Korruptsiooni kuriteod

2016. aasta

Tartu Ringkonnakohus mõistis süüdi endise Kohtla-Järve linnapea Jevgeni Solovjovi konkurentsialases süüteos, omastamises, usalduse kuritarvitamises, altkäemaksu võtmises, ametialases võltsimises ja võltsitud dokumendi kasutamises. Sama kohtuotsusega mõisteti süüdi endine Kohtla-Järve aselinnapea Jüri Kollo omastamises ja ametialases võltsimises. Solovjov kasutas korduvalt ära oma ametiseisundit, luues põhjendamatult soodustingimusi tuttavatele ettevõtjatele, osutas neile kaasabi pakkumuskutse saajate ringi pääsemiseks ja hankevõidu saavutamiseks. Solovjov ja Kollo rikkusid linna varaliste huvide järgimise kohustust. Jevgeni Solovjovile mõisteti karistus 5 aastat vangistust 5-aastase katseajaga, Jüri Kollole 4 aastat ja 3 kuud vangistust 5-aastase katseajaga. Lisakaristusena keelati Solovjovil ja Kollol töötada 3 aasta jooksul riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuses või asutuses. Kriminaalasjas leidis tõendamist, et Jevgeni Solovjov ja Jüri Kollo panid toime varavastaseid ja ametialaseid kuritegusid. Toimepandud kuritegusid iseloomustab Solovjovi ja Kollo äärmine hooletus, mis ilmnes selles, et linnavalitsusele esitatud aktides näidati tööde tegemist konkreetsetel tänavatel suuremas mahus, kui oli selle tänava tegelik suurus, või suuremas mahus, kui sõlmitud leping ette nägi. Samuti oli näidatud tööde tegemist tänavatel, mida ei eksisteerinud või mis ei paiknenud Ahtme ja Järve linnaosas. Rikkumise jälgede kõrvaldamisele lisaks võltsiti Solovjovi kaasabil ja sekkumisel teeparanduse töömahte. Jevgeni Solovjov kaotas jõustunud süüdimõistva kohtuotsusega 2016. a augusti lõpus Kohtla-Järve linnapea ameti, kuid asus juba oktoobri esimestel päevadel tööle AS Uikala prügila tegevdirektorina. Uikala prügila kuulub Nikolai Ossipenkole, kelle huvides pani Solovjov linnapeana toime varavastaseid ja ametialaseid kuritegusid. Avaliku teenistuse seaduse ja korruptsioonivastase seaduse järgi ei või teenistusest vabastatud ametnik ühe aasta jooksul vabastamise päevast siduda end sellise eraõigusliku juriidilise isikuga, kelle üle ta viimase aasta jooksul on teinud vahetult või püsivalt järelevalvet. Süüdi mõistetud linnapea tööle asumisel vahetult pärast kohtulahendi jõustumist äriühingusse, mis kuulub isikule, kelle huvides linnapea pani toime varavastaseid ja ametialaseid kuritegusid, ei ole rikutud ametniku tegevuspiirangut, kui linnapea ei ole teinud järelevalvet selle äriühingu suhtes. Samas tõuseb üles ametniku usaldusväärsuse ja erapooletuse eetiline küsimus, kuidas peaks toimima ja millist mõju omama pöördukse efekt (revolving door) ehk avalikust sektorist tööle asumine eraettevõttesse ja vastupidi. Eelnimetatud endise linnapea tööle asumisel on viiteid korruptiivsele ringkaitsele ja eelnenud huvide konflikti hilisemale viljade lõikamisele. Korruptiivne ringkaitse võib mõjutada riigi põhiseadusliku korra tagamist Ida-Virumaa piirkonnas laiemalt ning vähendada elanike usku riigivõimu toimimisse. Jevgeni Solovjov ja Jüri Kollo tekitasid kuritegude toimepanemisega Kohtla-Järve linnale kahju solidaarselt 210 200 eurot ning Jüri Kollo tekitas eraldi kahju 840 069 eurot. Kriminaalmenetluses jäi Solovjovilt ja Kollolt kahju välja nõudmata põhjusel, et Kohtla-Järve linnavalitsus ei kasutanud selleks kannatanu õigust esitada tsiviilkahju nõue.

Tallinna Ringkonnakohus mõistis süüdi Tallinna Kesklinna Valitsuse endise linnaosa vanema Alar Nääme ametiisikule usaldatud muu võõra vara ebaseaduslikult enda kasuks pööramises isiku poolt, kes on varem toime pannud omastamise. Alar Nääme kandideeris 2015. a XIII Riigikogu valimistel Eesti Keskerakonna valimisnimekirjas nr 11, Võru-, Valga- ja Põlvamaa piirkonnas ning korraldas oma isikliku valimiskampaania käigus Tallinna Kesklinna Valitsuse ja Valga Linnavalitsuse vahel sõlmitud koostöökokkuleppe ettekäändel Valga Kultuuri-ja Huvialakeskuses valijatelt häälte saamise eesmärgil kaks tasuta kontserti. Nende kontsertide eest tasuti Tallinna linna eelarverahast 2 846,50 eurot. Ühepoolset tegutsemist ehk kontsertide korraldamist Tallinna Kesklinna Valitsuse poolt ja seejärel kontsertide toimumisest teavitamist ei saa käsitleda linnade koostööna ja seega ka mitte koostöölepingu raamesse jääva tegevusena. Koostöö eeldab mõlema poole ühist tegutsemist mingi eesmärgi nimel. Kontserdile kutsumise viis ainult valimisflaieritega, kontserdi ülesehitus tähelepanu suunamisega Alar Näämele, kontsertide ajastus vahetult enne valimisi ja ühel kontserdil jagatud valimisatribuutika näitasid, et kontserdi korraldamise tegelik eesmärk oli toetada Alar Näämet Riigikogu valimistel Valga piirkonnas. Alar Näämele mõisteti rahaline karistus 200 päevamäära.

Viru Maakohus mõistis süüdi endise Jõhvi Vallavalitsuse liikme majanduse alal Märt Maritsa altkäemaksu võtmises ja riigihangete nõuete rikkumises. Samas mõisteti süüdi ettevõtjad Allan Mänd altkäemaksu andmises ja Vladimir Graf riigihangete teostamise nõuete rikkumisele kaasaaitamises ja kihutamises. Marits pidi vastutasuna Männi ja viimasega seotud ettevõtte huvides oma ametiseisundi kasutamise eest saama pärast palgalise vallavalitsuse liikme ametikohalt lahkumist tööd Männi poolt rajatava kaubandus- ja vabaajakeskuse projektijuhina. Samuti täitis Marits enne projektijuhina ametlikult tööle vormistamist iga päev Männilt saadud ülesandeid, mis oma sisult olid analoogsed kaubandus- ja vabaajakeskuse projektijuhi töövaldkonnaga. Allan Mänd ostis Märt Maritsale vastutasuna Maritsa poolt Männi ja viimasega seotud 6 ettevõtte huvides oma ametiseisundi kasutamise eest sülearvuti. Märt Marits riigihankekomisjoni esimehena tegi teekatte taastusremondi hankes Vladimir Grafi palvel, tema kaasaaitamisel ja temaga kokkuleppel muudatused hanke kvalifitseerimistingimustes, mis võimaldas Grafi äriühingul osaleda riigihankes. Märt Maritsale ja Allan Männile mõisteti karistuseks 7 kuud ja 20 päeva vangistust. Vladimir Grafile mõisteti rahaline karistus 66 päevamäära.

2015. aasta

Riigikohtu 20.11.2015 otsusega mõisteti MTÜ Eesti Keskerakond peasekretär Priit Toobal ja MTÜ Eesti Keskerakond juriidilise isikuna süüdi dokumendi võltsimises, s.o. KarS § 344 sätestatud kuriteo toimepanemises. Priit Toobal võltsis 2010. a kolm ja 2011. a kaks MTÜ Eesti Keskerakond kassa sissetuleku orderit. 2010. a võltsitud orderitele kandis P. Toobal tegelikkusele mittevastavad andmed väidetavate sularahaannetuste kohta isikutelt, kes annetusi ei teinud. 2011. a kassa sissetuleku orderite võltsimise pani P. Toobal toime MTÜ Eesti Keskerakond töötajat P. V-i ära kasutades, andes viimasele korralduse kanda orderitele andmed, mille ebaõigsusest P. V. ei teadnud. P. Toobali teo tulemusena sai MTÜ Eesti Keskerakond kasutada teadmata päritoluga raha 2010.aastal 110 000 krooni ning 2011.aastal 4000 eurot. Sularaha, mis laekus süüdistuses nimetatud orderite alusel, kasutati Keskerakonna võlgnevuste tasumiseks.

Riigikohus leidis, et erakonna kassa sissetuleku orderid olid dokumendid, millega oli võimalik õigusi omandada. Nimelt oli võltsitud kassa sissetuleku orderitega võimalik tekitada õigusnäivus, et Keskerakonnale tuvastamata allikast laekunud raha on saadud füüsiliste isikute annetustest, mistõttu ei pea Keskerakond seda EKS § 12´3 lg 4 alusel annetajale tagastama ega riigile tasuma, vaid saab raha kasutada enda tegevuseks. P. Toobal pani teo toime kavatsetult.

Tulenevalt P. Toobali töölepingust, ametijuhendist ning Keskerakonna põhikirjast on P. Toobal peasekretärina käsitatav Keskerakonna juhtivtöötajana ja pädeva isikuna KarS § 14 lg 1 mõttes. P. Toobal pani kassa sissetuleku orderite võltsimise toime Keskerakonna huvides. Orderite alusel oli Keskerakonnal võimalik omandada õigusi, sh õigus kasutada orderil näidatud ja kassasse antud summat erakonna legaalses majandustegevuses. Seega suurendati Keskerakonna vara rahaga, mille päritolu on teadmata. Seetõttu karistati MTÜ-d Eesti Keskerakond P.Toobali tegude eest juriidilise isikuna KarS § 344 lg 2 järgi.

Riigikohtu sama otsusega jäeti muutmata Ivor Onksioni süüdimõistmine eraviisilises jälitustegevuses (KarS § 137 sätestatud kuriteo toimepanemises) ning Priit Toobali ja Lauri Laasi süüdimõistmine eraviisilisele jälitustegevusele kihutamises (KarS § 22 lg 2 - § 137 lg 1 sätestatud kuriteo toimepanemises). Kohtud tuvastasid, et Priit Toobali ja Lauri Laasi kallutusel sisenes Ivor Onksion ajavahemikus 19.06.2011 kuni 30.06.2011 vähemalt kolmel korral varjatult H. R-i elektronpostkasti, kogus sealt varjatult kirju, printis need välja ja edastas L. Laasile.Riigikohus tühistas Ivor Onksioni, Lauri Laasi ja Priit Toobali süüdimõistmise sõnumisaladuse rikkumises (KarS § 156 sätestatud kuriteo toimepanemises) ning mõistis I. Onksioni, L. Laasi ja P. Toobali sõnumisaladuse rikkumise toimepanemises õigeks. Ivor Onksionit karistas kohus rahalise karistusega 200 päevamäära summas 640 eurot.Lauri Laasit karistas kohus 9-kuulise vangistusega, mis jäeti KarS § 73 alusel tingimisi 3-aastase katseajaga täitmisele pööramata. Priit Toobalit karistas kohus liitkaristusena 1-aastase vangistusega, mis jäeti KarS § 73 alusel tingimisi 3-aastase katseajaga täitmisele pööramata. MTÜ-d Eesti Keskerakond karistas kohus rahalise karistusega summas 10 000 eurot. Kohtuotsuse leiab siit

 

Politsei- ja piirivalveameti logistikabüroo endine töötaja Heigo Kõrge mõisteti süüdi KarS § 201 lg 2 p 3, 4, § 294 lg 1 (enne 01.01.2015.a KarS § 293 lg 1) ja § 299 lg 1 ning Andrus Audova ja Eldur Jõgi KarS § 201 lg 2 p 3, 4 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. Heigo Kõrge, Andrus Audova ja Eldur Jõgi pöörasid neile ametiülesannete täitmise raames usaldatud Politsei- ja piirivalveameti autode remondiks ja hoolduseks mõeldud rahalisi vahendeid iseenda ja kolmandate isikute kasuks kokku 35 555,72 euro ulatuses. Heigo Kõrge, Andrus Audova ning Elduri Jõgi ja nendega seotud isikud ostsid liisingautodena politsei kasutuses olnud sõidukeid ja remontisid neid politsei rahadest peale omandamist ning tegid enne omandamist neile põhjendamatuid remontöid. Samuti võltsis Heigo Kõrge ametiisikuna selliselt omandada plaanitud sõidukite kahju hüvitise taotlusi eesmärgiga saada kindlustuselt soovitud remontööde teostamiseks hüvitist. Samuti võttis Heigo Kõrge oma ametiseisundi kasutamise eest korduvalt altkäemaksu. Heigo Kõrge võttis altkäemaksu ettevõtte esindajatelt kelle osas oli ta hankemenetluses ja lepingute täitmisel politsei esindaja. Altkäemaks seisnes Heigo Kõrge autole tasuta remontöödes ja hooldamises. Kohtuotsuse leiab siit

 

Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS-is (edaspidi EENEJ) katla- ja turbiiniseadmete teenistuse juhataja ametikohal töötanud Juri Roop mõisteti süüdi KarS § 294 ig 2 p 1, Igor Gerasjov KarS § 298 lg 2 p 1, 2 ning Valery Novozhilov KarS § 298 Ig 2 p 1, 2  kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. Kohtuotsusega konfiskeeriti Juri Roopilt ning jäeti konfiskeerimise asendamise tagamiseks aresti alla kokku 13 000 eurot. J. Roop võttis  altkäemaksu vastu 2015.a. kahel korral kokku 10 000 eurot enne hanke väljakuulutamist  teabe avaldamise eest ning hankedokumentatsiooni teabe lisamise eest, mis andis ettevõttele hankemenetluses eelise. Samuti võttis J. Roop altkäemaksu 3000 eurot Atümat OÜ juhatuse liikmetelt vastutasuna selle eest, et J. Roop tagas oma ametiseisundit ära kasutades Atümat OÜ ja AS EENEJ vahel sõlmitud töövõtulepingu toimimise. Kohtuotsuse leiab siit

 

Kaitseliidu Harju Maleva endine pealik Urmas Susi mõisteti Harju Maakohtu 07.08.2015 otsusega süüdi KarS § 201 lg 2 p 2, 3 ja 4, KarS § 344 lg 1 - § 22 lg 2 ja KarS § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. U. Susi pööras temale ametiülesannete täitmiseks usaldatud Kaitseliidu Harju Maleva rahalisi vahendeid iseenda ja kolmandate isikute kasuks kokku 45 911,25 euro ulatuses. Muuhulgas ehitas ta nende vahendite arvelt oma eramut, selle vee- ja soojussüsteemi ning remontis korduvalt ka isiklikku sõidukit. Samuti andis ta näiteks Kaitseliidu sõiduki kütusekaarti kasutada kolmandatele isikutele, kes ostsid sellega kütust 25 146,47 euro väärtuses ning selle eest kanti tema abikaasa kontole 16 279 eurot, mida viimane kasutas isiklikuks otstarbeks. U. Susi poolt dokumendi võltsimisele kallutamine seisnes selles, et ta lasi äriühingute esindajatel esitada tegelikkusele mittevastavad arved heakorrastustööde ja prügiveoteenuse osutamise eest, millist teenust tegelikult Harju Malevale ei osutatud. Samuti lasi U. Susi isikliku sõiduki remondiarvetele kanda Harju maleva sõiduki registreerimismärgi ja teostatud töödeks tegelikkusele mittevastavad remonttööd. Selliseid tegelikkusele mittevastavad arved esitas U. Susi Kaitseliidu Peastaabi raamatupidamisosakonda aktsepteerimiseks ja tasumiseks ning vastukaubaks sai ta äriühingutelt tellitud esemeid. U. Susi on hüvitanud Kaitseliidule tekitatud kahju 45 911,25 euro ulatuses. Kohus karistas U. Susi't 1 aasta ja 8 kuu pikkuse tingimisi vangistusega 3 aastase  katseajaga. Kohtuotsuse leiab siit.

 

Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Marina Kalistratova mõisteti Harju Maakohtu 26.10.2015 otsusega süüdi KarS § 299 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. M. Kalistratova poolt toimepandud dokumendi materiaalne võltsimine seisnes selles, et ta võltsis abiprokurörina kahtlustatava M. J. allkirja kahtlustatava nõusoleku protokollil, et lõpetada kriminaalmenetlus. M. Kalistratova poolt toimepandud dokumendi intellektuaalne võltsimine seisnes selles, et pärast allkirja võltsimist koostas ta samas kriminaalasjas kriminaalmenetluse lõpetamise määruse KrMS § 203 alusel, mille eelduseks oli eelnimetatud kahtlustatava nõusoleku protokolli vormistamine. Kohus karistas M. Kalistratova´t üheaastase tingimisi vangistusega 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseajaga. Kohtuotsuse leiab siit.

 

2014. aasta

Teabeameti endine töötaja Sergei Bõstrov mõisteti süüdi KarS § 201 lg 2 p 2, 3, 4, § 241 lg 1 ja § 183 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises, Pavel Kotkin, Ines Piibeleht ja Sven Randlane KarS § 201 lg 2 p 2, 3, 4 ja § 241 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises ning Lauri Vihula KarS 201 lg 2 p 2, 3, 4 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. S. Bõstrov, P. Kotkin, S. Randlane, I. Piibeleht ja L. Vihula omastasid ühtekokku üle 600 000 euro väärtuses ameti vara. Lisaks avalikustasid S. Bõstrov, P. Kotkin, S. Randlane ja I. Piibeleht neile tööalaselt teatavaks saanud riigisaladust. Samuti käitles S. Bõstrov ebaseaduslikult väikeses koguses narkootilist ainet kokaiini. Kohus karistas S. Bõstrovi 4 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega, P. Kotkinit 3 aasta pikkuse tingimisi vangistusega 4 aastase katseajaga, kusjuures koheselt kuulus mõistetud karistusest ärakandmisele 11 kuud vangistust, S. Randlast 2 aasta ja 4 kuu pikkuse tingimisi vangistusega 3 aastase katseajaga, kusjuures koheselt kuulus mõistetud karistusest ärakandmisele 6 kuud ja 24 päeva vangistust, I. Piibelehte 2 aasta pikkuse tingimisi vangistusega 3 aastase katseajaga, kusjuures koheselt kuulus mõistetud karistusest ärakandmisele 6 kuud ja 10 päeva vangistust, ning Lauri Vihulat 2 aasta ja 7 kuu pikkuse tingimisi vangistusega 4 aastase katseaja.

Tallinna Transpordiameti liiklusteenistuse liikluskorralduse osakonna endine juhataja Vello Lõugas mõisteti süüdi KarS § 293 lg 2 p 1, § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. V. Lõugas võttis mitme äriühingu esindajatelt kokku 482 762 krooni suuruses summas pistist Tallinna linna poolt tellitud liikluskorraldusvahendite paigaldus- ja hooldustööde teostamise ja vastuvõtmise korraldamise eest, samuti ühe liikluskorraldusskeemi kooskõlastamise eest. Lisaks koostas ja väljastas V. Lõugas ühe äriühingu nimelt mitu arvet talle pistist maksnud ettevõtetele tööde eest, mida tegelikkuses ei tehtud. Arvete alusel tekkis V. Lõugase esindataval äriühingul õigus nõuda ja vastu võtta arvete saajatelt tasu kokku summas 497 665 krooni. Kohus karistas V. Lõugast 2 aasta pikkuse tingimisi vangistusega 3 aastase katseajaga.

Balti Kaitsekolledži staabiülemana töötanud Paul-Indrek Rajamäe-Volmer mõisteti süüdi KarS § 201 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. P.-I. Rajamäe-Volmer omastas isikute grupis Balti Kaitsekolledži vara kokku vähemalt 24 373,86 euro suuruses summas, millega kaeti ebaseaduslikult kolledži töötajate ja nende pereliikmete isiklikke reisikulusid. Kohus karistas P.-I. Rajamäe-Volmerit 1 aasta ja 4 kuu pikkuse tingimisi vangistusega 3 aastase katseajaga.

Maanteeameti endine peadirektor Tamur Tsäkko mõisteti süüdi KarS § 201 lg 2 p 3 ja § 300 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. T. Tsäkko rikkus riigihangete teostamise nõudeid ning lubas ebaseaduslikult ühes riigimaantee renoveerimise hankelepingus enne selle sõlmimist vähendada hanketingimustega kokkulepitud tööde mahtu, jättes töövõtjale makstava tasu suuruse vähendamata. T. Tsäkko tegevuse tulemusena maksis riik maantee renoveerimisega tegelenud äriühingule ülemäärast tasu tööde eest, mida ettevõte kokkuleppel T.Tsäkkoga ei teostanud. Oma tegevusega tekitas T. Tsäkko riigile 33 668 euro suuruse kahju. Kohus karistas T. Tsäkkot 4 kuu pikkuse tingimisi vangistusega 3 aastase katseajaga.

Keskkonnaministrina töötanud Villu Reiljan mõisteti süüdi KarS § 293 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises, põllumajandusministrina töötanud Ester Tuiksoo KarS § 293 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning Maa-ameti endine peadirektor Kalev Kangur KarS § 293 lg 2 p 1 ja 4 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. V. Reiljan ja K. Kangur võtsid korduvalt vastu pistist ja nõustusid seda tulevikus vastu võtma mitme äriühingu esindajalt, lubades kasutada ja kasutades ära oma ametiseisundit looduskaitseseaduse rakendamisel samade äriühingutega seotud isikutele kuuluvate looduskaitseliste piirangutega kinnisasjade vahetamisel riigile kuuluvate kinnisasjade vastu. Ametiseisundi ärakasutamise eest vastutasuna lubas ühe kinnisasjade vahetamisest huvitatud äriühingu esindaja oma varaliste vahendite arvel V. Reiljanile tulevikus osalust ühes teises juriidilises isikus. Samuti andis sama kinnisasjade vahetamisest huvitatud äriühingu esindaja V. Reiljani palvel tema tuttava kasutusse tasuta korteri. K. Kangur sai mitme kinnisasjade vahetamisest huvitatud äriühingu esindajatelt võimaluse varjatult finantseerida looduskaitseliste piirangutega kinnistute ostu läbi samade ettevõtete, mis võimaldas tal lõppkokkuvõttes saada kasu kinnistute vahetamisest ja riigilt vahetuse käigus saadud kinnistute müügist. Lisaks lubas ühe kinnisasjade vahetamisest huvitatud äriühingu esindaja K. Kanguril kasutada viimasega seotud kinnisasjade vahetustehingute tegemiseks oma äriühingu tütarettevõtet, finantseerides seda ise laenuga ning luues seeläbi K. Kangurile võimaluse osaleda äritegevuses ja saada kasu. Omavahelise kokkuleppe kohaselt pidi K. Kangur või temaga seotud isik hiljem sama ettevõtte omandama. Samuti tasus sama kinnisasjade vahetamisest huvitatud äriühingu esindaja näiteks K. Kanguri kasutuses oleva korteri sisekujunduse ja mööbli eest. Lisaks said nii V. Reiljan kui ka K. Kangur kokkuleppel kinnisasjade vahetamisest huvitatud äriühingutega võimaluse suunata riigilt vahetuse käigus saadud kinnistuid oma tuttavatele. E. Tuiksoo võttis vastu pistist ühe kinnisvaraga tegeleva äriühingu esindajalt, tegutses oma ametiseisundit ära kasutades selle nimel, et tema poolt juhitud ministeerium sõlmiks uute ruumide rentimiseks lepingu just selle ettevõttega. Ametiseisundi ärakasutamise eest sai E. Tuiksoo äriühingu esindajalt enda kasutusse tasuta korteri. Kohus karistas V. Reiljanit 3 aasta ja 6 kuu pikkuse tingimisi vangistusega 4 aastase katseajaga, E. Tuiksood 3 kuu pikkuse tingimisi vangistusega 3 aastase katseajaga ning K. Kangurit 4 aasta ja 6 kuu pikkuse tingimisi vangistusega 5 aastase katseajaga. Kuritegude toimepanemises osalenud äriühinguid karistati rahaliste karistustega kokku 925 823 euro suuruses summas.

Põllumajandusministri nõuniku ja Maaelu Edendamise Sihtasutuse nõukogu liikmena töötanud Alar Oppar mõisteti süüdi KarS § 293 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. A. Oppar võttis ühe äriühingu esindajalt pistist, lubades tagada samale ettevõttele ministeeriumi ja selle haldusala asutuste poolt soodsad tingimused kalakasvatuse rajamise projekti rahastamiseks erinevatest meetmetest, sealhulgas Euroopa Kalandusfondist ning riigigarantiiga laenude abil. Vastutasuks oma ametiseisundi ärakasutamise eest sai A. Oppar sama ettevõtte esindajalt pistisena soodustingimustel laenu 400 000 krooni ning väidetava töötasu ettemaksuna 531 000 krooni. Samuti nõustus A. Oppar äriühingu esindaja ettepanekuga, et pärast riigiteenistusest lahkumist saab ta ettevõttes 2% suuruse osaluse ja asub tööle sama kalakasvatuse projekti juhtimisel. Kohus karistas A. Opparit 6 kuu pikkuse tingimisi vangistusega 3 aastase katseajaga.

AS-i Eesti Energia Tehnoloogiatööstus endine tootmisdirektor Ago Jakobson mõisteti süüdi KarS § 294 lg 2 p 1, 3 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemisestootmisosakonna endine juhataja Alexey Andreev KarS § 294 lg 2 p 1 ja 3 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises ning tootmise ettevalmistamise osakonna endine juhataja Tarmo Vahtra KarS § 294 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. A. Jakobson, A. Andreev ja T. Vahtra võtsid altkäemaksu mitme äriühingu esindajatelt, aidates vastutasuna oma ametiseisundit ära kasutades ebaseaduslikult kaasa sellele, et altkäemaksu maksnud isikutega seotud ettevõtted võidaksid AS-i Eesti Energia Tehnoloogiatööstus poolt väljakuulutatud hankeid ja saaksid seeläbi tellimusi. Ettevõtjate poolt pakutud altkäemaksust sai A. Jakobson kätte kokku 16 100 eurot, A. Andreev kokku 5 900 eurot ja T. Vahtra 900 eurot. Kohus karistas A. Jakobsoni 3 aasta ja 5 kuu pikkuse tingimisi vangistusega 3 aasta ja 6 kuuse katseajaga, kusjuures koheselt kuulus mõistetud karistusest ärakandmisele 8 kuud vangistust, A. Andreevit 3 aasta ja 1 kuu pikkuse tingimisi vangistusega 3 aasta ja 2 kuuse katseajaga, kusjuures koheselt kuulus mõistetud karistusest ärakandmisele 6 kuud vangistust ning Tarmo Vahtrat 2 kuu pikkuse tingimisi vangistusega 3 aastase katseajaga.

Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri piirivalvebüroo endine vanemkonstaabel Oleg Botšin mõisteti süüdi KarS § 294 lg 2 p 1, § 296 lg 2 p 1 ning § 391 lg 2 p 1, 2 ja § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. O. Botšin aitas ametiisikuna oma ametiseisundit ära kasutades ebaseaduslikult kaasa sigarettide salakaubaveole üle riigipiiri, saades selle eest vastutasuks korduvalt altkäemaksu kokku 620 euro suuruses summas. Samuti kaasas O. Botšin oma tegevusse ühe teise ametniku, jagades temaga salakaubavedajatelt saadud altkäemaksusummasid. Kohus karistas O. Botšini 2 aasta ja 4 kuu pikkuse tingimisi vangistusega 4 aastase katseajaga, kusjuures koheselt kuulus mõistetud karistusest ärakandmisele 10 kuud vangistust.

Sotsiaalministri nõunikuna töötanud Anders Tsahkna mõisteti süüdi KarS § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises ning Balti Radiodiagnostika OÜ KarS § 344 lg 2 ja § 345 lg 2 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. A. Tsahkna esitas Balti Radiodiagnostika OÜ juhatuse liikmena ühele teisel äriühingule fiktiivseid arveid kogusummas 107 990, 23 eurot tervishoiuteenuste eest, mida tegelikkuses ei osutatud. Kuna esitatud fiktiivseid arveid kajastati Balti Radiodiagnostika OÜ raamatupidamises maksuvaba käibena, siis vabanes äriühing nende arvetega muuhulgas kohustusest tasuda käibemaksu. Kohus karistas A. Tsahknat 4 kuu pikkuse tingimisi vangistusega 3 aastase katseajaga ning Balti Radiodiagnostika OÜ-d rahalise karistusega 5 000 eurot.

Maksu- ja Tolliameti uurimisosakonna Ida talituse endine vaneminspektor Sergei Platonov mõisteti süüdi Kar§ 294 lg 2 p 1 ja § 3161 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises, Vassili Satšuk KarS 298 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning Sergey Zykov KarS § 296 lg 1 ja § 298 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. S. Platonov lekitas Ida-Virumaa organiseeritud kuritegevusega seostavatele Vassili Satšukile ja Sergey Zykovile oma menetluses oleva kriminaalasja kohtueelse menetluse ja jälitusmenetluse andmeid, saades selle eest vastutasuks altkäemaksu. Samuti aitas S. Platonov ise vahetult kaasa salasigarettide üle riigipiiri toimetamisele. Kohus karistas S. Platonovi 2 aasta pikkuse vangistusega, S. Zykovit koos talle varem mõistetud karistuse ärakandmata osaga kokku 5 aasta ja 7 kuu pikkuse vangistusega ning V. Satšukki 1 aasta pikkuse tingimisi vangistusega, kusjuures koheselt kuulus mõistetud karistusest ärakandmisele 1 kuu ja 21 päeva vangistust.

Eesti Kaitseväe mereväe materjaliteenistuse endine ülem Marek Vesiaid mõisteti süüdi KarS § 3001 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. M. Vesiaid tellis ametiisikuna mereväele teenuseid ja kaupu tema endaga seotud kahelt äriühingult kokku 90 450, 09 euro suuruses summas, rikkudes sellega suures ulatuses korruptsioonivastases seaduses sätestatud toimingupiiranguid. Kohus karistas M. Vesiaidi rahalise karistusega 3 525 eurot.

Tartu Linnavalitsuse haridusosakonna endine peaspetsialist Irina Aab mõisteti süüdi KarS § 201 lg 2 p 2, 3, 4, § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises ning Tartu Kivilinna Gümnaasiumi endine direktor Ants Serk ja Tartu Kommertsgümnaasiumi endine direktor Priit Hänni KarS § 201 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. I. Aab omastas Tartu Linnavalitsuse haridusosakonna finantsala peaspetsialisti ja osakonnajuhataja kohusetäitjana osaliselt koostöös A. Serki ja P. Hänniga ning 2012. aastal süüdi mõistetud Tartu Linnavalitsuse haridusosakonna juhataja Boris Goldmani ja Tartu Annelinna Gümnaasiumi direktori Jevgenia Lindevaldtiga Tartu linna vara ühtekokku 143 980, 87 euro suuruses summas. Seejuures esitas I. Aab mitme äriühingu nimelt Tartu Linnavalitsuse haridusosakonnale, Tartu Kommertsgümnaasiumile, Tartu Annelinna Gümnaasiumile, Tartu Kivilinna Gümnaasiumile ja Tartu  Slaavi  Gümnaasiumile fiktiivseid arveid kaupade ja teenuste eest, mida tegelikult ei müüdud ega osutatud. Lisaks soetas I. Aab Tartu Linnavalitsuse haridusosakonna ametiisikuna kaubamaja kinkekaarte, mida kasutas hiljem muuhulgas isiklike ostude eest tasumiseks. Samuti ostis I. Aab koos oma elukaaslase Jüri Karuga Tartu linna raha eest isiklikuks tarbeks kaupu, mille eest tasumise korraldas I. Aab Tartu Linnavalitsuse haridusosakonna ametiisikuna võltsitud arvete alusel. Kohus karistas I. Aabi 3 aasta ja 6 kuu pikkuse tingimisi vangistusega 3 aastase katseajaga, kusjuures koheselt kuulus mõistetud karistusest ärakandmisele 5 kuud ja 27 päeva vangistust. A. Serki karistas kohus 6 kuu pikkuse tingimisi vangistusega 3 aastase katseajaga ning P. Hännit 4 kuu pikkuse tingimisi vangistusega 3 aastase katseajaga.

2013. aasta

Tallinna Linnavalitsuse abilinnapea endine nõunik Ivo Parbus mõisteti süüdi KarS § 293 lg 2 p 1, 2, 4 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises, Kristiine linnaosa vanema endine asetäitja Aleksander Raide KarS § 297 lg 2 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises  ning SA Jüri Vilmsi Sihtkapital juhatuse liige Elmar Sepp KarS § 293 lg 2 p 1, 2, 4 ja § 22 lg 2 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. I. Parbus võttis mitme äriühingu esindajalt ja eraisikult asjana, kinkekaartide ja -tšekkidena ning sularahas isiklikult korduvalt pistist kokku 140 410 krooni väärtuses ning lisaks nõustus pistise saamisega veel vähemalt 10 000 krooni väärtuses. Üheks pistise lubajaks ja maksjaks I. Parbusele oli linnaametnikuna töötanud A. Raide. Samuti nõustus I. Parbus E. Seppa poolt kihutatuna nõudma ja võtma mitme äriühingu esindajalt korduvalt vastu pistist kokku 800 000 krooni väärtuses, mis kanti annetustena SA Jüri Vilmsi Sihtkapital pangakontole. Vastutasuks saadud pistise eest aitas I. Parbus ametiisikuna järelevalve teostamise käigus lahendada samade isikute huvides mitmete kinnistute detailplaneeringute menetlemisel tekkivaid probleeme ning kiirendada nende menetlemist Tallinna Linnaplaneerimise Ametis. Samuti osutas I. Parbus ametiisikuna vastutasuks saadud pistise eest järelevalve teostamise käigus kaasabi ühe hoone ebaseadusliku juurdeehituse seadustamiseks esitatud ehitusloa taotluse menetlemisele. Kohus karistas I. Parbust 3 aasta pikkuse vangistusega ning A. Raidet ja E. Seppa 2 aasta ja 6 kuu pikkuse tingimisi vangistusega 4 aastase katseajaga, kusjuures koheselt kuulus mõistetud karistusest ärakandmisele 5 kuud vangistust. Kuritegude toimepanemises osalenud äriühinguid karistati rahaliste karistustega kokku 1 350 000 euro suuruses summas.

Marko Loim mõisteti süüdi KarS § 275 ja 319 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. M. Loim laimas Keskkriminaalpolitsei menetlusbüroo talituse juhti, rääkides mitmele tuttavale isikule, et politseiametnik on temalt isiklikult võtnud vastu raha vastutasuna oma ametipositsiooni ärakasutamise eest raha maksja huvides. Seejuures oli M. Loim teadlik, et politseiametnik tegelikult midagi sellist teinud ei ole. Samuti esitas M. Loim Kaitsepolitseiametile avalduse, mis sisaldas teadvalt vale kuriteokaebust sama politseiametniku poolt väidetavalt toimepandud pistise ja altkäemaksu võtmise kohta. Kohus karistas M. Loimi koos talle varem mõistetud karistuse ärakandmata osaga kokku 2 aasta 9 kuu ja 28 päeva pikkuse vangistuse.

Politsei- ja Piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakonna valvebüroo endine peaspetsialist Urmas Tangsoo mõisteti süüdi KarS § 293 lg 2 p 1 ja § 25 lg 1, 2 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. U. Tangsoo sai ühe äriühingu esindajalt korduvalt pistist, kindlustades ametiisikuna vastutasuks sama äriühingu poolt Politsei- ja Piirivalveametile teostatud tööde probleemideta vastuvõtmise. Kohus karistas U. Tangsood 6 kuu pikkuse tingimisi vangistusega 3 aastase katseajaga.

Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklustalituse endine ülemkomissar Marek Tiirats mõisteti süüdi KarS § 201 lg 2 p 1, 3, 4 ning § 418 lg 2 p-de 1, 3 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. M. Tiirats omastas ametiisikuna korduvalt isikute grupis koos Lõuna Politseiprefektuuri endise politseiprefekti Aivar Otsalti ja kriminaaltalituse komissari Janek Pritsiga prefektuuri ametisõidukite tankimiseks ettenähtud mootorikütust. Samuti käitles M. Tiirats ebaseaduslikult kahte tulirelva, omamata relvade käitlemiseks vajalikku soetamis- ja relvaluba. Kohus karistas M. Tiiratsit rahalise karistusega.

Keskkonnainspektsiooni Võrumaa osakonna Põlva büroo endine juhataja Margus Lehiste mõisteti süüdi KarS § 201 lg 2 p 3 ja § 22 lg 3 ning KarS § 294 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. M. Lehiste küsis ja võttis riiklikku järelevalvet teostava ametiisikuna korduvalt vastu altkäemaksu ühelt eraisikult, võimaldades tal vastutasuna teostada ebaseaduslikult püügikeelu aegadel mõrdadega kalapüüki. Samuti aitas M. Lehiste ametiisikuna kaasa Riigimetsa Majandamise Keskusele kuulunud metsamaterjali omastamisele. Kohus karistas M. Lehistet 2 aasta 4 kuu pikkuse tingimisi vangistusega 4 aastase katseajaga. 

2012. aasta

Kaitsepolitseiameti endine juhtivspetsialist Indrek Põder mõisteti süüdi KarS § 294 lg 2 p 1, 2, 4 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. I. Põder sai mitmelt eraisikult korduvalt suures ulatuses kokku vähemalt 276 198 euro suuruses summas altkäemaksu, millest 178 358 eurot läks vahetult tema isiklikku kasutusse. Lisaks nõudis I. Põder mitmelt eraisikult veel altkäemaksu kokku vähemalt 1 577 772 euro suuruses summas. I. Põder lubas vastutasuks kasutada ja ka kasutas ebaseaduslikult ära oma ametiseisundit politseiametnikuna samade eraisikute huvides. Kohus karistas I. Põder’it 4 aasta pikkuse vangistusega.

Politsei- ja Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei menetlusbüroo endine vanemuurija Maksim Viks mõisteti süüdi KarS § 294 lg 1 ja § 25 lg 2, § 418 lg 2 p 1 ja § 4181 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. M. Viks võttis ühelt eraisikult kokku 2 000 eurot altkäemaksu, lubades vastutasuks sama eraisiku huvides kasutada ebaseaduslikult ära oma ametialast positsiooni ning kriminaalpolitseinikule kättesaadavaid töövahendeid ja informatsiooni. Lisaks soetas M. Viks ebaseaduslikult endale registreerimata sileraudse jahipüssi, vintpüssi relvaluku ning tsiviilkäibes keelatud eriohtlikkusega laskemoona, hoides neid oma elukohas ja sõiduautos. Kohus karistas M. Viksi 2 aasta ja 7 kuu pikkuse tingimisi vangistusega 3 aastase katseajaga, kusjuures koheselt kuulus mõistetud karistusest ärakandmisele 5 kuud vangistust.

Keskkonnainspektsiooni Lõuna regiooni endine peainspektor-nõunik Tõnis Saariste mõisteti süüdi KarS § 2911, § 293 lg 1 ja § 294 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. T. Saariste jättis ametiisikuna tõkestamata oma tuttavate poolt toimepandud kalapüüginõuete tõsised rikkumised ning osutas nendele rikkumistele omapoolset kaasabi. Seejuures sai T. Saariste samadel tuttavatel oma ametiseisundi ebaseadusliku ärakasutamise eest korduvalt altkäemaksu. Samuti võttis T. Saariste ühe kalaäris tegutseva äriühingu juhatuse liikmelt vastu pistist, jättes vastutasuna sama äriühingu osas riikliku järelevalve teostamata. Kohus karistas T. Saaristet 2 aasta ja 6 kuu pikkuse tingimisi vangistusega 3 aastase katseajaga, kusjuures koheselt kuulus mõistetud karistusest ärakandmisele 1 kuud ja 1 päeva vangistust.

Koidula piiritollipunkti endine tolliinspektor Andres Vako mõisteti süüdi KarS § 294 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. A. Vako võttis isikute grupis koos ametialaste kuritegude toimepanemises 2007. aastal osaliselt süüdi mõistetud tolliinspektoritega ühelt eraisikult altkäemaksu tuvastamata summa ulatuses. Isikud, kellega koos Vako toimepandud kuriteos süüdi mõisteti, on eraldi kohtuotsuse alusel karistatud samas episoodis 236 000 krooni ulatuses altkäemaksu võtmises. Vastutasuks lubasid tolliinspektorid oma tööl oleku ajal sama eraisiku poolt veetava kauba (sh. piraatkauba) takistamatult Venemaalt Eesti Vabariiki, vajadusel ilma täielikku tollikontrolli teostamata. Kohus karistas A. Vakot 2 aasta pikkuse tingimisi vangistusega 2 aastase katseajaga, kusjuures koheselt kuulus mõistetud karistusest ärakandmisele 4 kuud ja 26 päeva.

Murru Vangla vangistusosakonna endine valvur Olaf Tšarnetski mõisteti süüdi KarS § 113 ja § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. O. Tšarnetski aitas ametiisikuna kaasa vanglas kinnipeetava isiku tapmisele, toimetades ta ühe eluaegselt kinnipeetava isiku palvel teiste kinnipeetavate kambrisse, kus talle arveteõiendamise käigus tekitati eluohtlikud kehavigastused. Seejärel toimetas O. Tšarnetski eluohtlikult vigastatud kinnipeetava, teda kahelt poolt talutanud kinnipeetava abil tagasi oma kambrisse, kus ta samal õhtul suri saadud vigastustesse. Kohus karistas O. Tšarnetskit 3 aasta pikkuse vangistusega.

Veterinaar- ja Toiduameti endine peadirektori asetäitja Vladimir Razumovski mõisteti süüdi KarS § 293 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. V. Razumovski sai oma venna vahendusel Venemaale ja Ukrainasse külmutatud kala termosvagunitega vedavatelt ärimeestelt kokku 10 662 euro suuruses summas pistist vedu lubavate sertifikaatide väljastamise eest. Kohus karistas V. Razumovskit 1 aasta ja 6 kuu pikkuse tingimisi vangistusega 3 aastase katseajaga.

Haridus- ja Teadusministeeriumi infosüsteemide talituse juhataja Jaanus Christoffel mõisteti süüdi KarS § 293 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. J. Christoffel sai ühe äriühingu esindajalt pistisena tasuta Iirimaa reisi ja restorani kinkekaardi kokku 684,25 euro väärtuses, kindlustades vastutasuks ministeeriumi infotehnoloogiavahendite soetamise samalt äriühingult. Kohus karistas J. Christoffelit 1 aasta pikkuse tingimisi vangistusega 3 aastase katseajaga.

Põhja Regionaalse Maanteeameti endine direktor Erkki Mikenberg mõisteti süüdi KarS § 400 lg 1, 2 ja § 22 lg 2 (alates 27.02.2010.a KarS § 400 lg 2 p 1, 3 ja lg 4 ning § 22 lg 2) järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. E. Mikenberg kallutas ametiisikuna oma tuttava äriühingut sõlmima konkurentsi kahjustavat kokkulepet ning kooskõlastama hinna- ja muid tingimusi ühe riigile kuuluva äriühinguga, tagades seeläbi riigimaanteede defektide inventeerimise tööde riigihanke suunamise oma tuttava äriühingule. Kohus karistas E. Mikenbergi rahalise karistusega.

Keskkonnainspektsiooni haldusosakonna endine vanemspetsialist Raivo Kütt mõisteti süüdi KarS § 3001 lg 2 ja § 400 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. R. Kütt suunas kahel korral Keskkonnainspektsiooni poolt läbiviidud mootorpaatide ning nende lisavarustuse soetamise riigihanked oma tuttavate äriühingute kaudu talle endale kuuluvale äriühingule, rikkudes sellega korruptsioonivastases seaduses kehtestatud toimingupiiranguid suures ulatuses. Lisaks sõlmis R. Kütt talle kuuluva äriühingu nimel ja huvides tuttavate äriühingutega konkurentsi kahjustava kokkuleppe, mille eesmärgiks oli võita Eesti Maaülikooli poolt läbiviidud uurimislaeva ja selle lisaseadmete soetamise riigihange. Kohus karistas R. Kütti rahalise karistusega.

Tallinna Transpordiameti liiklusteenistuse endine direktor Mati Songisepp mõisteti süüdi KarS § 293 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. M. Songisepp sai kahe äriühingu esindajatelt kokku 144 082,94 euro suuruses summas pistist neilt Tallinna linna liikluskorraldusvahendite paigaldus- ja hooldustööde tellimise, vastuvõtmise ja tasu maksmise korraldamise eest. Kohus karistas M. Songiseppa 3 aasta pikkuse tingimisi vangistusega 3 aastase katseajaga.

Tartu Linnavalitsuse haridusosakonna endine juhataja Boris Goldman mõisteti süüdi KarS § 201 lg 2 p 1, 3, 4 ja § 202 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises ning Tartu Annelinna Gümnaasiumi endine direktor Jevgenia Lindevaldt KarS § 201 lg 2 p 2, 3, 4 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. B. Goldman omastas isikute grupis talle usaldatud Tartu linna vara kokku 15 660,56 euro suuruses summas, kasutades Tartu Linnavalitsuse poolt soetatud kaubamaja kinkekaarte muuhulgas isiklike ostude eest tasumiseks. Lisaks omastas B. Goldman isikute grupis talle usaldatud Tartu linna vara veel kokku vähemalt 1 302,58 euro suuruses summas, kinnitades ühe äriühingu poolt Tartu Linnavalitsusele esitatud arved, mis sisaldasid muuhulgas B. Goldmani isiklikke kulutusi. Samuti omandas B. Goldman Tartu linnalt omastatud fotoaparaadi koos mälukaartidega ning kasutas neid oma isiklikuks tarbeks. J. Lindevaldt omastas isikute grupis talle usaldatud Tartu linna vara kokku 77 163,37 euro suuruses summas, aktsepteerides kahe äriühingu poolt Tartu Annelinna Gümnaasiumile esitatud fiktiivsed arved ja nende alusel põhjendamatute väljamaksete tegemise. Kohus karistas B. Goldmani 1 aasta pikkuse tingimisi vangistusega 3 aastase katseajaga ning J. Lindevaldti 2 aasta ja 6 kuu pikkuse tingimisi vangistusega 3 aastase katseajaga.

2011. aasta

Lõuna Prefektuuri kriminaalbüroo talituse juht Indrek Ploompuu mõisteti süüdi KarS § 294 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. I. Ploompuu sai ühelt eraisikult kokku 40 762 krooni suuruses summas altkäemaksu sama eraisiku võimalikele seaduserikkumistele reageerimata jätmise ning tööülesannete käigus talle teatavaks saanud informatsiooni lekitamise eest. Kohus karistas I. Ploompuud osaliselt reaalse vangistusega.

Ida Prefektuuri Rakvere politseiosakonna kriminaaltalituse vanemkomissar Ilmar Ojasoo mõisteti süüdi KarS § 201 lg 2 p 3 ning § 299 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. I. Ojasoo omastas politseis hoiul olevaid asitõendeid ning võltsis ametiisikuna ametlikku dokumenti. Kohus karistas I. Ojasood rahalise karistusega.

Põhja maksu- ja tollikeskuse tollikontrolliosakonna liikuvkontrollitalituse vaneminspektor Marko Heinsoo mõisteti süüdi KarS § 294 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. M. Heinsoo võttis ühelt eraisikult vahendaja kaudu korduvalt vastu altkäemaksu kokku 20 200 krooni suuruses summas oma ametialaste kohustuste täitmata jätmise ning asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabe edastamise eest. Kohus karistas M. Heinsood tingimisi vangistusega.

Keskkonnaministeeriumi veeosakonna projektide büroo nõunik Kristo Kärmas mõisteti süüdi KarS § 293 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. K. Kärmas osales Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondist rahastatava meetme hindamiskomisjoni töös, ministeeriumi poolt korraldatud keskkonnaalase riigihanke ettevalmistamises ning erinevate reoveepuhastite rekonstrueerimiseks vajalike saastetasu asendamise taotluste menetlemisel, tegutsedes seejuures oma ametiseisundit ära kasutades mitme äriühingu huvides. Vastutasuks äriühingute huvides tegutsemise eest tellisid samad äriühingud veemajandusega seotud nõustamis- ja projekteerimisteenuseid K. Kärmaselt viimasega seotud äriühingu kaudu kokku 355 022 krooni ulatuses, võimaldades sellega K. Kärmasel teha pistisena täiendava isikliku tulu teenimise eesmärgil tööd. Kohus karistas K. Kärmast vangistusega, mis asendati üldkasuliku tööga.

Valga maavanem Georg Trašanov mõisteti süüdi KarS § 293 lg 2 p 1 ja § 294 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. G. Trašanov võttis maakonna bussiliinidel veoteenust osutavate äriühingute esindajatelt kokku 130 000 krooni altkäemaksu ja pistist, tehes vastutasuks samadele äriühingutele hankemenetlustes soodustusi. Kohus karistas G. Trašanovit osaliselt reaalse vangistusega.

Kaitseväe Peastaabi logistikaosakonna meditsiiniteenistuse meditsiiniressursside planeerimisjaoskonna staabiohvitser leitnant Aivo Loigom mõisteti süüdi KarS § 293 lg 2 p 1 ja § 294 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. A. Loigom võttis meditsiinitehnika müügiga tegeleva äriühingu esindajalt korduvalt kokku 160 000 krooni pistist ja altkäemaksu sama äriühingu poolt esitatud pakkumuste edukaks tunnistamise eest Eesti Kaitseväe meditsiinitarvikute ja -seadmete ostmise hankemenetlustes. Kohus karistas A. Loigomit osaliselt reaalse vangistusega.

SA Keskkonnainvesteeringute Keskus IT arendusjuht Margus Kanter mõisteti süüdi KarS § 209 lg 2 p 11 ja § 294 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. M. Kanter nõudis ühelt äriühingult korduvalt 80 000 krooni altkäemaksu sihtasutuse infotehnoloogiahangete suunamise eest, lubades seejuures äriühingul esitatud pakkumisi kunstlikult suurendada. Lisaks lasi M. Kanter isikliku varalise kasu saamise eesmärgil kelmuse teel maksta sihtasutusel kinni ühe tuttava äriühingu fiktiivseid arveid tööde eest, mida tegelikkuses ei tehtud. Kokku tekitas M. Kanter oma tegevusega sihtasutusele üle 331 984 krooni suuruse kahju. Kohus karistas M. Kanterit tingimisi vangistusega.

Sihtasutuse Tartu Ülikooli Kliinikum tehnikateenistuse meditsiinitehnika ja -tehnoloogia osakonna juhataja Andrus Aavik mõisteti süüdi KarS § 209 lg 2 p 11 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. A. Aavik lasi ühel meditsiinitehnika müügiga tegeleval äriühingul maksta kinni enda ja oma lähedaste puhkuse- ja koolitusreise. Seejuures lubas A. Aavik ettevõttel esitada tehtud kulutuste tasaarvelduseks hiljem fiktiivsed arved SA-le Tartu Ülikooli Kliinikum tööde eest, mida tegelikkuses ei teostatud. Äriühingu poolt esitatud fiktiivsed arved aktsepteeris kliinikumi nimel A. Aavik oma ametiülesandeid täites ise, luues sellega sihtasutusele tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse. Lisaks lasi A. Aavik ühel teisel meditsiinitehnika müügiga tegeleval äriühingul maksta salaja kinni enda puhkusereisi kulud, luues ettevõttele tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse. Kokku sai Andrus Aavik toimepandud kuritegude tulemusena varalist kasu 176 125,4 krooni ulatuses, tekitades sihtasutusele ka varalist kahju. Kohus karistas A. Aavikut tingimisi vangistusega.

Narva linna abilinnapea Sofja Homjakova mõisteti süüdi KarS § 3112 ja § 22 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. S. Homjakova andis talle alluva munitsipaalasutuse ametnikule korduvalt korraldusi teadvalt ebaseadusliku väärteootsuse tegemiseks oma tuttava kasuks. Kohus karistas S. Homjakovat rahalise karistusega.

Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juhataja Toomas Õispuu mõisteti süüdi KarS § 293 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning vandeadvokaat Viktor Kaasik KarS § 297 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. T. Õispuu võttis V. Kaasikult pistisena 10 000 eurot soodustingimustega laenu, aidates vastutasuks ametiisikuna aktiivselt kaasa V. Kaasiku poolt esindatava detailplaneeringu menetlemise korraldamisele. Kohus karistas T. Õispuud tingimisi vangistusega ning V. Kaasikut rahalise karistusega.

Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti juhataja Kaimo Järvik mõisteti süüdi KarS § 293 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning Tallinna kohtutäitur Priit Lantin KarS § 297 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. K. Järvik eelistas Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti poolt määratud, kuid tasumata jäänud rahatrahvi nõuete sundtäitmise menetluste läbiviimisel kohtutäitur P. Lantinit teiste Tallinna linnas tegutsetavate kohtutäiturite ees. Vastutasuks sai K. Järvik P. Lantinilt sularahas 9 500 eurot pistist. Kohus karistas K. Järvikut osaliselt reaalse vangistusega ja P. Lantinit rahalise karistusega.

Põhja-Tallinna Valitsuse linnamajandusosakonna juhataja Allar Oviir mõisteti süüdi KarS § 293 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. A. Oviir lubas võtta ja võttis korduvalt ühtekokku 383 840 krooni ulatuses pistist munitsipaalkorterite üürilepingute pikendamise ja linnaosa ehitustellimuste suunamise eest oma tuttavate ehitusettevõtetele. Pistist maksti A. Oviirile nii sularahas ja ülekannetega pangakontodele kui ka tasuta teenuste ja asjadena. Kohus karistas A. Oviiri tingimisi vangistusega.

2010. aasta

Keskkonnaminister Villu Reiljan mõisteti  süüdi KarS § 293 lg 2 p 2, 4 järgi järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning vandeadvokaat Tarmo Sild KarS § 295 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. V. Reiljan nõudis T. Silla vahendusel ühe äriühingu esindajalt 1 500 000 krooni pistist riigile kuuluva kinnisasja müügiprotsessis samale äriühingule soodsate otsuste tegemise eest. Kohus karistas V. Reiljani tingimisi vangistusega ja T. Silda rahalise karistusega.

Võru Maakohtu kohtunik Vambola Olli mõisteti süüdi KarS § 311 ja § 294 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. V. Olli tegi tema menetluses olevates väärteoasjades oma kahe tuttava kasuks teadvalt ebaseaduslikud kohtulahendid, saades selle eest ühelt tuttavalt vastutasuks ka altkäemaksu. Kohus karistas V. Ollit osaliselt reaalse vangistusega.

Viru Maakohtu kohtunik Jüri Sakkart mõisteti süüdi Karistusseadustiku (KarS) § 241 lg 1, KarS § 294 lg 2 p 2 ja KarS § 3161 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. J. Sakkart avaldas ebaseaduslikult kriminaalasja kohtueelse menetluse ja jälitusmenetluse andmeid ning piiratud tasemega riigisaladuseks olevat jälitusteavet. Vastutasuks andmete avaldamise eest nõustus J. Sakkart vastu võtma 50 000 krooni suurust altkäemaksu. Kohus karistas J. Sakkartit 2 aasta ja 8 kuulise vangistusega.

Viru Maakohtu kohtunik Mihhail Komtšatnikov mõisteti süüdi KarS § 294 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. M. Komtšatnikov nõudis ja nõustus võtma100 000 krooni  altkäemaksu tema menetluses olevas kriminaalasjas tapmissüüdistusega kohtu all olevalt isikult tolle tuttavate vahendusel selle eest, et vabastada süüdistatav vahi alt ning tema vahistamine asendada kautsjoniga. Kohus karistas M. Komtšatnikovi 2-aastase vangistusega.

Lõuna Politseiprefektuuri politseinõunik ja hiljem Julgestuspolitsei käsutusse suunatud ülemkomissarina töötanud Gunnar Suur mõisteti süüdi KarS § 294 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. G. Suur sekkus mitmel korral ebaseaduslikult teiste politseiametnike tegevusse oma tuttava  toimepandud õiguserikkumiste menetlemisel, mõjutades politseiametnikke suhtuma tuttava tegudesse tavapärasest leebemalt. Vastutasuks võimaldas sama tuttav liisingfirma esindajana altkäemaksuna sõlmida G. Suurel tavapärasest erinevatel tingimustel mitu autoliisingu lepingut. Samuti värbas G. Suur teisi politseiametnikke osutama ebaseaduslikult eraviisilist turvateenust oma tuttavale kuuluvas ööklubis, saades selle eest vastutasuks altkäemaksuna soodustingimustel laenu. Kohus karistas G. Suurt tingimisi vangistusega.

Lääne Politseiprefektuuri vanemkomissar ning samal ajal ka mootorsõidukite tehnoülevaatusega tegeleva äriühingu asutaja ja osanik Erik Teder mõisteti süüdi KarS § 296 lg 2 p 1, 2, § 298 lg 2 ning § 344 lg 1 ja § 22 lg 2, 3 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. E. Teder andis ja vahendas korduvalt mitmele tehnoülevaatajatele altkäemaksu tehniliselt mittekorras mootorsõidukite tehnoülevaatuse läbimise eest ning aitas kaasa selleks vajalike dokumentide võltsimisele. Kohus karistas E. Tederit tingimisi vangistusega.

Sotsiaalkindlustusameti peadirektori asetäitja Indrek Kressa mõisteti süüdi KarS § 293 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. I. Kressa eelistas Sotsiaalkindlustusameti infosüsteemi väljatöötamise, arendamise, hoolduse ja koolituse ning muude infotehnoloogiavahendite soetamise lepingute sõlmimisel ühte äriühingut, saades selle eest nii sularahas kui ka fiktiivsete töölepingute alusel pistist kokku 725 084 krooni. Kohus karistas I. Kressat osaliselt reaalse vangistusega.

Riigikogu Kantselei haldusteenistuse hooldus- ja remonditalituse juhataja Andres Metsaveer mõisteti süüdi KarS § 293 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. A. Metsaveer võttis kahe ehitusettevõtte esindajalt pistist Riigikogu Kantselei poolt tellitavate ehitus- ja remonttööde suunamise eest samadele äriühingutele. Kohus karistas A. Metsaveert tingimisi vangistusega.

Eesti Mereväe mereväebaasi laevaremondisektsiooni ülem kaptenmajor Vladlen Marov mõisteti süüdi KarS § 294 lg 2 p 1, 2, 4 ja § 296 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises ning relvastussektsiooni ülem kaptenmajorAleksandr Saarse KarS § 294 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. V. Marov nõudis ja võttis mitmete laevaremondifirmade esindajatelt kokku 520 000 krooni altkäemaksu Eesti Mereväe laevade remont- ja hooldustööde riigihangetel konkurentsieeliste loomise eest. Lisaks vahendas V. Marov altkäemaksu andmist A. Saarsele. Kohus karistas V. Marovit osaliselt reaalse vangistusega ning A. Saarset tingimisi vangistusega.

2010. a mõisteti KarS § 297 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises süüdi kaks eraisikut, kes püüdsid pärast kaptenmajor Vladlen Marovi teenistusest lahkumist anda pistist ühele teisele Eesti Mereväe mereväebaasi ohvitserile päästevahendite hooldus- ja remonditööde lepingute saamise eest. Kohus karistas ühte eraisikut tingimisi vangistusega ning teist rahalise karistusega.

Narva linnavolikogu liige Aleksandr Moissejev mõisteti süüdi KarS § 297 lg 1 ja § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. A. Moissejev lubas maksta 300 000 krooni pistist Ida Prefektuuri politseiametnikule talle kasulike menetluslike otsuste tegemise eest ühes kriminaalasjas. Lubatud pistisesummast 100 000 krooni andis A. Moissejev kuriteo matkimise käigus ka politseiametnikule vahetult üle. Kohus karistas A. Moissejevit reaalse vangistusega.

Tallinna Kommunaalameti inseneriosakonna juhataja Jaan Maanas mõisteti süüdi KarS § 293 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. J. Maanas sai ühe ehitusettevõtte juhilt sularahas ja soodustingimustel laenu näol pistist kokku 117 900 krooni, kasutades vastutasuna oma ametiseisundit sama äriühingu huvides. Kohus karistas J. Maanast tingimisi vangistusega.

2009. aasta

Lõuna politseiprefekti ja hiljem Ida politseiprefektina töötanud Aivar Otsalt mõisteti  süüdi KarS § 201 lg 2 p 1, 3, 4, § 137 lg 1 ja § 22 lg 2, § 361 lg 1 ja § 22 lg 3, § 418 lg 2 p 1, § 420 lg 1, § 415 lg 1, § 4181 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises, Lõuna Politseiprefektuuri kriminaalosakonna politseidirektor Arved Ant KarS § 201 lg 2 p 3, 4 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises, Lõuna Politseiprefektuuri kriminaalosakonna ülemkomissar Raivo KiiskKarS § 137 lg 1, § 201 lg 2 p 3, 4 ja § 22 lg 3, § 418 lg 2 p 1, § 420 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises, Lõuna Politseiprefektuuri kriminaaltalituse komissar Janek Prits KarS § 201 lg 2 p 1, 3, 4, § 361 lg 1, § 418 lg 2  p 1, 3, § 420 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises, Lõuna Politseiprefektuuri kriminaaltalituse komissar Margus Ratnik KarS § 201 lg 2 p 1, 3, § 361 lg 1, § 418 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises, Lõuna Politseiprefektuuri kriminaaltalituse juhtivinspektor Veikko Vulf KarS § 201 lg 2 p 3, 4, § 361 lg 1, § 418 lg 2 p 3, § 420 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises, Lõuna Politseiprefektuuri kriminaaltalituse juhtivinspektor Aivo FilippovKarS § 201 lg 2 p 1, 3, 4, § 361 lg 1, § 418 lg 2 p 3, § 420 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises, Lõuna Politseiprefektuuri kriminaaltalituse juhtivinspektor Margus Ootsing KarS § 201 lg 2 p 1, 3, 4, § 361 lg 1, § 418 lg 2 p 3, § 420 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises ning Lõuna Politseiprefektuuri teenistusosakonna juhtivspetsialist Eduard Vismann KarS § 201 lg 2 p 3,4 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. Seega oli enamik mainitud isikutest seotud nii politseiprefektuuri vara omastamisega, ebaseadusliku jälitustegevusega Lõuna politseiprefekti suhtes, tulirelvade ja laskemoona ning lõhkeseadeldiste oluliste osade ebaseadusliku käitlemisega kui ka kalapüügi ja jahi ebaseadusliku pidamisega. Kohus karistas isikuid tingimisi vangistuse või rahalise karistusega.

Keskkriminaalpolitsei narkokuritegude osakonna ülemkomissar Vallo Jäärats mõisteti süüdi KarS § 184 lg 2 p 2, § 294 lg 2 p 1 ning § 315 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. V. Jäärats teostas oma tuttava palvel kolmandate isikute suhtes ebaseaduslikult jälituse eritoiminguid ning väljastas politsei infosüsteemist ja muudest andmebaasidest ebaseaduslikult ametialast informatsiooni. Vastutasuks sai V. Jäärats altkäemaksuna enda tasuta kasutusse kaks tuttavale kuuluvat sõidukit ja korteri. Lisaks käitles V. Jäärats korduvalt ebaseaduslikult narkootilist ainet kokaiini. Kohus karistas V. Jääratsit osaliselt reaalse vangistusega.

2009. a luges kohus tõendatuks, et vandeadvokaat Margus Heek (1962-2007) on pannud toime KarS § 209 lg 1 ja § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. M. Heek lõi isikliku varalise kasu saamise eesmärgil kriminaalasjas kannatanuks tunnistatud isikule teadvalt ebaõige ettekujutuse, nagu tuleks soodsa lahendi saamise eest prokurörile maksta. Tegelikkuses M. Heek saadud rahasummat prokurörile edasi anda ei kavatsenud, vaid soovis kelmuse teel saadud raha endale jätta.

Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse Muuga teeninduskoha vaneminspektor Larissa Nedostojeva mõisteti süüdi KarS § 293 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. L. Nedostojeva võttis äriühingu esindajalt sularahas pistist tolliformaalsuste teostamise eest. Kohus karistas L. Nedostojevat tingimisi vangistusega.

Sotsiaalkindlustusameti infotehnoloogia osakonna ja süsteemitehnoloogia osakonna juhataja Teet Kallaste mõisteti süüdi KarS § 294 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. T. Kallaste eelistas infotehnoloogia teenuste tellimisel ühte äriühingut, saades selle eest nii sularahas kui ka fiktiivsete töölepingute alusel altkäemaksu kokku 132 490 krooni. Kohus karistas T. Kallastet tingimisi vangistusega.

Sotsiaalkindlustusameti finants- ja varahaldusosakonna raamatupidamistalituse pearaamatupidaja asetäitja Raili Raudsepp mõisteti süüdi KarS § 201 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. R. Raudsepp kandis Sotsiaalkindlustusameti pangakontodelt 77 ülekandega enda isiklikule kontole üle kokku 380 627 krooni, pannes sellega toime temale usaldatud vara omastamise. Kohus karistas R. Raudseppa tingimisi vangistusega.

Pärnu Linnavalitsuse majandusosakonna ehitusnõunik ja ehitusteenistuse juhataja Enno Tammekivi mõisteti süüdi KarS § 293 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. E. Tammekivi suunas linna korraldatavaid ehituse riigihankeid teatud ettevõtetele. Vastutasuna saadud tööde eest ostsid kõnealused ehitusettevõtted E. Tammekivile pistisena ehitusmaterjali ja sanitaartehnikat ning tasusid talle kuuluval kinnistul asuva palkmaja osamakse kokku 604 695 krooni väärtuses. Kohus karistas E. Tammekivi tingimisi vangistusega.

2008. aasta

Tallinna Tööhõiveameti tööturukoolituse osakonna juhataja ja sotsiaalministri nõunik Kaimo Olesk mõisteti 2008. a süüdi KarS § 293 lg 1 ja § 294 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. K. Olesk tagas Tööhõiveameti poolt lepingute sõlmimise ühe koolitusfirmaga, saades samalt äriühingult pistisena mitmeks aastaks enda tasuta kasutusse kaks sõidukit. Peale selle tagas K. Olesk koolituslepingute ning projektijuhtimislepingute sõlmimise oma sõpradele kuuluvate äriühingutega, saades selle eest neilt nii sularahas kui ka asjadena kokku 395 375 krooni altkäemaksu. Kohus karistas K. Oleskit tingimisi vangistusega.

Harju Maakohtu kohtunik Ardi Šuvalov mõisteti 2008. a kohtus süüdi KarS § 294 lg 1 ja § 25 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. A. Šuvalov võttis tema menetluses olevas kriminaalasjas süüdistatavalt 200 000 krooni altkäemaksu õigeksmõistva või soodsama kohtuotsuse tegemise eest. Kohus karistas A. Šuvalovit 3 aasta ja 6 kuulise vangistusega.

Tolliameti uurimisosakonna vanemspetsialist Vitali Oleinik mõisteti 2008. a süüdi KarS § 293 lg 2 p 4 ja § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. V. Oleinik küsis tema menetluses oleva kriminaalasja lõpetamise ja kriminaalmenetluse raames kinnipeetud vara vabastamine eest vastutasuna alguses 500 000 krooni suurust ja hiljem 40 000 USD suurust pistist ülekandena tema poolt nimetatud off-shore firmade kontodele. Kohus karistas V. Oleinikut osaliselt reaalse vangistusega.

Kiviõli linnapea Voldemar Trumm mõisteti 2008. a süüdi KarS § 293 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. V. Trumm nõudis ühelt sihtasutuselt 300 000 krooni pistist, lubades maksta samale sihtasutusele linna poolt rahalist toetust. Kohus karistas V. Trummi tingimisi vangistusega.

AS-i Rakvere Viljasalv juhatuse liikmed Vladimir Semjonov ja Marti Kedder ning müügijuht Sergei Karakai mõisteti kohtus 2008. a süüdi KarS § 201 lg 2 p 2, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. V. Semjonov, M. Kedder ja S. Karakai müüsid viljasalve elevaatoris hoiul olevat riigi julgeolekureservi vilja ebaseaduslikult äriühingu majandushuvides. Kohus karistas V. Semjonovit vangistusega ning M. Kedderit ja S. Karakaid tingimisi vangistusega.

AS-i Spacecom juhatuse esimees Oleg Ossinovski mõisteti 2008. a süüdi KarS § 400 lg 1 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Samuti mõisteti samas asjas süüdi juriidiline isik AS Spacecom KarS § 400 lg 2 ja § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. O. Ossinovski üritas sõlmida AS-i Spacecom nimel konkurentsi kahjustavat kokkulepet raudtee kaubaveoturul Eestis. Kohus karistas O. Ossinovskit ja AS-i Spacecom rahalise karistusega.

2007. aasta

Vabariigi Presidendi Kantselei haldusteenistuse juhataja Jüri Soone mõisteti 2007. a kohtus süüdi KarS 293 lg 2 p 1 ja § 201 lg 2 p 1, 3 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. J. Soone suunas Vabariigi Presidendi Kantselei poolt tellitavaid ehitus- ja remonttöid kahele ehitusettevõttele. Vastutasuna saadud tööde eest tegid samad ehitusettevõtted pistisena J. Soone eramus tasuta ehitus- ja remonttöid ning andsid talle üle 19 990 krooni maksva televiisori. Lisaks omastas J. Soone Vabariigi Presidendi Kantselei nimel ostetud kaupu. Kohus karistas J. Soonet tingimisi vangistusega.

Aastatel 2004–2006 paljastas Kaitsepolitseiamet ca 50 Kirde- ja Kagu-Eesti piiritollipunktide tolli- ja piirivalveametnikku, kes panid toime pistise- ja altkäemaksukuritegusid. Kõnealused ametnikud võtsid peamiselt altkäemaksu Eestisse veetava salakauba kontrollimata jätmise eest. 2007. a sai enamik eelnimetatud korruptsioonijuhtudest lahendi ning kohus mõistis ebaausatele ametnikele valdavalt tingimisi vangistused.

Tallinna Tolliinspektuuri inspektorid Leo Lumila ja Sven Junkur mõisteti kohtus 2007. a süüdi KarS § 294 lg 2 p 3 ja § 25 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. L. Lumila ja S. Junkur võtsid altkäemaksu avastatud tolliformaalsuste rikkumisele reageerimata jätmise eest. Kohus karistas L. Lumilat ja S. Junkurit tingimisi vangistusega.

Vandeadvokaadi vanemabi Sergei Belov mõisteti kohtus 2007. a süüdi KarS § 209 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. S. Belov lõi oma kliendile ettekujutuse, et tema kohtu menetluses oleva kohtuasja lahendamiseks on vaja anda kohtunikule altkäemaksu. S. Belovil polnud tegelikkuses kavatsustki saadud raha kohtunikule edastada. Kohus karistas S. Belovi rahalise karistusega.

2006. aasta

Lääne-Viru Maakohtu kohtunik Monica Vels mõisteti 2006. a süüdi KarS § 311 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. M. Vels tegi tema menetluses olevates väärteoasjades oma tuttava kasuks seadusele mittevastavad kohtuotsused, viidates kohtuotsuste motiveerivas osas teadlikult tõele mittevastavatele asjaoludele. Kohus karistas M. Velsi tingimisi vangistusega.

Riigikantselei infosüsteemide ja asjaajamise osakonna infotehnoloogia talituse juhataja Kristjan Mälk mõisteti 2006. a süüdi KarS § 293 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. K. Mälk tellis Riigikantselei nimel oma tuttava äriühingult arvutitehnikat ning sai pistisena enda tasuta kasutusse äriühingu poolt liisitud sõiduki. Kohus karistas K. Mälku tingimisi vangistusega.

Tartumaa Pensioniameti direktor Anne Jõgi mõisteti 2006. a süüdi KarS § 293 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Samuti mõisteti samas asjas süüdi Tartumaa Pensioniameti peaspetsialist Jaanus Jõgi KarS § 293 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. A. Jõgi tellis Tartumaa Pensioniameti nimel koolitusteenust ühelt äriühingult, saades selle eest pistist kokku 8 376 krooni. J.Jõgi osales koolitusteenuse tellimises ja teostas järelevalvet sama äriühingu poolt tehtavate tööde üle, saades vastutasuks altkäemaksu nii sularahas kui ka ülekannetena iseenda ja oma tütre pangakontodele kokku 154 510 krooni ulatuses. Kohus karistas A. Jõge rahalise karistusega ja J. Jõge tingimisi vangistusega.

Põhja Politseiprefektuuri Ida-Harju politseiosakonna juhtivinspektor Jevgeni Semjonov mõisteti kohtus 2006. a süüdi KarS § 294 lg 2 p 3 ja § 25 lg 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Sama prefektuuri vanemkonstaabel Jevgeni Mäting mõisteti süüdi KarS § 294 lg 2 p 2, 3 ja § 25 lg 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. J. Semjonov ja J. Mäting nõudsid ja võtsid altkäemaksu selle eest, et jätsid seaduses ettenähtud korras vormistamata salakütuse veo. Kohus karistas J. Semjonovit ja J. Mätingut tingimisi vangistusega.

Tallinna Politseiprefektuuri pearaamatupidaja Tiina Metsalu mõisteti kohtus 2006. a süüdi KrK § 148 lg 2, 10 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. T. Metsalu esitas OÜ Sanaale juhatuse liikme ja juhina tahtlikult maksuhaldurile OÜ Sanaale käibemaksudeklaratsioonides valeandmeid, jättes arvestamata ja deklareerimata käibemaksu ning tasumata tulumaksu. Kohus karistas T. Metsalu vangistusega, mis asendati üldkasuliku tööga.

Kirde Tolliinspektuuri Narva maanteetollipunkti vaneminspektor ja vahetuse vanem Merle Mehist ja nooreminspektor Jevgeni Zorin mõisteti kohtus 2006. a süüdi KarS § 294 lg 2 p 1, 3 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. M. Mehist ja J. Zorin tagasid altkäemaksu eest salakaupa vedavate veoautode tollikontrolli eest varjatult läbimise Narva maantee tollipunktist. Kohus karistas Merle Mehistit ja Jevgeni Zorinit tingimisi vangistusega.

Riikliku Looduskaitsekeskuse Põlva-Valga-Võru regiooni direktor Ants Manglus mõisteti 2006.a süüdi KarS § 294 lg 2 p 1, 4, § 201 lg 2 p 1, 3 ning § 22 lg 3, § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. A. Manglus nõustus 60 000 krooni suuruse altkäemaksu vastuvõtmisega, lubades anda selle eest kooskõlastused looduskaitseala territooriumile ehitatava hotelli detailplaneeringule. Samuti nõustus Ants Manglus 1 000 000 krooni suuruse altkäemaksu vastuvõtmisega, lubades selle eest teha ettepaneku riigi ostueesõiguse kasutamiseks fiktiivselt turuhinnast kallimaks hinnatud kinnistu soetamisel riigile. Peale selle aitas A. Manglus kaasa Valga Linnavalitsuse linnasekretäri Janar Kuusi toimepandavale omastamisele ning võltsis dokumente ja kasutas võltsitud dokumente. Kohus karistas A. Manglust osaliselt reaalse vangistusega.

Tallinna Ülikooli kinnisvara osakonna haldustalituse ehitusspetsialist Rein Orusaar mõisteti 2006. a süüdi KarS § 294 lg 2 p 1, 2 ja 4, § 293 lg 2 p 1, KarS § 344 lg 1 ning KarS § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. R. Orusaar küsis ühelt äriühingult 500 000 krooni altkäemaksu Tallinna Ülikooli tõlkeseadmete ostmiseks korraldatud riigihanke suunamise eest. Samuti sai R. Orusaar Tallinna Ülikooli kaabeldustööde tellimise eest ühelt teiselt äriühingult altkäemaksuna kodutehnikat ja ehitustöid talle kuuluval kinnistul kokku 59 838 krooni suuruses summas. Mõlemal juhul lubas R. Orusaar firmadel altkäemaksusumma võrra suurendada ka hangete ja tellitavate tööde maksumust. Peale selle sai R. Orusaar ühelt projekteerimisfirmalt pistist 11 800 krooni. Samuti võltsis ta ka dokumente ja kasutas võltsitud dokumente. Kohus karistas R. Orusaart osaliselt reaalse vangistusega.

2005. aasta

Sotsiaalministeeriumi infotehnoloogia juht Henry Timmerman mõisteti kohtus 2005. a süüdi KarS § 293 lg 2 p 1, 2, § 294 lg 2 p 1, 2 ja § 394 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. H. Timmerman sai pistise ja altkäemaksuna tulu äriühingute esindajatelt selle eest, et ta võimaldas nendel firmadel võita ministeeriumi välja kuulutatud hankekonkursse. Saadud tulu laskis H. Timmerman fiktiivsete arvete alusel kanda temaga seotud firmade arvele, et varjata pistise ja altkäemaksu saamist. Kohus karistas H. Timmermani osaliselt reaalse vangistusega.

Justiitsministeeriumi üldosakonna referent Kairi Kõrm mõisteti kohtus 2005. a süüdi KarS § 293 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. K. Kõrm kasutas oma ametiseisundit, eelistades rahalise vastutasu eest ühe kindla kinnisvaraettevõtte teenuseid teistele kinnisvaraettevõtetele. Kohus karistas K. Kõrmi tingimisi vangistusega.

Võru Maakohtu haldusdirektor Silvi Lill mõisteti kohtus 2005. a süüdi KarS § 289 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. S. Lill määras endale põhjendamatult autokompensatsiooni isikliku sõiduki ametisõitudeks kasutamise eest, kuigi ta kasutas tegelikult ametisõidukit. Kohus karistas S. Lille tingimisi vangistusega.

Maksu- ja Tolliameti uurimisosakonna Põhja I talituse juhataja kohusetäitja Ahti Lille mõisteti kohtus 2005. a süüdi KarS § 294 lg 2 p 4 ja § 25 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. A. Lille küsis kuriteo matkimise käigus ühe firma juhatuse liikmelt äriühingu tegevuse uurimiseks alustatud kriminaalasja lõpetamise eest altkäemaksu. Kohus karistas A. Lillet osaliselt reaalse vangistusega.

Tolliameti uurimisosakonna kriminaaltalituse vanemspetsialist Kalev Ollo mõisteti 2005. a kohtus süüdi KarS § 137 lg 1 ja § 418 lg 1, 2 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. K. Ollo teostas eraviisilist jälitustegevust, kuulates salaja pealt oma ülemuse kabinetis toimunud isikutevahelisi vestlusi. Peale selle käitles K. Ollo ebaseaduslikult laskemoona. Kohus karistas K. Ollot tingimisi vangistusega.

Põhja Politseiprefektuuri kriminaaltalituse vaneminspektor Andrei Onufrijev mõisteti kohtus 2005. a süüdi KarS § 294 lg 1 ja § 25 lg 2, § 293 lg 1 ja § 25 lg 2 ning § 289 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. A. Onufrijev tegi ettepaneku maksta temale altkäemaksu 10 000 krooni ühe kriminaalasja lõpetamise eest ning pistist teise kriminaalmenetluse alustamiseks. Samuti kasutas A. Onufrijev politsei käsutuses olevaid andmekogusid kolmandatele isikutele andmete väljastamiseks. Kohus karistas A. Onufrijevit vangistusega.

Kirde Tolliinspektuuri Narva tollipunkti inspektor Igor Kuligin mõisteti kohtus 2005. a süüdi KarS § 294 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. I. Kuligin võimaldas ebaseaduslikult rahalise vastutasu eest eraisikutel korduvalt toimetada üle Euroopa Liidu tolliterritooriumi piiri tollikontrollist kõrvale hoidudes deklareeritavat kaupa. Kohus karistas I. Kuliginit tingimisi vangistusega.

Narva maanteetollipunkti inspektor Janno Suvi mõisteti kohtus 2005. a süüdi KarS § 294 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. J. Suvi võimaldas ebaseaduslikult rahalise vastutasu eest siseneda eraisikul sõiduautoga Eesti Vabariiki ilma tollikontrollita. Kohus karistas J. Suve tingimisi vangistusega.

Tallinna Tööhõiveameti direktor Marju Rein mõisteti kohtus 2005. a süüdi KrK § 161 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. M. Rein nimetas oma käskkirjaga fiktiivselt tööle 2 inimest, kes andsid vastavalt kokkuleppele iga kuu osa oma töötasust M. Reinule. Kohus karistas M. Reinu rahalise karistusega.

Keskkonnainspektsiooni Võrumaa osakonna juhataja ja juhtivinspektor Endel Visnapuu mõisteti kohtus 2005. a süüdi KarS § 418 lg 1 ja § 289 ning KrK § 1611 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. E. Visnapuu kasutas kontrollreidil tabatud õigusrikkuja suhtes vägivalda ning lõhkus ühel kontrollreidil avastatud loata püügivahendi, millega tekitas olulise varalise kahju. Samuti hoidis E. Visnapuu oma kodus ebaseaduslikult tulirelvi ja nende osi ning laskemoona. Kohus karistas E. Visnapuud tingimisi vangistusega.

AS TRC Tubakas omanik Vahur Jegorov mõisteti kohtus 2005. a süüdi KarS § 298 lg 1 ja § 25 lg 2 ning § 316 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. V. Jegorov andis altkäemaksu AS TRC Tubakas suhtes maksundusalast väärtegu menetlenud maksuametnikele maksusüütegusid kajastavate dokumentide tagastamise eest. Samuti pani V. Jegorov toime süütõendite kunstliku loomise katse, hävitades kuriteo matkimise käigus talle tagastatud maksusüütegusid kajastava disketi. Kohus karistas V. Jegorovit vangistusega.

Kütuseärimehed Eduard BelinsonVladimir Kosik ja Jüri Rand mõisteti kohtus 2005. a süüdi KrK § 76 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. Süüdimõistetud organiseerisid grupis kütuse suuremahulist salakaubavedu võltsitud dokumentide kasutamisega Roomassaare sadama kaudu. Riigile jäeti tasumata aktsiisi- ja käibemaks kokku summas 46 388 828 krooni. Kohus karistas E. Belinson ja J. Randa vangistusega ning V. Kosikut tingimisi vangistusega. Lisaks mõisteti neilt solidaarselt riigi kasuks välja 34 917 918 krooni.

Kagu Piirivalvepiirkonna Koidula piiripunkti piirivalvur Margus Loorits mõisteti kohtus 2005. a süüdi KarS § 294 lg 1 järgi. M. Loorits võttis altkäemaksuna raha ja lubas vastutasuna selle eest oma ametiseisundit ära kasutades tuua Venemaalt Eestisse keelatud ja eriluba nõudvat kaupa – kolm käsigranaati. M. Looritsat karistati 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega (sellest reaalselt šokivangistus 2 kuud ning ülejäänu tingimisi 12-kuulise katseajaga).

2004. aasta

Välisministeeriumi haldusosakonna juhataja Kalle Kuusik mõisteti kohtus 2004. a süüdi KrK § 76 lg 1 ja § 186 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. K. Kuusik ostis välismaalt oma välisteenistuses olevate alluvate nimele sõidukid ning võltsis sõidukite ostmiseks ja Eestisse toomiseks vajalikel dokumentidel alluvate allkirju. Samuti pani K. Kuusik võltsitud dokumentide alusel sõidukite Eestisse toomisega toime salakaubaveo ning ühtlasi põhjustas sellega maksukahju. Kohus karistas K. Kuusikut rahalise karistusega.

Kodakondsus- ja Migratsiooniameti rahandusosakonna juhataja asetäitja Illar Ehala mõisteti kohtus 2004. a süüdi KarS § 289 ja § 300 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. I. Ehala tegi Kodakondsus- ja Migratsiooniameti esindajana korruptsioonivastase seadusega keelatud tehinguid enda lähisugulaste firmadega. Samuti lõi I. Ehala ehitustööde riigihankel ühele firmale põhjendamatuid soodustingimusi. Kohus karistas I. Ehalat rahalise karistusega.