Korruptsioonivastane tegevus

Kuidas võideldakse korruptsiooniga?

Korruptsiooniga võitlemine on mitme riigiasutuse ühine töö ametialaste süütegude ennetamiseks, tõkestamiseks ja avastamiseks. Selleks on Vabariigi Valitsus koostanud korruptsioonivastase strateegia aastateks 2013-2020, mille elluviimist koordineerib Justiitsministeerium.

  • Ennetamisel on peamiseks vahendiks inimeste teadlikkuse suurendamine teavituskampaaniate ja muu avalikkusega suhtlemise kaudu. Samuti tuleb korruptsiooniohtlikes valdkondades töötavaid inimesi koolitada, et anda neile juhtnööre korruptsiooni vältimiseks ning sellega võitlemiseks.
  • Tõkestamiseks võib pidada korruptsioonivastaste seaduste loomist, mis piiravad ametiisikutele lubatud töökohti, tegevusi ja toiminguid. Samuti on korruptsiooni tõkestavaks vahendiks huvide deklareerimine, mis peab tagama järelevalve, et ametiisikul poleks tekkinud korruptiivseid suhteid ja korruptiivsest tulust varasid.
  • Avastamine ja lahendamine seisneb süüteomenetlustes korruptsioonivastase seaduse või karistusseadustiku alusel. Tegemist võib olla nii väärtegudega töökoha-, tegevus- ja toimingupiirangute rikkumisel või ka kuritegudega nt altkäemaksu andmisel, vahendamisel või võtmisel.

 

Kaitsepolitseiameti roll korruptsioonivastases võitluses

Korruptsioonikuriteod on iseloomult varjatud ja kokkuleppelised kuriteod, mida on väga raske paljastada. Üldjuhul teavad korruptiivsest teost vaid kaks isikut nt altkäemaksu saaja ja andja. Kuna mõlemad pooled saavad teost isiklikku kasu ning kolmandate isikute huve see tõenäoliselt kahjustab, siis see teadmine jääbki nende vahele. Õiguskaitseorganid kasutavad erinevaid uurimismeetodeid, et saada jälile korruptiivsetele kokkulepetele, mida tavaelus on raske või isegi võimatu märgata. Peale kurjategijate päevavalgele toomise on korruptsioonikuritegudes oluline kriminaaltulu avastamine, jälitamine ja arestimine.

 

Korruptsioonivastases võitluses edu saavutamiseks tuleb tegeleda võimalikult laiahaardeliselt. Kõrgetasemeline korruptsioon on julgeolekuoht ning kaitsepolitsei tegeleb selle ärahoidmise ja tõkestamisega julgeolekuasutuste seaduses ettenähtud korras. Seega riigi julgeolekut ohustava korruptsiooniga võitlemine on oma olemuselt sarnane muude kaitsepolitseile pandud julgeolekualaste ülesannete täitmisega.

 

Korruptsioonisüütegude menetlejateks on üldjuhul Politsei- ja Piirivalveamet ning Vabariigi Valitsuse määruses sätestatud erandjuhtudel Kaitsepolitseiamet. Kaitsepolitseiametile on pandud ülesandeks menetleda korruptsioonisüütegusid, mille on toime pannud kõrgemad riigi- ja kohaliku omavalitsuse ametnikud:

  • Vabariigi President, Riigikogu liige, Vabariigi Valitsuse liige, riigikontrolör, õiguskantsler, kohtunik, prokurör; või valitsusasutuse, Riigikogu Kantselei, Vabariigi Presidendi Kantselei, Õiguskantsleri Kantselei, Riigikontrolli või kohtu või selle struktuuriüksuse juht või muu juhtimisülesandeid täitev ametnik või töötaja;
  • Kaitseväe juhataja, Kaitseväe juhataja asetäitja, väeliigi ülem, Kaitseväe struktuuriüksuse ülem, Kaitseliidu ülem või Kaitseliidu struktuuriüksuse juht või muu Kaitseväe ja Kaitseliidu juhtimisülesandeid täitev ametnik või töötaja, kes ei ole tegevväelane;
  • Tallinna, Tartu, Narva, Pärnu, Kohtla-Järve või Jõhvi kohaliku omavalitsuse üksuse või selle ametiasutuse juht või muu juhtimisülesandeid täitev ametnik või töötaja;
  • Eesti Panga, Finantsinspektsiooni, Riikliku Lepitaja Kantselei, riigitulundusasutuse, valitsusasutuse hallatava riigiasutusena Registrite ja Infosüsteemide Keskuse, Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi, Eesti Mereakadeemia, Sisekaitseakadeemia, Eesti Lennuakadeemia, Riigi Tugiteenuste Keskuse, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse, Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse ja Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku, riigi osalusega juriidilise isiku või selle kontserni või riigi asutatud juriidilise isiku või selle struktuuriüksuse juht või juhtimisülesandeid täitev ametnik või töötaja või muu juht- või järelevalveorgani liige, kui tema tegevusega võib kaasneda oht riigi julgeolekule.