Riigi majandusele: korruptsioon soodustab eelkõige ebavõrdsust ühiskonnas ja rikub ausa konkurentsi põhimõtteid. Majandussektoris põhjustab korruptsioon üldjuhul töö- ja teenusekvaliteedi langust ning kaupade ja teenuste hindade kasvu ning seda makstud altkäemaksude ja omastatud vara arvelt. See omakorda vähendab investeeringuid riiki ja ohustab jätkusuutlikku loomulikku arengut. Tekkiv varimajandus pidurdab innovatsiooni ning soodustab muu hulgas eelarve defitsiidi teket. Kahaneb riigi rahvusvaheline usaldusväärsus.
Riigi sisejulgeolekule: korruptsioon tekitab riigisiseseid kriise ja usaldamatust riigivõimu vastu, mille tulemusena kasvab muu hulgas kuritegevus ja väheneb turvalisus. Korruptsiooni kontrollimatu levik nõrgendab riigi sisemist ja välist kaitsevõimet, samuti võimendab äärmuslike ehk vägivalda õhutavate ideede või liikumiste tekkimist ja levikut. Tuleb arvestada, et korrumpeerunud ametnik on heaks sihtmärgiks ebasõbralike välisriikide luureteenistustele. Kokkuvõttes võivad ohtu sattuda demokraatia ja inimõiguste tagamine, sh riigikorraldus.