Üks demokraatliku õigusriigi tunnuseid on tsiviilkontroll julgeolekasutuste üle. Seadustes ja ametkondlikes õigusaktides on sätestatud julgeolekuasutuste tegevuse seaduslikkuse kontrolli mehhanismid.
Keeruline ülesanne on tasakaalu leidmine järelevalve ja julgeolekuasutuse tegevuse vahel. Maailmapraktikat vaadates on näha, et kontrolli puudumine lõppeb võimu kuritarvitamisega, liigne kontroll ning volituste piiramine pärsib aga julgeoleku- ja õiguskaitseasutuse võimalusi kuritegusid ennetada, avastada ning lahendada. See vähendab elanike turvatunnet ja riigi julgeolekut. Tsiviilkontroll kurjategijate üle on ju omakorda nii õiguskaitseasutuste kui ka julgeolekuasutuste ülesanne. Võimalik, et ideaalset, kõiki rahuldavat lahendust ei olegi olemas, kuid Eestis on senine kontrollisüsteem toiminud küllaltki paindlikult, tõhusalt ja tasakaalukalt. Tõenduseks pole vaja muud kui võrrelda tänapäeva Eesti kriminogeenset ja üldist sisejulgeoleku olukorda nt 1990ndate I poole olustikuga.
Kuidas on järelevalve korraldatud
Esmane kontroll kaitsepolitsei tegevuse üle toimub kaitsepolitseis endas, eelkõige jälitustoimingute põhjendatuse osas. Jälitustegevus on väga ressursimahukas – seda nii tööjõu kui ka rahakulu poolest. Seetõttu ei ole võimalik kõiki ohukoldeid teabehanke ega jälitustegevusega katta ja juba asutuse sees tuleb teha valikuid. Kriminaalmenetluse alustamises seevastu valikut ei ole: kuriteo tunnuste olemasolu korral tuleb alustada menetlust.
Samuti teostab Kaitsepolitseiamet seadustest kinnipidamise tagamiseks isikkooseisu üle teenistuslikku järelevalvet.
Kaitsepolitseiameti tegevust kontrollitakse täidesaatva, kohtu- ja seadusandliku võimu ning põhiseaduslike institutsioonide poolt.
- Siseministeerium kontrollib kõigi oma allasutuste, sh Kaitsepolitseiameti tegevust, sekkumata kriminaalmenetlusse või kohtulubade andmisesse.
- Prokuratuur kontrollib Kaitsepolitseiameti jälitustegevust kriminaalmenetluses, kriminaalasjas on jälitustoimingud lubatud ainult prokuratuuri või kohtu loal.
- Kohtute kontroll, sest inimeste põhiõigusi enim riivavaid jälitustoiminguid saab teha ainult kohtu loal ja prokuröri põhjendatud taotlusel.
- Õiguskantsler teeb järelvalvet Kaitsepolitseiameti tegevuse üle põhiõiguste ja -vabaduste järgimise osas, ja seda vastavalt õiguskantsleri seadusele. Isik, kes tunneb, et tema põhiseaduslikke õigusi ja vabadusi on riivatud, võib alati õiguskantsleri poole pöörduda. Samuti on õiguskantsleril kohustus vähemalt 2 aasta tagant kontrollida isiku suhtes tehtud varjatud toimingust teavitamata jätmist.
- Riigikontroll kontrollib Kaitsepolitseiameti eelarveliste vahendite kasutamise seaduslikkust.
- Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve komisjon, rahva seas tuntud kui „KAPO komisjon“, teeb parlamentaarset kontrolli vastavalt julgeolekuasutuste seadusele.
Nagu eeltoodust näha, tegutseb Kaitsepolitseiamet nii täidesaatva, seadusandliku kui ka kohtuvõimu valvsa pilgu all. Kontroll on pidev, aktiivne ja tõhus ning see on kindlasti kasulik nii Kaitsepolitseiametile kui ka kogu Eesti riigile.