Kaitsepolitsei peadirektor Arnold Sinisalu eessõna 2014 aastaraamatule

Kaitsepolitsei loomisest saab selle aastaraamatu ilmumise ajaks 95 aastat. 2014. aastale tagasi vaadates tuleb tõdeda, et tegemist oli üpris keerulise ajaga meie teenistuse ja riigi ajaloos.

2013. aasta novembris keeldusid ukrainlased leppimast Euroopa teelt eemaldumisega. 2014. aasta veebruaris üritati jõhkrate mõrvadega summutada ukrainlaste püüet täielikule sõltumatusele. Venemaa Föderatsiooni vastus Ukraina sõltumatusele oli teatavasti Krimmi annekteerimine ja relvastatud  separatismi loomine ning juhtimine. Teist korda pärast II maailmasõda on relvajõul muudetud suveräänse riigi territoriaalset terviklikkust. Esmalt 2008. aastal Gruusias – ka siis oli see Venemaa, kes oma naabrile kallale tungis.

Eelkirjeldatud sündmused on väga oluliselt muutnud nii Eesti kui ka kogu Euroopa Venemaa-mõistmist. Venemaa on üritanud NATO ja Euroopa Liidu partnereid jaga ja valitse meetodil lõhestada, kuid Läänes on näha suurimat ühtsust pärast Nõukogude Liidu lagunemist.

Ühtne julgeolekuruum koos liitlastega tähendab sageli ühiseid muresid. Üheks selliseks on islamismi tungimine Euroopasse. Eestist paistab Süürias toimuv suhteliselt kaugena. Teisalt 2015. a alguses said Eesti avalikkusele teatavaks inimesed, kes osalevad sõjategevuses Süürias kas džihadistide poolel või nende vastu. Kuigi praegu saame Eesti päritolu välisvõitlejaid kokku lugeda veel ühe käe sõrmedel, on paraku põhjust muret tunda, sest nagu näitasid 2015. a alguse sündmused Prantsusmaal, kujutavad Süüriast naasvad terroristid tõsist julgeolekuohtu.

2014. a september osutus väga keeruliseks meie teenistusele. Üks meie hulgast ei ole juba üle seitsme kuu meiega koos. Venemaa eriteenistus FSB röövis Eston Kohveri ning peab teda tänini vangistuses. Venemaa on selle teoga rikkunud rahvusvahelist õigust – nii seda, mis sisaldub lepingutes, kui ka seda, mis on rahvusvahelistes tavades. Sageli end rahvusvahelise õiguse eestkõnelejaks pidavale Venemaale on paslik meelde tuletada Venemaad esindanud  Eesti päritolu rahvusvahelise õiguse teadlase Friedrich Fromhold Martensi klauslit, milles on sätestatud, et „kuni täpsema ja täielikuma konventsiooni või lepingu sõlmimiseni jäävad nii elanikkond kui sõdijad rahvusvahelise õiguse printsiipide kaitse ja valitsemise alla, nii nagu need tulenevad tsiviliseeritud rahvaste vahel juurdunud tavadest, inimlikkuse seadustest ning avaliku südametunnistuse nõudmistest“. Nimetatud põhimõte peaks toimima ühte viisi kõikjal ja kõigi kohta.

Juba 1999. aastast oleme ettevaatlikult avatuna nii Eesti kui ka rahvusvahelise  avalikkusega  aastaraamatu vahendusel jaganud analüüse ning järeldusi julgeolekust. Julgeolekuohtudest teavitades on kaitsepolitsei aastaraamatu roll aidata võimalikke ohte ennetada. Kasutame selleks kõiki  vahendeid, mis rahvas ja demokraatlik riigivõim on meile usaldanud. Peame siin silmas mitte ainult materiaalseid, vaid ka õiguslikke vahendeid. Viimaste hulka kuuluvad näiteks õigus varjatult teavet koguda või oma infot ja järeldusi avalikkusega jagada. Nende lubatud vahendite kasutamine on kaitsepolitsei kohustus, kui see on vajalik julgeolekuohtude ennetamiseks. Õiguslike vahendite lubamine ja keelamine pole aga julgeolekuasutuse enda, vaid seadusandja ning teatud juhtudel kohtuvõimu pädevus ja vastutus.

Venemaa mõjutustegevuse ohtlikkuse alahindamisest on üle saadud. Sama tähtis on mitte kalduda teise äärmusse. Hirm ei tohi juhtida meie otsuseid. Saatuslike otsuste vältimiseks on oluline ohte märgata ja targalt tegutseda.

Kaitsepolitseil on oma roll täita küberjulgeoleku tagamisel. Jagame oma tähelepanekuid ja soovitusi, mil viisil Eesti inimesed saavad küberturvalisusele ise kaasa aidata.

Tähelepanuta ei jää seegi kord korruptsioon kui teatud olukordades julgeolekut ohustav nähtus. Pöörame senisest suuremat rõhku ennetavale tegevusele, sealhulgas teavitusele. Siin on arenguruumi: oleme täheldanud, et kohati ei jõua sõnumid pärale või ei järgne vajalikke otsuseid.

Tunneme  vastutust jagada Eesti väärtuslikku kogemust. 1990ndail aastail kogetud rahvusvahelise toetuse põhjal peame oluliseks abistada neid partnereid, kes on palunud tuge demokraatliku riigi julgeolekuasutuse ülesehitamisel, luues sellega eeldused tagada regiooni püsiv stabiilsus.

Arnold Sinisalu