaalse koostöö jälgimine, majanduskoostöö mõjutamine.

Venemaa eriteenistuste peamisteks huvideks ja ringkondadeks, kust otsitakse infot ja kuhu ligipääse, on:

  • Eesti sõjaväelased, ametnikud ja diplomaadid
  • poliitikud ja arvamusliidrid
  • Vene kogukond ja selle mõjutamine poliitilistel eesmärkidel vastandumaks Eesti võimudele
  • Euroopa Liidu ja NATO poliitika
  • Eesti ja Venemaa suhted
  • infotehnoloogia, küberjulgeolek.

Juba aastaid on Venemaa luureteenistuste peamisi ülesandeid Eestis olnud sise- ja välispoliitika hoolikas jälgimine ning Venemaale oluliste sündmuste poliitiline mõjutamine. Venemaa territooriumilt lähtuvat luuretegevust iseloomustavad jätkuvad ja üha arvukamaks muutuvad Eesti kodanike ning Eesti elanike värbamise ja mõjutamise katsed. Iseloomulik on kaasmaalaste ärakasutamine poliitika või luure huvides tegelikku kaasmaalaslikku hoolt üles näitamata. Senine praktika kinnitab, et Venemaad külastavaid isikuid tülitatakse Vene eriteenistuste poolt aina sagedamini: nende seas on olnud riigiametnikke, ärimehi, väikeettevõtjaid, üliõpilasi.

Alati haaratakse kinni nn aktiivsete meetmete rakendamise võimalustest ehk infooperatsioonidest. Nende eesmärk on näidata Venemaad suursuguse võitlejana kõigi vaenlaste ja kõige ebamoraalse vastu. Teisi riike ja nende liidreid kujutatakse aga ebausaldusväärsetena. Süsteemselt luuakse pikaajalist negatiivse märgistusena mõjuvat, ent tõele mittevastavat kuvandit.

Vastuluure on osa Eesti riigi julgeoleku tagamise abinõude kompleksist. Eesti on vaenulike luureteenistuste huvisfääris. Kaitsepolitsei on tuvastanud vaenulikke luureohte ja tõkestanud neid edukalt. Kõigil on vaja endale teadvustada, et välisriigi luuretegevuse edukus sõltub just meie enda teadlikkusest ja distsipliinist anda aru oma suhete iseloomust ja võimalikest tagamaadest. Koostöö välisluuretega võib kaasa tuua pikaaegse vanglakaristuse. Vaenuliku eriteenistuse luuraja eesmärk on mitte pelgalt riigisaladuseks tunnistatud teabe ostmine või väljapetmine, vaid enamikul juhtudel klassifitseerimata tundliku info kogumine, isikuinfo kogumine ja mõjutustegevus eriti poliitilistes, sõjalistes ja majanduslikes küsimustes.