Kaitsepolitseiameti uurimisalluvusse kuuluvad kuriteod on sätestatud kahes õigusaktis:
• Kriminaalmenetluse seadustiku § 212 lõigetes 1 ja 4 ning
• Vabariigi Valitsuse 11. aprill 2013 määruses nr 60 „Politsei- ja Piirivalveameti ja Kaitsepolitseiameti vaheline uurimisalluvus”
Kaitsepolitseiameti uurimisalluvusse kuulub:
• inimsusvastane kuritegu (KarS § 89);
• genotsiid (KarS § 90);
• agressioon (KarS § 91);
• sõjapropaganda (KarS § 92);
• keelatud relvade tootmine ja levitamine (KarS § 93);
• rahvusvahelise sanktsiooni rakendamata jätmine (KarS § 93')
• piraatlus (KarS § 110);
• õhusõiduki kaaperdamine (KarS § 111);
• lennuohutusvastane rünne (KarS § 112);
• tapmine, kui see on toime pandud lõhkeseadeldise või lõhkeaine kasutamisega (KarS § 114 p 7);
• vaenu õhutamine, kui sellega on põhjustatud inimese surm või tekitatud tervisekahjustus või muu raske tagajärg või kui see on toime pandud isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest või kui see on toime pandud kuritegeliku ühenduse poolt (KarS § 151 lg 2);
• Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse vastu suunatud vägivaldne tegevus (KarS § 231);
• riigireetmine (KarS § 232);
• välismaalase poolt toimepandud Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse vastu suunatud vägivallata tegevus (KarS § 233);
• salakuulamine (KarS § 234);
• Eesti Vabariigi põhiseadusliku korra vastane ühendus (KarS § 235);
• üleskutse kuriteo toimepanemisele Eesti Vabariigi vastu (KarS § 236);
• terrorikuritegu (KarS § 237);
• terroristlik ühendus (KarS § 237');
• terrorikuriteo ettevalmistamine ja üleskutse selle toimepanemisele (KarS § 237'');
• terrorikuriteo rahastamine ja toetamine (KarS § 237''');
• riigisaladuse ja salastatud välisteabe avalikustamine (KarS § 241);
• riigisaladuse ja salastatud välisteabe avalikustamine ettevaatamatusest (KarS § 242);
• asutusesisese teabe edastamine (KarS § 243);
• tungimine diplomaatilist puutumatust omavale maa-alale, hoonesse ja ruumi, kui see on toime pandud relva, relvana kasutatava muu eseme, lõhkeseadeldise või lõhkeainega ähvardades või kui sellega on tekitatud raske tagajärg või põhjustatud suur kahju (KarS § 248 lg 2 p 2 ja lg 3);
• võimuhaaramine kaitsejõududes (KarS § 251);
• tungimine riigikaitseliselt tähtsale maa-alale, hoonesse ja ruumi, kui see on toime pandud relva, relvana kasutatava muu eseme, lõhkeseadeldise või lõhkeainega ähvardades või kui sellega on tekitatud raske tervisekahjustus (KarS § 252 lg 2 p 2 ja lg 3);
• kuritegelik ühendus (KarS § 255) ja kuritegeliku ühenduse organiseerimine (KarS § 256), kui kuritegeliku või terroristliku ühenduse eesmärgiks on KarS §-des 237-237''' või §-s 246 sätestatud kuritegude toimepanemine või kui nimetatud ühenduste liikmeks on:
1) Vabariigi President, Riigikogu liige, Vabariigi Valitsuse liige, riigikontrolör, õiguskantsler, kohtunik või, prokurör;
2) valitsusasutuse, Riigikogu Kantselei, Vabariigi Presidendi Kantselei, Õiguskantsleri Kantselei, Riigikontrolli, kohtu või selle struktuuriüksuse juht või muu juhtimisülesandeid täitev ametnik või töötaja;
3) Kaitseväe juhataja, väeliigi ülem, Kaitseväe struktuuriüksuse ülem, Kaitseliidu ülem või Kaitseliidu struktuuriüksuse juht või muu Kaitseväe ja Kaitseliidu juhtimisülesandeid täitev ametnik või töötaja, kes ei ole tegevväelane;
4) Tallinna, Tartu, Narva, Pärnu, Kohtla-Järve või Jõhvi kohaliku omavalitsuse üksuse või selle ametiasutuse juht või muu juhtimisülesandeid täitev ametnik või töötaja;
5) Eesti Panga, Finantsinspektsiooni, Riikliku Lepitaja Kantselei, riigitulundusasutuse, valitsusasutuse hallatava riigiasutusena Registrite ja Infosüsteemide Keskuse, Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi, Eesti Mereakadeemia, Sisekaitseakadeemia, Eesti Lennuakadeemia, Riigi Tugiteenuste Keskuse, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse, Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse ja Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku, riigi osalusega juriidilise isiku või selle kontserni või riigi asutatud juriidilise isiku või selle struktuuriüksuse juht või juhtimisülesandeid täitev ametnik või töötaja või muu juht- või järelevalveorgani liige, kui tema tegevusega võib kaasneda oht riigi julgeolekule;
• omastamine (KarS § 201), usalduse kuritarvitamine (KarS § 217''), riikliku järelevalve ebaseaduslik teostamine (KarS § 291'), pistise võtmine (KarS § 293), altkäemaksu võtmine (KarS § 294), pistise vahendus (KarS § 295), altkäemaksu vahendus (KarS § 296), pistise andmine (KarS § 297), altkäemaksu andmine (KarS § 298), mõjuvõimuga kauplemine (KarS § 298'), ametialane võltsimine (KarS § 299) või toimingupiirangu rikkumine (KarS § 300'), kui kuriteo on toime pannud:
1) Vabariigi President, Riigikogu liige, Vabariigi Valitsuse liige, riigikontrolör, õiguskantsler, kohtunik või, prokurör;
2) valitsusasutuse, Riigikogu Kantselei, Vabariigi Presidendi Kantselei, Õiguskantsleri Kantselei, Riigikontrolli, kohtu või selle struktuuriüksuse juht või muu juhtimisülesandeid täitev ametnik või töötaja;
3) Kaitseväe juhataja, väeliigi ülem, Kaitseväe struktuuriüksuse ülem, Kaitseliidu ülem või Kaitseliidu struktuuriüksuse juht või muu Kaitseväe ja Kaitseliidu juhtimisülesandeid täitev ametnik või töötaja, kes ei ole tegevväelane;
4) Tallinna, Tartu, Narva, Pärnu, Kohtla-Järve või Jõhvi kohaliku omavalitsuse üksuse või selle ametiasutuse juht või muu juhtimisülesandeid täitev ametnik või töötaja;
5) Eesti Panga, Finantsinspektsiooni, Riikliku Lepitaja Kantselei, riigitulundusasutuse, valitsusasutuse hallatava riigiasutusena Registrite ja Infosüsteemide Keskuse, Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi, Eesti Mereakadeemia, Sisekaitseakadeemia, Eesti Lennuakadeemia, Riigi Tugiteenuste Keskuse, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse, Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse ja Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku, riigi osalusega juriidilise isiku või selle kontserni või riigi asutatud juriidilise isiku või selle struktuuriüksuse juht või juhtimisülesandeid täitev ametnik või töötaja või muu juht- või järelevalveorgani liige, kui tema tegevusega võib kaasneda oht riigi julgeolekule;
• ebaseaduslik süüdistuse esitamine (KarS § 310);
• kohtuniku poolt teadvalt ebaseadusliku kohtulahenditegemine (KarS § 311);
• süüteomenetluse teadvalt ebaseaduslik lõpetamine (KarS § 311'''), kui tegemist on kriminaalmenetluse lõpetamise või ebaseadusliku lõpetamise loa andmisega ning kui kuriteo on toime pannud prokurör või uurimisasutuse või selle struktuuriüksuse juht või juhtimisülesandeid täitev ametnik;
• kohtumenetlust tagava toimingu ebaseaduslik kohaldamine (KarS § 313), kui kuriteo on toime pannud kohtunik, prokurör või uurimisasutuse või selle struktuuriüksuse juht või juhtimisülesandeid täitev ametnik;
• ebaseaduslik jälitustegevus ja teabe varjatud kogumine (KarS § 315), kui kuriteo on toime pannud jälitus- või julgeolekuasutuse või selle struktuuriüksuse juht või juhtimisülesandeid täitev ametnik;
• tõendi kõrvaldamine ja kunstlik loomine (KarS § 316), kui kuriteo on toime pannud kohtunik või prokurör või uurimisasutuse või selle struktuuriüksuse juht või juhtimisülesandeid täitev ametnik;
• kriminaalasja kohtueelse menetluse ja jälitusmenetluse andmete ebaseaduslik avaldamine (KarS § 316'), kui kuriteo on toime pannud kohtunik või prokurör või uurimisasutuse või selle struktuuriüksuse juht või juhtimisülesandeid täitev ametnik;
• teabe õigusliku aluseta salastamine ning riigisaladuse ja salastatud välisteabe valel õiguslikul alusel, vale salastamistaseme ja –tähtajaga salastamine (KarS § 316''),
• massilised korratused kinnipidamiskohas, kui see on toime pandud lõhkeseadeldise või lõhkeainega ähvardades või kui selle käigus on tekitatud raske tervisekahjustus või põhjustatud inimese surm (KarS § 327 lg 2 ja 3), kui kuriteo objektiks on lõhkeseadeldis või lõhkeaine;
• keelatud ja eriluba nõudva kauba ebaseaduslik sisse- ja väljavedu (KarS § 392), kui teo objektiks oli radioaktiivne aine, lõhkeaine, laskemoon koguses, mis ületab relvaseaduse § 46 lõikes 5 sätestatud madalaimat piirmäära, või tulirelv, v.a juhud, mil on täidetud osaliselt relvade laskekõlbmatuks muutmise tehnilised nõuded;
• plahvatuse tekitamine, kui on kasutatud lõhkeseadeldist või lõhkeainet või kui see on toime pandud tuumaenergia abil, ohtlikus ettevõttes või suurõnnetuse ohuga ettevõttes (KarS § 405 lg 2 ja 3);
• lõhkeaine ebaseaduslik käitlemine (KarS § 414), kui teo objektiks oli lõhkeaine koguses üle 0,2 kg;
• lõhkeseadeldise ja selle olulise osa ebaseaduslik käitlemine (KarS § 415);
• lõhkematerjali käitlemise nõuete rikkumine (KarS § 416), kui teo objektiks oli lõhkematerjal