Julgeolekukontroll

Luba juurdepääsuks riigisaladusele antakse pärast julgeolekukontrolli läbimist. Julgeolekukontrolli eesmärk on selgitada välja isikuga seotud võimalikud julgeolekuriskid, mis võivad seada ohtu talle usaldatud riigisaladuse kaitse. Julgeolekukontrollis hinnatakse, kas isiku suhtes esinevad Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 32 lg 1 ja 2 juurdepääsuloa andmisest või selle kehtivuse pikendamisest keeldumise alused. Juurdepääsuluba antakse konfidentsiaalse, salajase ja täiesti salajase teabega kokkupuutumiseks. 

Isiku tööandja esitab julgeolekukontrolli alustamiseks julgeolekukontrolli teostavale asutusele toetuskirja, isiku taotluse, ankeedi, nõusoleku ja kinnituse.

Julgeolekukontroll kestab kuni kolm kuud. Teatud juhtudel on võimalik seda aega pikendada kolme kuu kaupa.

Juurdepääsuluba väljastatakse sõltuvalt tasemest:

  • konfidentsiaalne tase kuni seitsmeks aastaks,
  • salajane ja täiesti salajane kuni viieks aastaks.

Juurdepääsuluba võib taotleda ka lühemaks ajaks. Keeldumisaluste esinemisel võib julgeolekukontrolli teostav asutus ka loa väljastada lühemaks ajaks, madalamal tasemel või keelduda juurdepääsuloa väljastamisest või olemasoleva loa kehtetuks tunnistada.

Juurdepääsuloa väljastamine lühemaks ajaks, mitteväljastamine ja tühistamine on isiku õiguseid piirav haldusakt, sellest tulenevalt on isikul õigus esitada otsuse kohta vaie või see vaidlustada kohtus.

Juurdepääsuluba väljastatakse A4 suurusega turvaplangiga paberil, millele kantakse isiku nimi, isikukood, juurdepääsuloa tase, otsuse number, väljastamise aeg ja kehtivuse aeg. 

Julgeolekukontrolli teevad julgeolekuasutused Kaitsepolitseiamet ja Välisluureamet. Kaitsepolitseiamet on peamine julgeoleku kontrolli teostaja, tehes seda nii tsiviil- kui ka militaarstruktuurides ning samuti eraettevõtetele.

Välisluureamet teeb julgeolekukontrolli järgmiste isikute suhtes:

  • Välisluureameti teenistusse kandideerivad ja seal teenistuses olevad isikuf, välja arvatud Välisluureameti peadirektor ja tema asetäitjad;
  • Kaitsepolitseiameti peadirektor ja tema asetäitjad;
  • Siseministeeriumi kantsler ja asekantsler;
  • prokurörid.

Füüsilise isiku julgeolekukontroll kestab üldjuhul kolm kuud ja seda on võimalik pikendada kolme kuu võrra järgmistel juhtudel:

  • julgeolekukontrolli käigus ei ole kolme kuu jooksul olnud võimalik juurdepääsuloa taotlejaga vestelda taotlejast olenevatel mõjuvatel põhjustel;
  • juurdepääsuloa andmise otsustamisel on vaja tugineda välisriigist pärinevale teabele;
  • julgeolekukontrolli käigus kogutud teabest tuleneb, et järgneva kolme kuu jooksul võivad tõenäoliselt ilmneda juurdepääsuloa andmisest keeldumise alused;
  • julgeolekukontrolli käigus kogutud teabest tuleneb, et järgneva kolme kuu jooksul võivad juurdepääsuloa andmisest keeldumise alused ära langeda.

Tunnistajakaitse

Juurdepääsuõigus riigisaladusele antakse isikule, kelle suhtes kohaldatakse tunnistajakaitse kaitseabinõusid tunnistajakaitse seaduse alusel, ja tema advokaadist esindajale. Nende suhtes julgeolekukontrolli ei tehta, kuid teabe tutvustamisel peab arvestama, et neil on õigus tutvuda teabega, mis on vältimatult vajalik. Isikutele tutvustatakse kohustusi ja võetakse kinnitus. Isiku esindajale, kes ei ole kaitsja, võib anda juurdepääsu pärast julgeolekukontrolli läbimist ja sellisel juhul lähtutakse uurimisasutuse, prokuratuuri ja kohtu määruse alusel juurdepääsu andmise korrast.

Uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määrus

Uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määruse alusel on võimalik anda juurdepääsuõigus kriminaal-, tsiviil-, haldus- või väärteoasja osalisele, menetlusse kaasatud isikule ning esindajale, seda kuni SALAJASE tasemeni.

Juurdepääs antakse põhistatud määruse alusel. Juurdepääsuõigus tekib peale julgeolekukontrolli läbimist üksnes konkreetsele teabele.

Julgeolekukontrolli ei tehta kahtlustatava, süüdistatava ja advokaadist kaitsja suhtes, kui teadmisvajadus tuleneb kaitseõiguse tagamisest kriminaalasjas. Juurdepääsu õigust määruse alusel ei anta, kui see seab ohtu Kriminaalmenetluse seadustiku § 126'14 punktides 2, 4, 5, 6 ja 7 sätestatud õiguste kaitse (oht elule, tervisele, varale, jälitusmeetodid, jne). 

Juurdepääsuõiguse andmise protsess määruse alusel:

  1. eeldab isiku nõusolekut;
  2. taotlus ja nõusolek edastatakse julgeolekukontrolli asutusse (minimaalse tähtajaga üks kuu, soovituslik kolm kuud);
  3. julgeolekukontrolli asutus edastab vastuse;
  4. isikult võetakse kinnitus ja selgitatakse tema kohustusi;
  5. põhistatud määrus.

 Töötlemisluba

Töötlemisluba annab õiguse töödelda salastatud teavet väljaspool riigiasutust või Eesti Panga valduses olevat kinnis- või vallasasja. See väljastatakse peale julgeolekukontrolli läbimist, mis kestab kuni 6 kuud ja vajadusel on võimalik seda pikendada.

Töötlemisloa võib anda:

1) füüsilisele isikule;
2) Eesti avalik-õiguslikule juriidilisele isikule;
3) Eestis registreeritud eraõiguslikule juriidilisele isikule;
4) teatud juhtudel välisriigi juriidilisele isikule tema Eestis registreeritud filiaalis salastatud teabe töötlemiseks.

Juriidilise isiku julgeolekukontroll kestab üldjuhul kuus kuud ja seda on võimalik pikendada kuue kuu võrra järgmistel juhtudel:

  • töötlemisloa andmise otsustamisel on vaja tugineda välisriigist pärinevale teabele
  • julgeolekukontrolli käigus ei ole 6 kuu jooksul olnud võimalik juriidilisest isikust töötlemisloa taotleja seadusliku esindajaga vestelda taotlejast või tema seaduslikust esindajast olenevatel mõjuvatel põhjustel
  • julgeolekukontrolli käigus kogutud teabest tuleneb, et järgneva 6 kuu jooksul võivad tõenäoliselt ilmneda töötlemisloa andmisest keeldumise alused
  • julgeolekukontrolli käigus kogutud teabest tuleneb, et järgneva 6 kuu jooksul võivad töötlemisloa andmisest keeldumise alused ära langeda