Julgeolekukontroll on isikuandmete töötlemise protsess, mille käigus hinnatakse isiku võimalikke julgeolekuriske, lojaalsust, ausust ja usaldusväärsust. Julgeolekukontrolli eesmärk on tuvastada, kas isikule on võimalik anda juurdepääsuõigus ehk võimaldada isiku ligipääs riigisaladusele.
Kaitsepolitseiamet julgeolekukontrolle omaalgatuslikult läbi ei vii. Samuti ei saa julgeolekukontrolli läbiviimist taotleda isik iseseisvalt. Teadmisvajadus tekib isikule läbi konkreetsete tööülesannete. Seega saab julgeolekukontrolli läbiviimist isiku suhtes taotleda üksnes riigiasutus või juriidiline isik, kellega isik on töö- või teenistussuhtes. Mõnedel juhtudel on julgeolekukontrolli läbimise nõue sätestatud eriseadusega (vt nt õiguskantsleri seadus, riigikontrolli seadus ja Eesti Panga seadus).
Julgeolekukontroll viiakse läbi üksnes isiku nõusolekul ja teadmisel ning menetluses analüüsitud andmeid tööandjale üldjuhul ei avalikustata. Kontrollitud andmete lühikokkuvõte ja üldine hinnang julgeolekukontrolli tingimuste vastavusele esitatakse (välja arvatud Kaitseväe juhataja): Riigikogu liikme ja Vabariigi valitsuse liikme ehk ministri puhul Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjonile, aga ka kohtunike kandidaatide, õiguskantsleri ja tema asetäitjate kandidaatide, õiguskantsleri ja tema asetäitja enda; riigikontrolöri kandidaadi ja tema enda, Eesti Panga presidendi ja Eesti Panga Nõukogu esimehe ja liikme ning Andmekaitse Inspektsiooni juhi kandidaatide osas eriseadustes sätestatud institutsioonidele.
Julgeolekukontrolli eesmärk on läbi salastatud teabe kaitse tagada Eesti julgeolek
Riigisaladus ja salastatud välisteave on alati välisriikide huviorbiidis, millest tulenevalt on oluline, et salastatud teabega puutuksid kokku usaldusväärsed ja lojaalsed isikud. Lisaks usaldusväärsuse ja võimalike julgeolekuohtude hindamisele on julgeolekukontroll mõeldud ka isikute ja nende lähedaste kaitseks. Isikutel, kellel on rahalised, sõltuvuslikud või elukorralduslikud probleemid, on oluliselt suurem tõenäosus langeda võimaliku mõju- või surveavalduse ohvriks (nt väljapressimise või ähvardamise) või välisriigi sihtmärgiks. Konkreetsel ajahetkel juurdepääsuloa andmisest keeldumine võib seeläbi isikut võimalikest probleemidest säästa ning praktikas ei välista see tulevikus loa andmise võimalust juhul, kui isik on oma eraelulised probleemid korda saanud. Julgeolekukontrolli käigus läbi viidav ankeetandmete kontroll, päringute vastused ning vahetu suhtlus isikuga julgeolekukontrolli vestlusel aitab võimalikke probleeme ennetada, maandada ning eelkõige isikule endale personaalselt riske teadvustada. Samuti selgitatakse isikutele suurenevat vastutust ja kohustusi, mis juurdepääsuõigusega kaasnevad.
Julgeolekukontrolli läbiviimine
Julgeolekukontroll viiakse läbi konfidentsiaalse, salajase ja täiesti salajase tasemega teabe töötlemiseks. Erandjuhtudel võib tööandja julgeolekukontrolli läbiviimist taotleda ka piiratud juurdepääsuõigusega töötaja või teenistuja suhtes. Julgeolekukontroll on haldusmenetlus, mis kestab üldjuhul kuni kolm kuud. Menetluse tähtaega on lubatud seadusest tulenevatel juhtudel pikendada kolme kuu kaupa. Juurdepääsuloa kehtivuse pikkus sõltub tasemest:
- konfidentsiaalne tase – kuni seitsmeks aastaks;
- salajane ja täiesti salajane tase – kuni viieks aastaks.
Julgeolekukontrolle on RSVS § 48 alusel õigus läbi viia Kaitsepolitseiametil ja Välisluureametil. Kaitsepolitseiamet on peamine julgeolekukontrollide läbiviija, tehes seda nii tsiviil- kui militaarstruktuurides ning samuti juriidiliste isikute ning nende töötajate suhtes. Välisluureamet viib julgeolekukontrolle läbi oma personali, Kaitsepolitseiameti peadirektori ja tema asetäitjate, Siseministeeriumi kantsleri ja asekantslerite ning Siseministeeriumis Kaitsepolitseiameti tööd suunavate ja koordineerivate ametnike ning prokuröride suhtes.
Julgeolekukontrolli alustamiseks esitab isiku tööandja julgeolekukontrolli teostavale asutusele toetuskirja, milles põhjendatakse isiku vajadust riigisaladust töödelda ja julgeolekukontrolli läbida; isiku taotluse, nõusoleku, kinnituse julgeolekukontrolliga nõustumise kohta ning isiku poolt täidetud ankeedi.
Riigisaladuse juurdepääsuloa saamise etapid:
- Tööandja selgitab isikule vajadust julgeolekukontroll läbida. Tihti kajastatakse seda vajadust julgeolekuga seotud ametkohtade puhul juba töökuulutuses.
- Isik täidab ja allkirjastab vajalikud dokumendid ning annab Kaitsepolitseiametile nõusoleku oma isikuandmete töötlemiseks, kinnitades ühtlasi, et ta on kontrolli läbiviimisest teadlik ning sellega nõus.
- Isiku tööandja põhjendab Kaitsepolitseiametile julgeolekukontrolli vajadust, et saaksime veenduda, et isiku põhiõiguste riive oleks põhjendatud ja vajalik.
- Kaitsepolitseiamet viib läbi julgeolekukontrolli (isikuandmete töötlemine ja vestlus).
- Kaitsepolitseiameti komisjon otsustab isikule loa andmise või keeldumise analüüsitud andmete põhjal.
Riigiasutus või juriidiline isik võib isikule juurdepääsuluba taotleda ka lühemaks ajaks – näiteks mingisuguse konkreetse projekti, lähetuse või teadaolevate tähtaegade tingimustes. Keeldumisaluste esinemisel võib julgeolekukontrolli teostav asutus ka omal initsiatiivil loa väljastada lühemaks ajaks, madalamal tasemel või keelduda juurdepääsuloa väljastamisest või kehtiva loa kehtetuks tunnistada.
Juurdepääsuloa andmine lühemaks ajaks, selle andmisest keeldumine ja kehtiva loa kehtetuks tunnistamine on isiku õiguseid piirav haldusakt, millest tulenevalt on isikul õigus esitada otsuse kohta vaie või otsus vaidlustada kohtus.
Tööandja vastutus julgeolekukontrollide taotlemisel
Eesti seadusandlus määratleb vaid üksikud ametikohad ja valdkonnad, mis eeldavad julgeolekukontrolli läbimist (vt riigisaladusele juurdepääsuõiguse saamine). Peaasjalikult hindab isiku vajadust töötada riigisaladuse või salastatud välisteabega tema tööandja. Seega on tööandja vastutus põhjalikult hinnata, kas töö- või ametikohal täidetavad tööülesanded on sellised, mis õigustaksid Kaitsepolitseiameti poolse isikuandmete kontrolli läbiviimise. Isiku tööandja peab isikule ühtlasi protsessi, selle vajadust ja sellega kaasnevat selgitama, soovitatavalt juba töö- või ametikohale kandideerimise faasis.
Isikuandmete kaitse põhimõtetest lähtuvalt ei ole töötleval üksusel õigust isiku poolt Kaitsepolitseiametile edastatavate isikuandmetega tutvuda (täidetud ankeet). Sellegi poolest on eelkõige tööandja ja isiku huvides, et menetlus oleks võimalikult kiire ja tulemuslik.
- Tööandja peaks veenduma, et isik on täitnud, allkirjastanud ja edastanud kõik vajalikud dokumendid ning vajadusel selgitama ja juhendama, kuidas dokumente täita.
- Tööandja peaks alaliselt või pikemalt välisriigis viibinud isikute osas ennetavalt paluma isikutel Kaitsepolitseiametile edastada vajalikud andmed (olulisemad on elukohariikide karistusandmed, pangakontode väljavõtted ja kõneeristused). Kaitsepolitseiametil on õigus paluda need andmed isikul edastada ka ise või teha rahvusvahelised päringud, kuid sel juhul tuleb arvestada, et menetluse tähtaeg võib oluliselt pikeneda.
Olulised julgeolekukontrolliga seonduvad asjaolud
Kontrolli intensiivsus ehk asjaolud, mida Kaitsepolitseiamet julgeolekukontrolli käigus analüüsib, on kirjeldatud riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses keeldumisalustena ning konkreetsemalt tuletatav ankeetvormis küsitavatest andmetest. Muuhulgas on julgeolekukontrolli käigus hinnatavateks asjaoludeks:
- Kriminaalkaristused ja seadusevastased tegevused – hinnatakse karistuste olemust, sagedust ning isiku üldist õiguskuulekust.
- Kaasatus või seotus julgeoleku seisukohalt ohtlike organisatsioonide või riikide või ametiasutustega – silmas peetakse seoseid terroristlike ja vägivaldsete organisatsioonide ja liikumistega, võõrriikide luureorganisatsioonidega vms.
- Välismõjutuste hindamine – seosed välisriikide ametnike või ettevõtetega, riskiriikides reisimine, kinnisvara või lähedaste elukoht välisriigis.
- Rahalised raskused – hinnatakse isiku rahalist käitumist ja võimalikke probleeme finantskohustuste täitmisel.
- Sõltuvuslikud suhted – alkohol, hasartmängud ja mõnuained võivad olla eelduseks rahaliste raskuste kujunemisel või väljapressimise või surveavalduse toimumiseks.
- Usaldusväärsus – lisaks eelnimetatud asjaoludele hinnatakse, kas isik on kontrolli käigus andmeid varjanud või esitanud valeandmeid, teadlikult valetanud vms.
Julgeolekukontrolli vestlus
Julgeolekukontrolli raames viiakse üldjuhul kõigi isikutega läbi vestlus, mille käigus täpsustatakse ankeedis esitatud andmeid ning muid olulisi asjaolusid. Julgeolekukontrolli läbiviiva ametniku kaalutlusel võib vestluse jätta pidamata, kui seda konkreetse isiku puhul vajalikuks ei peeta. Vestlus toimub üldjuhul Tallinnas Kaitsepolitseiameti peahoones aadressil Toompuiestee 3/Luise 2. Individuaalsel kokkuleppel isikuga võib vestlus toimuda ka teistes ametiruumides või välisesindustes.
Taotlejale hea teada:
- Kui Teile on juba juurdepääsuluba taotlema hakates teada, et mingil kindlal perioodil järgneva 3 kuu jooksul ei ole Teil võimalik vestlusele tulla, siis teavitage sellest Kaitsepolitseiametit ([email protected]), et vajadusel saaks planeerida vestluse Teile võimalikult sobival ajal.
- Vestlusele tulles varuge vähemalt 3 tundi aega.
- Vestlust ei maksa karta, see ei ole ülekuulamine. Vestluse eesmärk, nagu ka kogu julgeolekukontrolli eesmärk on, anda hinnang teie lojaalsusele, aususele ja usaldusväärsusele riigisaladuse hoidmisele.
- Vestlusel esitatakse suure tõenäosusega küsimusi, mis puudutavad Teie eraelu erinevaid valdkondi. Mõningatele küsimustele vastamine võib tekitada ebamugavust. Vestlusel räägitu jääb Kaitsepolitseiametisse ja seda ei edastata kolmandatele isikutele.
- Julgeolekukontroll eeldab kaasaaitamiskohust, mistõttu tuleks vestlusel olla aus ja avatud. Valetamine või andmete varjamine võib hiljem tuua endaga kaasa juurdepääsuloa andmisest keeldumise või loa andmise lühemaks ajaks, kui seda taotleti.
- Tutvuge riigisaladuse kaitse valdkonda reguleerivate õigusaktidega ja juhenditega.
Mida vestlusele kaasa võtta?
- Isikut tõendav dokument;
- vajadusel muud dokumendid, mida eelnevalt palutakse;
- digiallkirjastamise võimalus (ID-kaart, Mobiil-ID, Smart-ID).
Parkimine Kaitsepolitseiametisse tulles
Külalised saavad oma autot parkida lähedal asuvates parklates või linna tasulise parkimise alal. Lähim parkimisautomaat asub Tõnismäe ja Hariduse tänava ristmikul.
Kaitsepolitseiametisse tulles on võimalik parkida näiteks:
- Kaarli pst 2 asuvas parklas, kus parkimine on tasuline ööpäev läbi.
- Rahvusraamatukogu ees kesklinna tasulise parkimise alal.
- Kaarli kiriku Rahvusraamatukogu-poolsel küljel kesklinna tasulise parkimise alal.
- Wismari 13 asuvas EuroPark tasulises parklas.