Luure ja vastuluure

Sarnaselt teistele maailma riikidele on Eesti Vabariik oma riigistruktuuride ja inimestega mitme võõrriigi eriteenistuste luuretegevuse sihtmärgiks. Eesti olukord on mõneti ainukordne, kuna oleme piiririigiks nii Vene Föderatsiooni ja Euroopa Liidu kui ka Vene Föderatsiooni ja NATO vahel. Meie territooriumil on liitlaste väekontingent ja lisaks oleme sügavalt integreerunud ELi ja NATO struktuuride ja poliitikaga. Mitmete maailma suurriikide eriteenistuste huvi Eesti Vabariigi ja siin toimuva vastu, aga samuti ka laiemalt teabe vastu, mida saab Eestist hankida näiteks NATO ja Euroopa Liidu aga ka teiste riikide vastu on seega oodatult kõrge. Esmalt elab siin arvukas vene keelt rääkiv kogukond ning Eestil on ühine piir Vene Föderatsiooniga. Piiririigina külastab Eestit regulaarselt märkimisväärne hulk isikuid, kes vaatamata oma elukutsele võivad olla vaid piiriületuste faktist tulenevalt vaenulike eriteenistuste sihtmärkideks. Kaitsepolitsei kogemuse põhjal muudab juba eraeluline või tööalane seotus Vene Föderatsiooniga koos regulaarse Venemaa külastamisega oluliselt suuremaks ka tõenäosuse, et eestimaalane satub Venemaal  eriteenistuste huviorbiiti. Samas on Eesti majandus osaks sügavalt integreerunud globaalses ja kiires muutuses maailmas. Meie teadus ja majandus on väga avatud ning varasemaga võrreldes oluliselt vähem seotud meid geograafiliselt ümbritsevate riikidega. Venemaa eriteenistuste tegevuse kõrval oleme selgelt sihtmärgiks ka teiste globaalsete ambitsioonidega suurriikide eriteenistustele ja selles osas ei ole muutust oodata ka tulevikus. Paratamatult seab vaenulike riikide eriteenistuste tänane süvenenud huvi Eesti vastu varasemaga võrreldes vastuluurele oluliselt kõrgemad professionaalsed nõudmised.

Kuni viimase ajani räägiti luuretegevusest peamiselt just salajase informatsiooni kogumise kontekstis. Tänaseks ei ole see lähenemine aga enam pädev. Luuretegevuse käigus kogutakse nii salajast kui ka ametkondlikku või lihtsalt sensitiivset või privaatset informatsiooni. Informatsioon võib puudutada poliitikat, tööprotsesse või siis konkreetse isiku eraelu. Kindlasti on kõik poliitika kujundamisega seotud ja avalikku võimu teostavad isikud vaenulike eriteenistuste sihtmärkideks. Oma igapäevatöös oleme näinud nii Vene Föderatsiooni kui ka teiste riikide eriteenistusi tundmas huvi Eesti erakondade ja poliitiliste ringkondade vastu. Samuti oleme näinud oodatult huvi nii riigikaitsesektori kui ka avaliku sektori vastu laiemalt. Lisaks on sihtmärkideks teadusringkonnad, ärivaldkonnas tegutsevad isikud ja ka ajakirjanikud. Huvi konkreetse isiku vastu võib olla ka operatsioonispetsiifiline ja nendel juhtudel ei ole enam pädevad eelpool toodud piirangud ja sihtmärgiks võib võrdväärselt olla nii põllumees, riigiametnik kui kultuuritegelane.

Tihti ei ole vaenuliku eriteenistuse luuretegevuse sihtmärgiks aga mingi konkreetne teave või siis seda teavet omav inimene, vaid mingi objekt, väeosa või asutus. Nendel juhtudel näeme piisavalt tihti eriteenistuste poolt suunatud isikuid, kes antud objektile juurdepääsu otsivad, objekte fotografeerivad või siis objektide ümbrust kaardistavad. Kuigi selline avalikus ruumis toimuv tegevus ei pruugi tunduda esmapilgul karistatava luuretegevusena siis tegevust tähelepanelikult dokumenteerides ja analüüsides võivad sellegi juures esineda riigivastase kuriteo tunnused. Eesti Vabariigis on karistatav näiteks ka riigi vastu suunatud vägivallata tegevus või siis vaenuliku eriteenistusega suhete loomine ja pidamine eesmärgiga abistada neid riigi vastu suunatud tegevuses. Eesti Vabariigi vastu suunatud luuretegevuse ulatusest annab tõestust ka viimaste aastate kohtupraktika, mida kajastame regulaarselt ka oma aastaraamatutes. Kaitsepolitseil puudub põhjus eeldada Eesti vastu suunatud luuretegevuse vähenemist lähiaastatel.

Inimallikate vahendusel teabe hankimine on aga lõpeks vaid üks luure meetoditest. Mitmete teiste meetodite kõrval on viimasel ajal üheks kõige levinumaks igal pool maailmas küberluure ehk siis infosüsteemidesse, arvutivõrkudesse ja sotsiaalvõrgustikesse sisse tungimine ja seal liikuva teabe kogumine ja ärakasutamine. Sarnaselt inimallikate vahendusel teostatavale luurele ei ole küberluure sihtmärgiks vaid riigisaladust sisaldavad arvutivõrgud. Tihti näeme vaenulike eriteenistuste tegevuse jälgi ka avalikes arvutivõrkudes ja sellekohaseid tõendeid oleme tuvastanud ka erakasutuseks mõeldud e-posti- ja sotsiaalmeedia kontodelt. Küberluure on selgelt kasvav oht, kuivõrd luure teostamine on klassikalise inimallikatel põhineva luurega võrreldes kordades odavam ning ohutum, kuid saadav tulu informatsiooni näol võib olla suur. Sellest tulenevalt on küberluure kättesaadav ka nende riikide eriteenistustele, kellel klassikalisemate luureliikide teostamiseks ressursse napib. Sellest tulenevalt on küberluure erinevate eriteenistuste poolt laialt praktiseeritav ning interneti globaalsusest tulenevalt võib selle taga tuvastada eriteenistusi, kellega traditsioonilisemate luureliikide osas kokkupuutumine võib olla suhteliselt ebatõenäoline, kas siis geograafiliste või finantsiliste piirangute tõttu. Küberluure tõkestamisel on oluline iga üksiku kasutaja tähelepanelikkus, ettevaatlikkus ja kahtlastest asjaoludest teavitamine. Tavakasutajate teadlikkuse tõstmine valitud sihtgruppide hulgas on üks neid väljakutseid, millega Kaitsepolitsei igapäevaselt kokku puutub.

Luureohu kasvamisega on samaaegselt suurenenud vajalike vastuluureliste tegevust hulk. Vastuluure ei ole alati spiooni või riigireeturi püüdmine või siis diplomaatilise katte all tegutseva luureohvitseri tegevuse dokumenteerimine ja vajadusel koostöös teiste riigiasutustega riigist lahkuma sundimine. Kasvanud on vajadus ennetavate ja tõkestavate tegevuste järele. Selles tulenevalt pühendamegi aina rohkem aega ühiskonna erinevate sihtgruppide harimisele ja võimalikke ohte tuvastama ja ennetama õpetavale koolitamisele.