Kaitsepolitseiamet 100

Eesti kaitsepolitsei 1920­-1940

Vabariigi valitsuse poolt 12. apr. 1920.a. ajutise valitsemise korra § 12-a põhjal vastuvõetud Eesti  Vabariigi kaitsepolitsei korraldus:

§ 1. Poliitilise kuritegevuse vastu võitlemiseks asutatakse siseministeeriumi ametkonnas kaitsepolitsei.

§ 2. Kaitsepolitsei asutused on: a) kaitsepolitsei ülem Tallinnas ja b) kaitsepolitsei jaoskonnad Tallinnas, Tartus, Narvas, Rakveres, Valgas, Võrus, Viljandis, Pärnus, Haapsalus, Kuressaares ja Tapal.

            Märkus: Siseministril on õigus nimetatud jaoskondasid  tarviduse järele avada,  kinni panna, ühendada ja ümber paigutada, samuti ka jaoskondade tööpiirkondasid ära määrata.

§ 3. Vabariigi kaitsepolitsei seisab koos: kaitsepolitsei  ülemast, tema abidest, jaoskondade ülematest, ametnikkudest ja agentidest.

            Märkus: Kaitsepolitsei koosseis (staatid) on ära tähendatud iseäralises lisas käesoleva paragrahvi juure.

§ 4. Kaitsepolitsei ülevalpidamise kulud kannab riigikassa siseministeeriumi eelarve järele.

§ 5. Kaitsepolitsei ametnikud määratakse ametisse ja vabastatakse ametist:

  1. kaitsepolitsei ülem – vabariigi valitsuse poolt siseministri ettepanekul;
  2. tema abid, kaitsepolitsei ülema sekretär ja jaoskondade ülemad – siseministri poolt kaitsepolitsei ülema ettepanekul;
  3. muud kaitsepolitsei ametnikud, agendid ja teenijad – kaitsepolitsei ülema poolt.

Märkus: Kaitsepolitsei ülema kohuseid tema äraolekul täidab üks ülema abidest, jaoskonna ülemate kohuseid – üks vanematest ametnikkudest jaoskonna ülema määramise järele.

§ 6. Kaitsepolitsei teenistusse asujad peavad täisealised Eesti vabariigi kodanikud ja tarvilise eelharidusega olema ja muudele riigiteenistuse eriseaduses ettenähtud nõuetele vastama.

§ 7. Kaitsepolitsei otsekoheseks ülesandeks on nende kuritegude vastu võitlemine, mis on sihitud maksva demokraatliku vabariigi ja seltskondliku korra kukutamiseks.

§ 8. Kaitsepolitsei ülema ülesanded on:

  1. kaitsepolitsei tegevuse üleüldine korraldamine ja juhtimine;
  2. tarviliste juhtnööride, korralduste ja seletuste andmine, mis kaitsepolitsei tegevuse tehnilisesse küljesse puutuvad;
  3. eelarvete kokkuseadmine kaitsepolitsei ülevalpidamiseks;
  4. kaitsepolitsei asutuste ja ametnikkude tegevuse ja asjaajamise ülevalve ja revideerimine.

§ 9. Kaitsepolitsei kohuseks on, prokuratuuri ja kohtuvõimude ülesandel, ametiasutuste ning eraisikute ülesandmiste põhjal ja oma algatusel poliitilise kuritegevuse jälgimist alustada ja juurdlemist toimetada. Selle juures on kaitsepolitseil kõik need õigused ja kohustused, mis maksvate seaduste järele on politseiasutusel kuritegevuse jälgimise ja juurdlemise alal.

Oma tegevuse lähemad juhtnöörid saab kaitsepolitsei siseministri käest kokkuleppes sõja- ja kohtuministriga.

§ 10. Kaitsepolitseinikul on õigus: a) sõjariistu kanda ilma iseäralise loata ja neid tarvitada üleüldiste politsei kohta välja antud eeskirjade järele, b) raudteel, igas rongis, vagunis ja klassis sõita ja liikuda linna tänavatel, maanteedel ja veeteedel igasuguste sõiduabinõudega amettunnistuse ettenäitamisel, d) avalikku ja kriminaal-politseid oma ülesannete teostamisel abiks võtta kui ka vastuhakkamise puhul sõjavõimusid sellekohaste määruste järele ning eraisikuid appi kutsuda, kes kõik kohustatud on ajaviitmata tarvilist abi andma.

            Märkus: Lähemad juhtnöörid sõitude üle raud- ja veeteedel annab välja siseminister kokkuleppes vastavate ministritega.

§ 11. Kaitsepolitseinikud erivormi ei kanna.

§ 12. Kaitsepolitsei on poliitilise kuritegevuse jälgimise ja juurdluse alal vabariigi prokuratuuri ja kohtuvõimude käsutada.

§ 13. Kaitsepolitsei tegevuse ülemaks juhtijaks on siseminister.

Kaitsepolitsei  ülema korralduste alla kuuluvad kõik kaitsepolitsei ametnikud ja teenijad. Kaitsepolitsei jaoskondade ülemate korralduste alla kuuluvad kõik jaoskondade ametnikud ja teenijad.

§ 14. Ametalaliste kuritegude eest vastutavad kaitsepolitsei ametnikud ja teenijad üleüldiste seaduste järele.

§ 15. Üleastumiste eest ametkohuste täitmisel, mille eest seaduses kriminaalkaristust ei ole ette nähtud, karistatakse kaitsepolitsei ametnikke distsiplinaar teel oma vastavate ülemate poolt. Distsiplinaar võim on siseministril, kaitsepolitsei ülemal, tema abidel ja jaoskondade ülematel.

§ 16. Kaitsepolitsei ülemal kui ka jaoskondade ülematel on ameti pitserid.

Peaminister: J. Tõnisson

Siseminister: Hellat

V. v. asjade valitseja: K. Terras