Kaitsepolitseiamet saatis viimsele teele Tarmo Lauli

Täna kell 12.00 saadeti Tallinnast Kaarli kirikust viimsele teele 4.mail Põlvamaal Piusa külas teenistuskohustuste täitmisel langenud Kaitsepolitseiameti ülemassistent Tarmo Laul.

Leinatalituse viisid läbi Politsei- ja Piirivalveameti peakaplan Jaan Jaani ja piiskop Einar Soone.

Seejärel sai järelhüüdeks sõna Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves, kelle sõnul  

Seisavad Politseinikud kaitsevallina õige ja vale, hea ja kurja vahel, seaduskuulekuse ja seaduse rikkumise vahel. Nad kaitsevad Eesti turvalisust ja julgeolekut, on vastu kõige selle murendamisele.

 „Siin, kaitsepolitseinik Tarmo Laul'ile hüvasti öeldes, teame me taas kord, kui ohtlik see võib olla. Et näiliselt rahuliku olukorra varjus toimuvad kuriteod ning nende avastamine ja kurjategijate tabamine viib politseinikud vastamisi pimeda raevu ja mõistmatu vihaga."

 „Nagu ei saa riik kunagi valmis, ei saa me kunagi hooletusse jätta ka Eesti julgeoleku ja Eesti turvalisuse hoidmist. Kaitsepolitseinikud teavad seda paremini paljudest  teistest. See tähendab nende igapäevast tööd, pühendumust ja valvsust, et Eesti ja meie inimesed oleksid hästi kaitstud."

 „Täna on jälle põhjust tõdeda, kuidas oma riigi teenimine on privileeg, vastutus ja mitmel elualal - kaitseväelastel, politseinikel, piirivalvuritel, päästjatel - seotud teadliku riski võtmisega. Selle riskiga harjutakse ja lepitakse, ent mitte siis, kui me Eesti lipuga kaetud sarga juures seisame."

 „Ma kordan sõnu, mida ütlesin nädal tagasi, Tarmo Laul'i hukkumise päeval - see, kes ründab Eesti julgeolekut ja turvalisust kaitsvaid ametnikke, see ründab meie riiki."

 „Kohustus mäletada neid Eesti riiki teeninud politseinikke ja hoolida nende peredest on meie kõigi kanda. Nad langesid meie eest. Meist igaühe eest."

 Pärast presidenti kõneles Kaitsepolitseiameti peadirektor Raivo Aeg, kelle sõnul on Eesti riik kaotanud oma ustava kaitsja, Klaarika oma kalli abikaasa, pojad Raiko ja Rando suurepärase isa, Kaitsepolitseiamet pühendunud kollegi, paljud oma hea sõbra.

 „Tarmo pühendas oma elu Eesti riigi ja rahva teenimisele.  Oma riigi ja inimeste kaitsmine on iga kaitsepolitseiniku kohus ja suur au. Tarmo täitis oma kohust hästi -  jõudu säästmata ja pühendunult. Ta saavutas palju ja andis palju -  niipalju kui on üldse võimalik - andis oma elu.  Rohkem  oma rahva hüvanguks anda  ei ole võimalik.  Tarmo kohta võib julgelt öelda - kangelane."

 „Sõdade vahel on rahuaeg, vaenupooled teineteist ei ründa, vaikivad relvad. Kas sarnasele rahuajale on õigus loota ja mõelda ka politseinikel, kes peavad sõda kuritegevusega? Vastus on kahjuks ei.  Nädal tagasi Piusa külas toimunu on meeldetuletuseks, et kurjus võib end peita või olla uinunud, aga ta ei kao,  oodates rünnakuks vaid sobivat momenti.  Paraku on kurjuse vaoshoidmine nõudnud läbi aegade ohvreid kaitsjate hulgast. Riigi ja rahva kaitsjate sekka astumine jääb endiselt julgete pärusmaaks."

 „Kes on vannet täites meie eest oma elu andnud, neid paraku enam tagasi tuua ei saa.  Pooleli jäänud töid saavad teha teised, aga ükski tänu- või kaastundeavaldus ei asenda elu. Selles mõttes jääme me nende ees igavesti tänuvõlglasteks. Ainus, mida me teha saame,  on see, et mäletame oma kangelasi."

Pärast Tarmo Laulile viimse austuse osutamist kanti tema kirst teenistuskaaslaste poolt autole, mille järel suundus matuserong Võrru.

Ärasaatmistseremooniast võtsid teiste hulgas osa peaminister Andrus Ansip, siseminister Ken-Marti Vaher, justiitsminister Kristen Michal, Riigikogu liikmed, mitmete riigiametite juhid, partnerteenistuste esindajad, teenistuskaaslased, sõbrad, kaaslased ja sugulased.

Pärastlõunal sängitatiTarmo Laul tema kodukalmistule Võrus. Teel sinna pani Kaitsepolitseiameti peadirektor Raivo Aeg Mäos pärja langenud politseinike mälestusmärgile.

Kalmistul viis teenistuse läbi Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri kaplan Valdo Lust.  Kirst asetati haua kohale, kirstu katnud riigilipp volditi kokku ning anti koos kirstul olnud vormimütsi ja autasudega omastele üle. Kirstu hauda lastes kõlasid kolm kogupauku. Seejärel viskasid leinajad hauda kolm peotäit mulda. Kalmuküngas kaeti pärgade ja lilledega.