Kaitsepolitsei uurib teedeehituse riigihangetega seonduvaid võimalikke seaduserikkumisi

Kaitsepolitseiamet ja Riigiprokuratuur menetlevad kriminaalasja, mille käigus kontrollitakse Aruvalla-Kose ning Liiapeksi-Loobu teelõikudega seotud riigihangete seaduslikkust.

Kriminaalasjas on esitatud kahtlustused Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kantsler Marika Priskele ja Maanteeameti peadirektor Tamur Tsäkkole. Mõlemaid kahtlustatakse seotuses riigihangete teostamise nõuete rikkumise, usalduse kuritarvitamise ja konkurentsi kahjustava kokkuleppe sõlmimisega.

Nordecon Infra AS-i kahtlustatakse konkurentsi kahjustava kokkuleppe sõlmimise, kooskõlastatud tegevuse ja altkäemaksu andmise katses. Nordecon Infra ASi peadirektor Erkki Suurorgu kahtlustatakse seotuses konkurentsi kahjustava kokkuleppe sõlmimisega.

Aruvalla - Kose teelõigu riigihanke puhul avaldasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kantsler Marika Priske ja Maanteeameti peadirektor Tamur Tsäkko kahtlustuse kohaselt kahele riigihanke pakkujale survet, et viimased lepiksid omavahel kokku riigihanke tulemustes, võimaldades n-ö kaotajale vastutasuks alltöövõttu. Selline tegevus võib olla Eesti seaduste kohaselt käsitletav konkurentsi kahjustavale kokkuleppele kihutamisena. Katsed sellise kokkuleppe sõlmimiseks nurjusid ühe ühispakkuja mittenõustumise tõttu. Samuti avaldasid Priske ja Tsäkko korduvalt survet riigihangete komisjoni liikmetele, et viimased teeksid ettepaneku tunnistada riigihankel ebaseaduslikult edukaks Nordecon Infra AS pakkumine.

 Liiapeksi - Loobu teelõigu remondi riigihanke võitis Nordecon Infra AS. Hiljem hakkas ettevõte taotlema lepingus sätestatud tööde muutmist eesmärgiga katta alguses pakutud hinna ning tööde tegeliku lõppmaksumuse vahest tulenevat kahjumit. Nii esitati taotlusi ka mittevajalike tööde tegemiseks. Priske andis kahtlustuse kohaselt Tsäkkole ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ametnikele korraldusi ettevõtte kahjumi kompenseerimise võimaluste väljatöötamiseks. Samuti nõustusid Priske ja Tsäkko mittevajalike täiendavate tööde teostamisega. Mittevajalikud tööd jäid teostamata seetõttu, et omanikujärelvalvet teostav isik ei kiitnud töid vaatamata surve avaldamisele siiski heaks. Mittevajalike tööde teostamisele kulutatud summad ei oleks olnud abikõlbulikud ning saadud välistoetus oleks tulnud kas osaliselt või täielikult tagasi maksta.