Arvamus, nagu tähendaks kutse kaitsepolitseisse ainult seost kriminaalmenetlusega, ei pea paika. Tegelikkus on siiski hoopis teine – suhtleme palju ja valdavalt väljaspool kriminaalmenetlust.
Süütegude menetlemine on ainult osa Kaitsepolitseiameti ülesannetest. Märksa suurem roll on meie töös julgeolekuriskide ennetamisel ja võimalike kuritegude ärahoidmisel ning inimeste teavitamisel võimalikest ohtudest. Tõhusaimaks ja täiesti seaduslikuks vahendiks teavitustöös on vahetu silmast silma vestlus.
Kaitsepolitseiameti töötajaga vestlemist ei maksa kindlasti karta, tõenäoliselt tõuseb sellest kasu mõlemale poolele. Vestlus on meie jaoks peamisi võimalusi juba olemasolevatele või alles kujunevatele probleemidele ja ohtudele tähelepanu juhtimiseks, paremal juhul nende ärahoidmiseks, halvemal juhul leevendamiseks.
Vestluse sisu jääb kaitsepolitsei poolt konfidentsiaalseks ning eeldame oma vestluspartnerilt sama. Tegemist on vastastikuse usalduse küsimusega. Vestlus ei ole ülekuulamine.
Kutse ülekuulamisele
Ülekuulamisele võib kutsuda suuliselt, nt telefonitsi, või kirjalikult allkirja vastu antava kutsega. Ülekuulamise eesmärgist ei pea detailselt teavitama. Ilmumata jätmise korral on õigus kasutada ka sundtoomist.
Kogu kriminaalmenetluse ülekuulamisi käsitleva osa põhjalik seletamine läheks pikale, kel asja vastu rohkem huvi, soovitame lugeda kriminaalmenetluse seadustikku. Lühidalt võiks vaid niipalju öelda, et enne ülekuulamise algust tutvustatakse ülekuulatavale kõigepealt tema õigusi. Tunnistajal on õigus keelduda ütluste andmisest iseenda ja oma lähedaste vastu. Kahtlustataval ja süüdistataval on õigus ütluste andmisest üldse keelduda.
Ülekuulamisel teavitatakse ülekuulatavat enne salvestusseadme olemasolust ning märge seadme kasutamise kohta tehakse ka ülekuulamisprotokolli.
Julgeolekukontrolli vestlus
- Vestlus viiakse läbi kõigi riigisaladusele juurdepääsu loa taotlejatega ja nende juurdepääsuloa kehtivuse pikendamise taotlejatega, kelle puhul seda peetakse vajalikuks.
- Vestlus toimub üldjuhul Kaitsepolitseiameti peahoones Tallinnas, Toompuiestee 3. Erandjuhtudel ja kokkuleppel juurdepääsuloa taotlejaga võidakse vestelda ka Kaitsepolitseiameti regionaalsetes osakondades või Eesti Vabariigi diplomaatilises esinduses Brüsselis.
- Kui Teile on juba juurdepääsuluba taotlema hakates teada, et mingil kindlal ajavahemikul järgneva kolme kuu jooksul ei ole Teil võimalik vestlusele tulla, siis andke sellest teada, et menetleja saaks planeerida vestluse Teile võimalikult sobival ajal.
- Vestlusele tulles varuge vähemalt kaks tundi aega.
- Vestlust julgeolekukontrolli raames ei maksa karta. See ei ole ülekuulamine. Vestluse eesmärk, nagu ka kogu julgeolekukontrolli eesmärk, on saada infot, et anda hinnang Teie lojaalsusele, aususele ja usaldusväärsusele ning sellele, kas Te võite olla mõjutatav altkäemaksu või väljapressimisega või mõnel muul moel.
- Vestlusel esitatakse suure tõenäosusega küsimusi, mis puudutavad ka Teie eraelu. Mõnele küsimusele vastamine võib tekitada ebamugavust. Samas tasub siiski olla vestlusel aus, kuna meie julgeolekukontrolli menetlejad on kogenud töötajad ning neid on raske millegagi üllatada.
- Oluline on teada, et vestlusel valetamine või andmete varjamine võib hiljem tuua endaga kaasa juurdepääsuloa andmisest keeldumise.
- Vestlusele peaks kaasa võtma:
- isikut tõendav dokument;
- kui Teil on pangakontosid välismaal, siis konto väljavõtted, et kiirendada julgeolekukontrolli menetlust;
- kui Te ei märkinud ankeeti kõiki oma varasemaid töökohti, siis tööraamatu koopia.