Kaitsepolitsei taasasutamine

1. veebruaril 1991. a andis Eesti Vabariigi Valitsus määruse nr 24 „Eesti Vabariigi Siseministeeriumi Riikliku Politseiameti struktuuri kinnitamise kohta". 12. veebruaril 1991. a moodustati Eesti Vabariigi Siseministeeriumi käskkirjaga nr 42 Eesti Kaitsepolitsei ja kaitsepolitsei büroo. Eesti Kaitsepolitsei moodustati Eesti Vabariigi Siseministeeriumi 6. osakonna ja Eesti Politseiameti juures asuv kaitsepolitsei büroo Eesti Vabariigi Siseministeeriumi 7. osakonna baasil. Kaitsepolitsei büroo allutati Eesti Kaitsepolitseile. Eesti Kaitsepolitseid juhtis direktor, kaitsepolitsei bürood komissar. 13. veebruaril 1991. a nimetati ametisse ja vormistati tööle kaitsepolitsei esimene direktor Jüri Pihl. 25.-26. veebruaril võeti Tallinnasse, Tartusse, Pärnusse, Võrru ja Narva tööle esimesed 16 kaitsepolitsei töötajat. 1. märtsil alustas kaitsepolitsei ametlikult tööd Politseiameti osakonna staatuses kokku 33 ametikohaga, kuid ilma ametliku sisemise struktuurita. Alles 1991. a suvel loodi kaitsepolitsei sees bürood ja sektorid, tulevaste osakondade ja jaoskondade eelkäijad.

Politseiseadus sätestas kaitsepolitsei ülesanneteks võitluse organiseeritud kuritegevusega ja terrorismiga, territoriaalse terviklikkuse ja riigisaladuste kaitse, teadus-, tehnoloogia- ja ärisaladuste kaitse, rahvuslike kultuuriväärtuste, riigiasutuste, poliitika- ja riigitegelaste ohutuse tagamise.

21. aprillil 1993. a võttis Riigikogu vastu iseseisva Kaitsepolitseiameti moodustamise otsuse, mis jõustus 6. mail. Vabariigi Valitsuse 16. juuni 1993. a korraldusega  nr 343-k nimetati Jüri Pihl kaitsepolitsei peadirektoriks. 18. juunil 1993. a kinnitati Siseministeeriumi haldusalas tegutseva Kaitsepolitseiameti esimene koosseis ning Vabariigi Valitsuse 22. juuni 1993. a määrusega nr 193 Kaitsepolitseiameti struktuur. 1995. a lisandus Kaitsepolitseiameti koosseisu inimsusvastaste kuritegude uurimise rühm. 1. märtsil 2001. a jõustunud julgeolekuasutuste seadusega muutus Kaitsepolitseiamet politseiasutusest julgeolekuasutuseks.