Arvele võtmine ja avalikustamine

Arvelevõtmise aluseks on aasta jooksul pärast seaduse jõustumist (28. märts 1995 kuni 1. aprill 1996) kaitsepolitseile esitatud ülestunnistus (seda tegi üle tuhande isiku) ning materjalid ja tõendid töötamise ja koostöö kohta, mida võivad kõik esitada. Nende kontroll ja tõendamine on kaitsepolitsei ülesanne.

Praktikas toimub avalikustamine järgmiselt. Isik kutsutakse kaitsepolitseisse, kus talle antakse kätte Riigi Teataja Lisas (RTL) avalikustamisele kuuluv tekst Kaitsepolitseiameti teatena, millel on kirjas isiku nimi, sünniaeg ja -koht, töökoht avalikustamise hetkel ja organi nimetus, kus ja kellena isik töötas või koostööd tegi. Teatele märgitakse ka seaduses sätestatud isiku õigus tutvuda avalikustamise aluseks olevate dokumentidega ja vaidlustada selle sisu kaitsepolitseile esitatud avalduses või kohtus ühe kuu jooksul pärast teate saamist. Vajadusel küsitletakse isikut ja ütlused protokollitakse. Kui isik ei vaidlustanud teadet, allkirjastab kaitsepolitsei peadirektor vastavasisulise teadaande, mis seejärel ilmub RTL-is. Andmete kogumine ja avalikustamise ettevalmistamine toimub pidevalt, kuid teadaanded on ilmunud RTL-is umbes kord aastas, sest otstarbekuse kaalutlusel tehakse avalikustatav tekst isikutele teatavaks võimalikult üheaegselt. See võimaldab järgnevalt nende andmeid üheaegselt töödelda ja RTL-is avalikustada.

Esimesed avalikustatute nimed ilmusid RTL-is 30.01.1997 ja sellest ajast tänaseni on seal 13 korral avalikustatud kokku 647 endise NSV Liidu ja Eesti NSV julgeolekuorganite või relvajõudude luure- või vastuluureorganite teenistuses olnud isikut:

647-st avalikustatud isikust on mehi 501 e 77% ja naisi 146 e 23%. Kõige noorem avalikustatud isik on sündinud 1972. a ja kõige vanem 1911. a. Avalikustatute keskmine organeis töötamise staaž on 14 aastat, sealjuures kaks isikut on töötanud vähem kui aasta ja üks isik koguni 46 aastat.

Tööle asumise aeg on jäänud ajavahemikku 1938 (üks isik) kuni 1991 (samuti üks isik). Huvipakkuva faktina tuleb mainida, et 60% seni avalikustatud isikutest oli julgeolekuorganitega seotud kuni NSVL-i lagunemisest tingitud julgeolekuorganite tegutsemise viimaste hetkedeni 1991/1992. a.

Seoses kahe avalikustatud endise ENSV RJK töötaja kaebusega menetles õiguskantsler 2005. aastal seadust (OkupS) ja leidis, et selle eesmärk on seaduslik, isikute põhiõiguste piirang avalikustamisel põhjendatud ja kooskõlas põhiseadusega. Tema analüüs näitas, et sellisele avalikustamisele riigi julgeoleku tagamisel ei ole alternatiivi, mis piiraks isiku õigusi ja vabadusi vähem, kuid teeks seda sama tõhusalt, sest süümevanne ei kehti enam ja täiendavate ametikohtade julgeoleku kontroll tooks kaasa intensiivse isiku põhiõiguste riive. Ülestunnistuse võimalus ja tagajärjed selle tegemata jätmisel (avalikustamine) sätestati seaduses selgelt, teemat kajastati meedias ja inimesi kutsuti ülestunnistusi tegema, aasta oli selleks ja oma hilisema avalikustamise vältimiseks piisav. Seadus sätestab piisava mehhanismi alusetu avalikustamise vältimiseks (enne avalikustamist teavitatakse isikut sellest koos õigusega avalikustamine vaidlustada).

Eestis tegutsenud teiste riikide julgeoleku ja luureorganite materjalide kogumise, arvelevõtmise, säilitamise ja kasutamise korra seadus

Arvelevõtmise ja avalikustamise aluseks võivad olla ka isikute avaldused koos tõenditega teiste isikute koostöö kohta ja (arhiivi)dokumendid. Kõik agentuuri- ja operatiivtöö dokumendid viidi Eestist 1980ndate lõpul Venemaale. 1994. a märtsis jõustus „Eestis tegutsenud teiste riikide julgeoleku ja luureorganite materjalide kogumise, arvelevõtmise, säilitamise ja kasutamise korra seadus”, mis kohustas siin tegutsenud teiste riikide julgeoleku- ja luureorganite materjalid säilitamiseks üle andma Eesti Riigiarhiivile – igaüks, kelle valdusse satub selliseid materjale, on kohustatud neist viivitamatult teatama riigikantseleile ja need üle andma viimase poolt määratud arhiivi.